Lööklauseid: Sulle ei meeldi geiabielu?

Ära siis abiellu geiga!

Ma ennustan, et see idiootsena sõnastatud parempopulistide rahvahääletuse küsimus viib meid lesbiabieludele ainult lähemale. Ja selle üle ma igapäevaselt rõõmustangi. Ning olen ühtlasi pruudi otsinguil.

Hääleta kahe pruutkleidi poolt

Saagu Eestist uus Las Vegas. LGBTQI õigused ausse.

Naised ja mehed juba abielluvad. Kirjutame selle põhiseadusesse? Hääleta EI!

Fuck Ekre, hääleta Ei.

Lisa kommentaar

Filed under Õhk

mitte kaugel Õnnest

Nüüdisaja infantiilne argipsühholoogia jutlustab Muistsetele Mõttesüsteemidele viidates, et õnn ei peaks sõltuma välisest, õnne kui seisundit tuleb inimesel ise seesmiselt kultiveerida, välisesse ehk olemasolevasse aga leplikult, isegi tänulikult suhtuda. Õpetust kuulavad tähelepanelikult Õnnetud, kes ei suuda alati õnne- ja edukultuuris õnnestumise survele vastu seista. Nõnda tunneb vahel Õnnetu, et ta o n õnnelik või väga lähedal õnnele. Ta mainib seda ehk isegi mõnele sõbrale või abikaasale – teadaanne, mis viimastes vaid umbusku äratab: Mis on sündinud? Millest see äratundmine? Teravapilgulised lähedased näevad teates vaid järjekordset tujuvõnget.

*

Palju aastaid kaikusid mu peas ühe mu eksi lausutud kibedad sõnad. “Sa oled üks õnnetu inimene,” ütles ta mulle ja minu tõlgenduses viitas see tema äratundmisele, et “õnnetus” on minu olemus. Küllap teadsin juba selleks ajaks, et ma ei ole õnnelik Õnneseene moodi, läbinisti ja alati heas ja õnnistatud tujus, ning ilma igasuguse läbinägelikkuseta “olemasoleva” osas. Kui õnnesta(ma)tute süsteem on lihtne ja binaarne, siis on Õnnelike kõrval kurvameelsed ja rusutud ning nende eluvõimalus seisneb vabaduses jääda truuks oma natuurile, leida omamoodi õnn spliini püsivuses, ebaõnne(stumise) kindlas muutumatuses. Ütlen seda kui heatahtlik olevaga kontaktis olev sõber, kelles õnneteade kahtlusi tekitab.

Lisa kommentaar

Filed under Õhtu

tämber

Lisa kommentaar

Filed under Naised

kontsentraat

Pärast ebaõnnestunud seksi nägi Mees unes Isa. Nad istusid laua ääres ning sõid peeti, punased pisarad jooksmas üle näo. Teisal kõndis isa mööda, kui nad seksisid ja Naine küsis: “Isa, kas sa tahad, et me tänaval seksiksime?” Isa raputas pead. Mees aga ütles: “Isa, sa oled teinud vigu, aga ma armastan sind selle eest, mida oled head teinud.”

Siis tuli isa ka Naise unenägudesse. Naine nägi, et ta sõitis bussis. Ta märkas, et bussis oli keskealine mees, keda ta oli ihaldanud, tema kõrval mehe isa. Isa oli oma juuksed tumedamaks värvinud, ta higistas ja punakas värv nirises mööda tema nägu alla. Naine märkas, kuidas isa teda vaatas ja järsku tahtis ta isa, ta ei märganud enam isa kõrval istuvat poega. Kõigepealt haihtus poja pea, varsti ka keha.

Lisa kommentaar

Filed under Iha, Isad

pimenurk

Algusest peale tõmbas Isa tähelepanu tõeliselt tähelepanuväärselt kõrvale. Nende esimesel ööl nägi Ta isast nelja unenägu, ühes seisis isa voodi kõrval ja vaatles neid kõrvuti magamas. Toona tõlgendas teine seda erilise ja hea märgina. Mõne aja pärast ilmus isa unes väikse puhta-triigitud pea lapse väljanägemisega inimesena, kes oli püüdlik ja õrn, nii et see tegi Ta kurvaks ja Ta tundis “väikesele” isale kaasa. Mida aeg edasi, seda õudsemaks läksid unenäod. Isa ilmus unne haige zombina, seejärel surnuna, kes on pealtnäha terve, n-ö surma üleelanud, ja lõpuks oli unedes tühjus ja teadmine, et isa on surnud, teda ei ole, on vaid kurbus.

