Linn da Quebrada

Jumalik naine:

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Armastus

Neuköllni kuldnokad

Reedel kuulsin kaugelt, täna olin puu all, millel üks istus ja laulis. Puhang lootust.

Lisa kommentaar

Filed under Õhk

Berlinalel vendade Damiano & Fabio D’Innocenzo La terra dell’abbastanza. https://www.berlinale.de/en/programm/berlinale_programm/datenblatt.php?film_id=201816365#tab=video25

 

Lisa kommentaar

Filed under Kino

Lisa kommentaar

Filed under Õhk

Boiband

Eile Schwuzis Boiband. lummav. publikus Peaches.

Öösel tuli ka C. väga lihtne ja hea olla.

Lisa kommentaar

Filed under Linn

Rassismi väljaajamine

Toa keskel laual on suur paberileht, millele joonistatud kera ja me kõigi lähtepositsioonid täpina lehe serval. Iga “jah” teeb sammu lähemale kerale. Mida rohkem väidetega nõus oled, seda kiiremate hüpetega “keskele” pääsed.

Muidugi olen põhimõtteliselt päri sellise õpetusega ja näen selle paljudes väidetes rassismi või lihtsalt privileegi väljendust. Aga jäin väga mõttesse, kui küsiti vanemate “sotsiaalse klassi” kohta. Samuti, kui jaatav vastus küsimusele, kas sinu lapsepõlvekodus oli rohkem kui 20 raamatut, peab vastajas tekitama priviligeeritu “süüd”. Millisesse klassi tänases mõttes kuulub nõukogude aja raamatukoguhoidja või õpetaja? Laborant või tõlkija? Need väikse palga ja väikse prestiižiga töökohad, kus töötas tihti “kodanliku” musta minevikuga inimesi, kelle eneseteostuslikud väljavaated selles režiimis olid seatud kindlatesse kitsastesse raamidesse aastakümneteks. Kas nõukogude korra ajal oli Eestis keskklassi? Ja kas võrrelda saab tööliseid ühel ja teisel pool raudset eesriiet?

Ma olen alati olnud väga uhke selle üle, et üks mu vanaema vanaisadest (sünd 1863) oli Cimze seminari lõpetanud köster ja koolmeister. (Tema kolmest lapsest, kahest tütrest ja ühest pojast kõige andekam – mu vanavanaema õde Helga, keda ma lapsepõlvest väga hästi  mäletan, ei saanud aga kõrgharidust, sest selleks raha ei olnud, võibolla mängis mingil määral siin rolli ka tema sugu. Poeg aga mängis kaardilauas maha endale ennustatud hiilgava sõjaväelase karjääri (20ndates eluaastates oli saanud temast EW ministri adjutant).

Kõigis me väikestes korterkodudes on alati olnud palju raamatuid. Ma ei saa ega taha, seega, alla kirjutada nii skemaatilistele seisukohtadele. Berliin vohab neist.

Lisa kommentaar

Filed under Õhk

Naaseb kuriteopaigale

Mind intrigeeris lapsena see ütlus – kurjategija naaseb alati kuriteopaigale. Ma ei saanud sellest aru. Miks peaks keegi nii rumal olema? Kas ta siis ei karda?

Mineviku võib vahelduseks jätta, aga ta on siin nagu see vana prantsuse auto rehealuse nurgas – siin ja seal minu minevikus, ma olen roolis ja katus on poole peale keritud, mu juuksed on tuules. Fotodramaatika huvides olen pooliku punase veini pudeli suule tõstnud. Noor ja elust mittehuvitunud. Siin nagu need massiivsed palgid, mis on tõstetud selle suure ruumi kohale, hoidmaks püsti seinu, lage, katuseroove. Ma olen neid alati vaadanud, neid näinud, aga need pole minu. Pole minu minevik.

Kas ta siis ei karda? Mina kartsin väga vahele jääda. Kirjutan kõigest muust kui sellest, mis mind vahele võtaks, võib-olla mõni  saab siiski aru.

 

 

 

Lisa kommentaar

Filed under Õhk