Lavendli- ja päevalillepeenrad.

*

The Animals: Love Letters Between Christopher Isherwood and Don Bachardy’

“The Animals” is marketed as a collection of love letters, yet to define them in only this way might be putting too fine a point on it. The language is not forthrightly amorous and hardly ever beautiful, and the letters at times are dull and listlike. For what is ostensibly a private and intimate correspondence, it’s surprising how little of anything emotional, inconvenient, intimate — indeed private — comes across.

 

Ma arvan, et midagi on muutunud selles, kuivõrd orgaanilise osa rahvusvahelistest suhetest moodustab inimõiguste retoorika. Samuti, et suudetakse koostada jõulise väljendusega paber mõne rahvv inimõigusorganisatsiooni poolt (seni suutsid seda pigem rahvv inimõiguste VVO-d) Ma ei oska aga veel sellele täpselt viidata või selgitada selle muutuse kvalitatiivset sisu.

Vt nt:

177.

In addition, OHCHR calls upon all those involved to

implement the following

recommendations:

a)

Urgently put an end to fighting and violence in the

eastern regions of Ukraine.

b)

Ensure that the protection of civilians in the area

s of conflict is a priority: all those

involved in the hostilities in the affected areas o

f the east must comply with the

principles of distinction, proportionality and prec

aution. This is particularly important

in densely populated areas.

c)

Targeting civilians and civilian infrastructure are

violations of international

humanitarian law, and more must be done to protect

them; those who have committed

such crimes must be held accountable.

d)

Access to areas affected by the hostilities – inclu

ding the crash site of MH17 – must be

guaranteed for international organisations and inde

pendent investigators.

e)

The armed groups and the Ukrainian law enforcement

and security forces must allow

and facilitate rapid and unimpeded safe passage for

civilians wishing to flee the areas

of violence and fighting; as well as the delivery o

f humanitarian relief for the civilian

population, in strict compliance with international

norms and standards.

f)

Rule of law should replace the rule of the gun; jus

tice and accountability must replace

impunity for major human rights violations in the e

ast.

g)

In line with international norms and standards, all

those involved in detaining

individuals should promptly release all those abduc

ted and unlawfully or arbitrarily

detained.

h)

All violations of international law, including war

crimes, must be fully investigated;

perpetrators must be promptly brought to justice an

d victims provided with remedies

and reparations.

i)

A law on IDPs must be introduced and adopted by Par

liament and signed by the

President as soon as possible, as well as the estab

lishment of a central registry.

j)

Reprisals against people in territories regained by

the Ukrainian Government should

be avoided and the rights of those detained/charged

must be fully observed by the

Ukrainian armed forces and law enforcement agencies

.

k)

In the cases of the violence at Maidan, Odesa, Mari

upol and Rymarska, investigations

must be in full compliance with international norms

and standards, guaranteeing

justice for the perpetrators, and ensuring remedies

for the victims.

l)

All manifestations of incitement to hatred and into

lerance in public life must be

publicly condemned.

m)

Legislative reforms should comply with internationa

l norms and standards and

Ukraine’s obligations under human rights treaties.

Office of the United Nations High Commissioner for Human Rights

Report on the human rights situation in Ukraine

17 August 2014

http://www.ohchr.org/Documents/Countries/UA/UkraineReport28August2014.pdf?utm_medium=twitter&utm_source=twitterfeed

*

Mul on tunne, et veel mõni aasta tagasi ei oleks ÜROst paari kuu jooksul sellist raportit saanud. Aga see võib olla ka minu ekslik subjektiivne taju.

http://www.spiegel.de/international/germany/the-german-judiciary-failed-approach-to-auschwitz-and-holocaust-a-988082.html

Peamine küsimus on Miks? Miks ta tuleb? Miks ma seda kontrollida ei saa? Miks mina? jne jne. Lisaks on kogu keha põletikus, viirustes, erinevad valud. Ma leban voodil ja tunnen end nagu Iiob.

