Monthly Archives: jaanuar 2015

Mustand – läbivaatamise ootel

Ma kirjutan siia, sest ma ei saa ärakirjutatud seda, mida on tegelikult vaja ära kirjutada. Ma ei julge ega oska. Ma ei ole ka kindel, kas see on ikka mul üldse veel meeles. Veel mõni aeg tagasi oli see käeulatuses – kohe-kohe jõuan sinna, see saab kirja ning siis on see tehtud. Nüüd aga olen sama hästi kui alguses.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Iha

Üritasin teist korda Lauri Pilteri Retke Rahemäkke lugeda, vägisi, üritades leida teksti headust, aga vihastades ja põlastades selle autorit. Tuju on vist taas halb.

*

Õmblen palavikuliselt, ostan kokku reste, kavandan riideid ning õmblen kiiresti, vahel ilma lõiketa, käigu pealt tegumoodi oma keha ja tujude järgi muutes, nagu hingaks keegi kuklasse, nagu peaksin pulmade või surma saabudes olema valmis. (Kirstu tuleb mind panna valges, I look like shit in colour – K. Winslet.)

*

Ma ei saa töö ega kohustuseta elada, hakkan kohe jooma, masendun ning käin igas mõttes alla. Planeerin pidevalt uusi orjusi järgmiseks aastaks.

*

 

 

Lisa kommentaar

Filed under Haigus

Ärkasin kl 3 paiku, mu aju oli genereerinud konstruktsioone, kohustusi, mida pidin täitma; ärgates vasardas mu peas sõnapaar “institutsionaalne vägivald”, “instititutsionaalne vägivald”. Poole kuue paiku sain magama jääda, kl pool seitse äratas mind telefon. Mõtlesin pärast kõne, et ehk ma ei peaks minema, miks ma sellele allun, miks ma ei ole lõpuni oma seisukohtadega, enda põhimõtetega. Miks mulle seda enam vaja on? Ja vastasin, et see on naeruväärne nüüd katki jätta, midagi ei saa juhtuda. Veel autos mõtlesin, et ma olen täiskasvanud naine, ma ei tohiks karta, minuga ei saa midagi juhtuda.

*

Ma olin kindel, et kabinetis läheb ehk minut, nad ei saa midagi küsida, midagi teha. Mul ei ole midagi karta!

Mul hakkas väljudes pea valutama, selg valutama, silmad kipitasid, mul tuli meelde, kuidas aastaid tagasi oli raskel ajal mul nädalaid kestnud iiveldus. Mõtlesin, kellele mul on helistada, kes mõistab. Kontorisse naastes oli riidekapis vaid H. jakk, kõik teised lõunal – milline kergendus! Temaga just tahtsingi rääkida.

Tema oli tulnud hommikul läbi ooteruumi ja öelnud: “Tere hommikust, poisid!” ja nüüd pidin ma seal istuma veel teist korda, kui ta lahkus ja ta ütles: “Olge terved, poisid!”. Ma arvan, et ta ei pidanud mind naiseks, ega meheks. Ma olin ta silmas värd. F66.21.

Lisa kommentaar

Filed under Isamaa, Seks&Sugu, Vägivald, Võim

Lisa kommentaar

Filed under Armastus

Lisa kommentaar

Filed under Õhtu

http://plug.ee/category/places/

 

Lisa kommentaar

Filed under Kunst

Need ümarate kehade ja kandiliste peadega matsisoost mehed, valjuhäälsed ja enesekindlad, nende enesestmõistetavus oma türa-õiguse üle, see ajas teda oksele, ta lootis, et tema kõrvale ei istu kedagi. Mõned inimesed lähenesid veel mööda vahekäiku.

Ta oli nautinud vestlust oma reisikaaslasega ning oli nüüd valmis pihtima: “Võimalik, et ma olin naeruväärne ja väljakannatamatu, mu ümber kogunesid äikesepilved, mina kõndisin nende all vähimagi ohutundeta kodu poole, kus ootas Tema, ise iga sammuga õnnest üha paisudes. Pühendunud naisukese ja eduka mehe rolle mängides tahtsin oma kirelõõmas vahel, et mulle kasvaks türa, millega ma Ta sisse saaksin rammida, arvates, et totaalset omastamist ja naudingut sellest saavad tunda vaid heteromehed.” “Teate”, ütles ta mõne aja pärast, justkui järele mõeldes, “lesbiline armastus on võimatus: Thérèse Desqueyroux ja Anne de la Trave, Laura Brown ja Kitty… ning ometi ei eita miski patriarhaati ning heteronormi samavõrd, kui teeb seda lesbilisus.” Miks arvas ta, et see teine inimene midagi mõistab, teda heatahtlikult jälgib.

 

 

Lisa kommentaar

Filed under Õhk