Kiri

Salongi sohvale on lohakalt visatud rebitud äärega roosa paber, millel on inimese käe jälg, kellegi käekiri, mu enda käe kiri! Ma tean, kust see roosa paber pärit on ning millal need read kirjutasin. Hamburger Hauptbahnhofi muuseumi näituse “Kapital” roosa kataloog, millest viimase lehe rebisin ning millele hotellis mõned read kirjutasin. See kritseldatud leheke lohutab mind, pakub kindlust – inimene on siin olnud, inimene, kes tahab oma mõtetest jälje jätta. See lohutab sel hommikul, kui olen näinud keerulist ja peenelt välja joonistatud kiivusõudukat, milles võitlen nii märatseva enda kui ka mu unenäo vihaobjektidega. Kirjaread on korrustes üksteise all, ühtlaste servadega. Tähed enamvähem ühekõrgused. Kirjaleheke trööstib hoolimata teadmisest, mis sellel kirjas on. Ehk eriti just siis. Lihtsalt kiri. Kellegi käsi.

Lisa kommentaar

Filed under Õhk, Kirjutamine

Lisa kommentaar

Filed under Õhk

I watch men on the street. I will watch a man visually or verbally harass women who pass him. I am invisible enough to do this. Sometimes men look at me, but the reaction is different. There seems to be some level of shame or confusion mixed with the lust in their eyes. Does this mean that I am lucky? Am I blessed to be sexually invisible and given a reprieve from something that has troubled women for centuries? Is there a freedom in not having to be privy to the struggles of the typical woman?

It certainly does not feel that way.

Lisa kommentaar

Filed under Õhk

Papier quadrillé dans le couloir
Quand tu le déplieras je ne serai plus là
Tu liras: “Je ne suis plus là”
Mon visage réagit maintenant sans moi
Et comme je ne suis plus personne
Je m’allonge dans les impressions que je donne
Pour aggraver l’affaire
I better call Annie with the good hair

Lisa kommentaar

Filed under Õhk

See ei ole sekslelu

screen-shot-2016-09-16-at-17-05-43

Yes, the world’s first open-source, anatomically correct, printable 3D clitoris is here, and it will be used for sex education in French schools, from primary to secondary level, from September.

From Fillod’s sculpture, pupils will learn that the clitoris is made up of the same tissue as the penis. That it is divided into crura or legs, bulbs, foreskin and a head. That the only difference between a clitoris and a penis is that most of the female erectile tissue is internal – and that it’s often longer, at around 8 inches.

/…/ Fillod’s 3D clit has come in the nick of time. This June, Haut Conseil à l’Egalité, a government body monitoring gender equality in public life, published a damning report on the state of sex ed in France. The report revealed that sex education is rife with sexism. Current official guidelines state that young boys are more “focused on genital sexuality”, while girls “attach more importance to love”.

https://www.theguardian.com/education/2016/aug/15/french-schools-3d-model-clitoris-sex-education

Lisa kommentaar

Filed under Ühe käega lugemiseks, Füüsiline, Seks&Sugu

Kui tõene on minu järeldus – jah, järeldus, mitte eeldus, sest kuidas saaksin midagi mõtte-eelselt eeldada -, et mullusuvise mee kombel lõhustamatuks klombiks kivistunud nomenklatuurile saavad tõeliselt vastu hakata need (dissidendid), kes on poliitilise kasvulava priviligeeritumad vesikasvud, need, keda liiga noorelt pole räsitud-lõigatud, sest  homse komposti lootuses, ent tänase sita varjus kosuma jäetud võsu ei too endaga puhtamat õhku ega elustikku, mis kiirendaks kivi lagunemist.

On võimalik, et kui üldse keegi, siis just Kallased saaksid hakkama sellega, mida nii väga Kaljuranna pooldajad ihkavad, aga ma võin ka eksida.

Lisa kommentaar

Filed under Õhk, Isamaa, Võim

Käin aegajalt – umbes kolme kuu tagant – lõustalogi lugemas, et vaadata ega ma millestki ilma jää. Ei jää! Päris naljakad on kuulsate eestlaste teadetetahvlid, kus nad pidulikult rahva poole pöörduvad ning rahvas omalt poolt kõneleb neile vastu. À la “täna möödus 10 aastat..sellest või teisest..Me ei unusta eal… või Me õppisime sellest õppetunnist” ning näod lalisevad vastu: “Ei unusta! Kurb, kurb.” Või jällegi: “Täna juhtus/toimus/tehti ühte või teist…” ning näod ja nimed reageerivad: “Tubli-tubli” või “Ei või olla!” jne jne. Mõni kleebib teate peale ka kollase peakese, millel pisarad ojana voolamas. Ütlete, et inimestel on sellist virtuaalset tundlemist, ptüi, st emotikoonimist vaja, nad on ühenduses, suhtlevad, ja nii sünnib ehk isegi osadus. Mul on vaja aga teistsugust sidet. Sellist, mida võiks pakkuda Rataskaevu 5 taasavatav kulinaaria- ja meelelahutusklubi “Du Nord”. Kui sul on vaba õhtu ning ei tea, kuhu minna, siis ootab sind klubi “Du Nord” – esimesel korrusel väikesed külmsuupisted, marineeritud räim, keel tarretises, heeringas, pannkoogid hapukoorega, rosolje ja keefir… teisel korrusel portjeega klubirestoran, Vaid üks laud vaatega rõdule! Daamid, daamid, teie boad ja karusnahad siia nagisse, härrased, suitsuruum on tagapool. Igal paariskuupäeval elav muusika, kolmapäeval ja reedel lauad maletajatele. Kulinaarialeti tagatoas väikesed lauad kohvitantedele, siin ei kõlba oma kübarat ära võtta, linna parimad moorapead..jne jne. Ükski pind poleks katmata, kõikjal kardinad, vahatapeedid, sirmid ja vaipkatted, rullvaibad ja trepi jalgtekid, et summutada hääli, kontsaklõbinat, jalutuskepi kukkumise kõlksatust, aga kõnekõminat ei vaigista nii kui nii ükski riie. (Ma olen väsinud värvist, saati vaipadest paljastest põrandalaudadest, krohvi alt välja uuristatud kiviseintest, katmata vitriinakendest, nagu saaks avalikus restoranis ruumi paljusega sundida paljastuma ka inimest, saavutada kontakti. Mõni ime, et nad kõik elektrovõrku ei koli.) Kattekihtide vahel inimene riietes, pea kaetud, käed valmis saamaks iga hetk kinnastatud, sääred sukkades või viigipükstes…aga milline rõõm taaskohtumisest, läbi riiete tuntud teise riivest, elevus kujutelmast tema soengust looritatud nööpkübara all, piisab vaid nõela vallandamisest…

Lisa kommentaar

Filed under Asjad, Õhtu, Iha