Ta arvas, et see on lein, võibolla mingi isaga seotud trauma, võibolla oli isa Teda lapsena väärkohelnud, võibolla oli Tal jäänud midagi isa haiguse ja põetamisega seoses südametunnistusele kripeldama. Ta oli aga jätnud tähelepanuta ühe vihje Vanalt Psühhiaatrilt – “Vahel on ema süü see, et ta on oma tööd emana liiga hästi teinud.” Pärisisa oli tavaline, mitte liiga kauge ega liiga lähedane, hooliv ja pere juurde jäänud füüsilist tööd teinud mees, kes tahtis oma lastele paremat elu. Unenäoisa oli Ta ise. Mida selgemaks sai, et Ta ei suuda teist armastada, seda grotesksemaks läksid unenäod. Vahetult enne lahkuminekut oli Ta haiglane elussurnu, pärast lahkuminekut “paranes” Ta kiiresti (“Sinust eemalolek teeb mu hingele head!” – lause, mille üle teine oma sõpradega oli kibedalt naernud), aga jäi surnuks, eluvõimetuks. Üksindusega leppides kadus isa kui elaani sümbol ja Ta oli tagasi alguse tühipunktis.

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Iha, Perekond, Unenägu

https://www.err.ee/1132121/ingrid-ruudi-oigus-oma-keha-ule-on-elementaarne-inimoigus

Lisa kommentaar

Filed under Õigused, Seks&Sugu

aut aut

Kõik või mitte midagi. Võita on kõik ja kõik võib kaduda. Ja mis siis? Nad arvavad, et kõik on juba kaotatud, võita pole enam midagi. Muidugi on see hullus, pimedus, rumalus. Aut…aut!

Lisa kommentaar

Filed under Enesehermeneutika, Iha

Ma mõtlen, et kui inimene on karm ja armutu, on tema poolehoid väärtuslikum kui sellel, kel armastus justkui põhjatust potist pidevalt üle keeb, pliidi täis tilgutab, köögipõrandale voolab nii et ka kingatallad on magusast kleepuvad. Need üksikud hetked, kui ta suudab, on seda hinnalisemad. Ma näen küll, et ma olen saanud parima osa sellest ja teistele ei ole praktiliselt midagi jätkunud, aga me oleme kõik juba liiga vanad, et sellest numbrit teha. Kuigi, vanus on üks, mis ei ole selles peres aastatega midagi pehmendanud, võib-olla isegi vastupidi.

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Persoon

https://lawyersforlawyers.org/en/obituary-for-ebru-timtik-in-the-newspapers-birgun-and-yeni-yasam/

Lisa kommentaar

Filed under Õigused

võõrutus

Ma teen asju, mis võivad võõrutusele kaasa aidata. Luban minna vaatama vanaema sõpra, luban olla kontoris, käin meres ujumas, panen pesumasina käima jne jne. Täiskasvanulik lahkuminek on pigem masendav kui kurb.

A. juures. Ta ei näe välja 90, võibolla 70? Mitte et talle selline triviaalsus korda läheks. Nii et seda ma talle ei ütle. Istun ta kohvilauas sirge seljaga, olen kivikuju, nagu tihti inimeste juuresolekul. Ta küsitleb mind. Mul ei ole mingit probleemi talle kõik ära rääkida, mida mamma ei ole suutnud talle nende 70aastase sõpruse jooksul rääkida. Ta ütleb paar väga isiklikku asja, mida ta ei ole minu ees veel kunagi ütelnud. 83ndal tappis end ta teismeline poeg. “Ma ei saa endiselt temast rääkida”, ja ta hääl murdub. – See ongi kõige isiklikum. Mõtlen, et kõige püsivam on trauma, valu, mälu, aga tahan uskuda, et aeg on sellest hoolimata minu poolel. Mäletan lapsest peale, et ta toas on esil mustvalged fotod pojast beebina, siis moodsa soenguga varateismelise poisina, kelle näojooned meenutavad A. omi. Tean lapsest saati tapmise lugu, millise keemiaga ta end mürgitas, arvatavat põhjust, hiljuti rääkis mamma mulle loo poisi viimasest õhtust. Ta tappis end selles samas korteris, ma ei suuda seda ette kujutada, nagu ei oska ma ka arvata, kuidas on seal edasi elada. Korteris ei ole vähemalt sellest ajast remonti tehtud. A. suitsetab ja korteris on tugev suitsulõhn. Ta elab oma õega tagasihoidlikult – kõik materiaalne ta ümber laguneb silmnähtavalt. Mamma peab talle mõnikord telefonis epistlit, kuidas vana diivan tuleks välja visata, voodi välja vahetada, raamatuid riiulites vähendada (“Mõtle, tal on endiselt riiulis kõik Balzaci teosed! Kes loeb täna veel Balzaci, kes kunagi ta teosed läbi on lugenud!”, teatab ta peaagu ärritunult mulle. – Otsin silmadega riiulitelt Balzaci kogutud teoseid, aga ei leia, ei taha ka talle näidata, et ta riiulite vastu ebaviisakat uudishimu ilmutan.). A. kuulab mamma jutu ära, naeratab ning ütleb, et ta ei saa või seda kõike ei ole vaja teha, see oleks liigne pingutus vms. Sel korral saan päriselt aru, miks remondi tegemine on võimatu, mööbli uuendamine ebavajalik, isegi kui rikas sugulane selle kinni maksaks.

Praamil Saaremaale vaatan eestlaste viimase mudeli maastureid, volvosid jne ja see tundub mulle sügavalt maitsetu omada neid läikivaid autosid, tülgastav presenteerida oma kodu sisustust ajakirjas, rääkida kolleegidele uue sohva ostust, kanda paljaste päevitunud säärte juurde heledaid pea uuena näivaid riideid jne jne.

Lisa kommentaar

Filed under Mälu

Uuring: miks “vaadata” nooremaid mehi

Given that many women in this study described having a fairly high level of sexual desire, they saw this as a very positive aspect of dating younger men. As one woman said: “I have a big sexual appetite, very big. I might want to do it, like eight times a day, you know. So with a man in his 40s, he will find that fun the first week. But I can tell you after the second week he doesn’t find it funny anymore.”

https://www.psychologytoday.com/us/blog/myths-desire/201903/3-reasons-why-women-might-want-be-younger-men

Lisa kommentaar

Filed under Seks&Sugu

How you lie and cry after it

She was oiling her ‘perfect’ hands thinking all this beauty goes to waste to sewage full of corona added he laughing.

Lisa kommentaar

Filed under Õhk, Huumor

(hetero)abielu perverssusest

Naine küsib Mehelt: Kas sa ikka armastad mind? Küsimus äratab Mehes Hüsteeriku, kes ei saa küsimusele jaatavalt vastata. Mees nimetab Hüsteeriku ilmumist oma varjuks. (Või on Hüsteerik-Mees juba esil ja sellest küsimus?) Hüsteerik-Naine teab, et ta ei taha küsimusega kinnitust, et nad on normile vastav paar. Hüsteerik ise kahtleb ning ootab, et vastust ei tule või on see eitav, mis annab võimaluse suhte lõpetamise vastutus teisele veeretada.

Suhe/armastus on võimalik, kui domineerivad Pervert-Mees ja Pervert-Naine. Pervert-Mees naudib Pervert-Naise pingutusi mehe seksuaalse stimulatsiooni nimel (“sekspesu”, striptiis, rollimängud jms, milleks Mees- ja Nais-Hüsteerik võimelised pole ning mis neile piinlikkust valmistavad) ning on valmis heitma end konventsionaalse kodanliku kooselu rüppe.

Lisa kommentaar

Filed under Seks&Sugu

Pean keskenduma, et väljuda oma mõtteis ühest kindlast hetkest tulevikus. Ma ei saa seda ette läbi elada, seda kontrollida ega seda ette nautida.

Lisa kommentaar

Filed under Õhk, Füüsiline

Eile Mujastes peegelsile meri, nii nagu sel aastal ei ole veel olnud. Rand ja merepõhi on nii teistsugused, kui lainet ei ole, nagu ei olekski see minu rand, nagu poleks see meri. Luigepaar purjetas uhkeldades oma kuue pojaga me poole nagu Darja Aleksandrovna lastega ujumast naasmise stseenis. 100 m eemal on Jõiste paaril neli poega, ka neid näeb sellise ilmaga kaugele. Võlupe üksik luik on üksik ja kohalikud ütlevad, et selliseks ta jääbki. Teised luiged hoidvat temast eemale. Tahan uskuda, et luikedel on ka muu elu kui vaid see, mida nad oma lastele inimesi näidates välja lasevad paista.

Sel aastal murran aiale truudust merega. Iga päev ujun Mujaste rannas ja lasen end loksutada kuni mu mõtted on lahustunud või asendunud täiesti uutega. Me arm on kahepoolne, päikselisel päeval, kui lained on tagasi, viskab meri mulle peale kuldse võrgu, mis tundub mööda põhja roomates lebavat hoopis mu all, olen endiselt vaba, võin minna ja tulla nagu see, kes ei ole päriselt kellegi oma.

Lõunapoolsetele randadele ei saa aga mõnda aega minna, korra kümne aasta jooksul sobib seal ehk ringi aeleda, mitte rohkem.

*

Öösel äratas mind R.-i sõnum, mis Sao Paulo ajas saadetuna oli õhtune, mitte öine. Koroonaõuduse ja üksilduse leevendamiseks mõtlevat ta mu mammale ja sellele, kuidas me ühel päeval Veneetsias oma lastega kõrvuti jalutame. Uniselt vastasin, et kui jumal annab, siis liugleme lastega kanalitel nagu luigevanemad, keda ujudes olin näinud. Arvestades meie mõlema vanust, terviseseisundit ja kallimate “veregruppi” ongi Mujaste või Jõiste luikede “tegemiseks” vaja kõrgemate jõudude abi.

 

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Süü

O M O

Unenäoruum on halvasti valgustatud vana tööstushoone kunsti käsutuses. Seinal on metallist diginumbrid, mis moodustavad sõna OMO, ja tähed, mis liiguvad ringiratast nagu kella hammasrattad ja moodustavad uusi tähendusi. Ma tean, et sõna, ehkki valesti kirjutatud, sümboliseerib geisid, ekre on rünnanud just lgbtqi kogukonda ja üks seltskond on teinud sellel teemal kunstiprojekti. Erinevad inimesed on andnud teleintervjuusid ja kommenteerinud olukorda, M. nende seas. Tunnen tugevat kiivustunnet, et minult ei ole intervjuud küsitud, mõtlen, mis kuradi pärast on teemakauge inimene palutud küsimust lahkama. Mind ei huvita samas, mida M. räägib, nagu kaotan huvi ka terve kunstiprojekti suhtes.

Lisa kommentaar

Filed under Iha, Unenägu

isade tolm

Vanad ja väärikad perekonnad, uhked oma ilmajäetuses.. ei ole hullemat viisi perekonda reeta kui jätta minevikutolmus püherdamata, valides ükskõik mille muu suure Olnu asemel. Häbistav tegu. Ka mina leian, et elu valimine on alati kuidagi alam & vulgaarne, ometi tahan elada.

Lisa kommentaar

Filed under Isad, Mälu

Lisa kommentaar

Filed under Õigused, Iha, Võim

Säärasel päeval, mil taevas surub mu mõtted madalaks, rohi pimestab, on aed aedik, väike laager, millest tahan korrakski ära. Loen voodis päeva esimese asjana ravi otstarbel Szymborskat. See töötab pea alati. Luule ei ole vältimatus, pole antus, pole Vaimu laskumine ega väljutamine ega muud jama. (Üldse võiks kirjanikud kirjutamist vähem kommenteerida.)

Ta laused on ta mõtted, ta tähelepanekud, ta analüüs, mille ta on komponeerinud üheks/tekstiks, mida kas loed ja suhestud või mitte. Kuhu sa sellega jõuad, mida sa mõtlesid, kui seda kirjutasid…

*

Armastus ja kirg ei ole iga päev samad. Tean seda, aga ikka valmistab hetkeline võõrandumine väikese pettumuse, surub mu nagu temagi täiskuu ja tormise mere vahele nii et vaevu saab liigutada, uinuda..

*

Vanne olla truu – kuidas seda väänata.

Lisa kommentaar

Filed under Iha, Luule

Hommikuks üks katke unenäost: minust on möödumas keegi tuntud nägu, keda esimesel hetkel pean kellekski teiseks. See on väga väsinud ja muutunud (kaalus kaotanud) Elmo Nüganen. Oleme lennujaamas, märkan teda ja ta muutumist ning tunnen empaatiat.

Lisa kommentaar

Filed under Unenägu