 

Olemise hetked. Möödunu visand 1

Me alustasime sellest, et lõikasime end kogu maailmast ära. Olin teda aastaid veennud, et ta tahab sama, mida mina. Kolida inimestest jäetud Eesti maakolkasse ning vaadata, kas me jääme alles.
Linnas oli meie mäss ja anarhiline eluviis piirdunud kapitalismi, tööandjate, allutamiste, abielu, ülemuste, patriarhaadi, töötamise, neonatside, Ameerika jms vastasusega, valju vasakpoolse retoorikaga, vaid ühiskondlikes ruumides teleri vaatamisega jne jne. Sealt oli vaja samm edasi astuda.
Kolisime esimesse ette juhtunud aastaid tühi seisnud maamajja. Hakkasime seda kraamima. Mina ei tahtnud ka kraamida, ei tahtnud midagi ära visata, midagi korrastada ega uuendada. Tahtsin heita pikali selle haisva võõrastest inimestest maha jäetud koli keskele ja lasta asjadel, tolmul, vanadel naeltel ja tekstiilidel end matta. Ma ei saa öelda, et elusalt matta, sest ma ei ole kindel, kas ma olin elus.

*

Tema – oli pühak. Kõik, mis ta ütles, ajas mu marru ja ma vaidlesin kõigele vastu ning uskusin samas pimesi kõike. Iga tema lendu lastud lause, mõte või kriitikanool maandusid minu isiklikku pühasse doktriini, mida ma seejärel väsimatult jutlustasin ja levitasin.

 

 

Ei

MINA arvan, et see EI ole kõige huvitavam asi praegu.

Mulle meeldib see moment hommikust, mil ma olen esimene ärkaja linnas, ma olen ärkvel enne linde. Tänavad on tühjad, ma näen seda juba oma aknast, on valge. Pole inimesi. Ma ei usalda inimesi, nad mõjuvad mulle ähvardusena, vahel ka labaselt. See on tõsi, et ma ei tea, mida nendega peale hakata. Ma ei oska ka nende armastusele vastata, see kurnab ja ajab mind segadusse. Hiilin oma voodist mitu korda öö jooksul välja, et süüa ja valguse ning vaba ruumi järele luurata, kuni jäängi üles. Mu voodikaaslased, kes ärkavad mu ringikomberdamise peale, küsivad, et kus ma olen, aga ma olen juba kaugel. Hõikan neile midagi rahustuseks, endal süda pekslemas – kas mind tõmmatakse välja, tagasi mu pelgust, minu pelgu linnast.

Hoovis

Vaade avaneb üle läve, üle sissepoole käiva rohelise toaukse õue. Väljas on hele päev. Pesu on riputatud kuivama üle õue. Pesunööri alla on joonistatud keksukastid. Keksuruutude üle on kummardamas, kukkumas? helesinises kleidis tüdruk. Ta on peaaegu toas, sest vaataja on toas, tüdruk on peaaegu käehaaramise kauguses. Teda saaks iga hetk tagasi tuppa kutsuda, tõmmata. Rentre! Aga ta on väljas. Veel sa mängid, aga pesupalikohustus ripub juba su kohal.

*

Pesu viiakse toast välja. Ajutiselt, kuni see on kuiv. Töö, mis tehakse ära toas või pesuköögis, aga mis saab valmis väljas. Siis tuuakse see töö jälle sisse tagasi. See on niipaljukest, kui palju saab majas, kodus talitaja välja.

Nii nagu saab koduhoidja kaevule (toast välja ja siis jälle tagasi tuppa veetoobritega), lauta loomade juurde või põllule toitu viima. Ma jutustan talutöödest, aga maalil on muidugi juba linnakodu, agul või plankaiatagune eramu. Võibolla käib too, kes pesu on pesnud, ka tööl? Kodus, st koduhoovis, uks majja, maja sisemusse pärani, on vaid tüdruk. Tüdruk, kes võib veel mängida, pesu pea kohal tuuldumas, joosta toa ja õue vahet ilmaasjata, töökohustuseta. Aga ta on lihtsalt hoovis, õues, plangu taga, see ei ole päris väljas või tänaval. Helesinises kleidis, puhtas, triigitus, keegi on seda tema jaoks korrastanud, sellisena peaks kleit õhtuni vastu pidama.

http://www.spiegel.de/international/world/interview-with-sociologist-eva-illouz-about-gaza-and-israeli-society-a-984536.html

 

 

Polnud pilvepööris teispool

rehe lävepakku.

Neitsi Maarja ainsa poja

rõõmuks segas kakku.

…

S. Jessenin

Meil on aega! Meil on väga palju aega! Nii et võid aega võtta. Mitte miski ei jää tegemata, nägemata. Ja kui jääb, siis seda parem.

Mitte midagi tahta. (See on nende privileeg, kel on kõik. Kui hea tunne see on! Privileeg mitte midagi ihata, olla ihata.)

*

See on suurepärane, et ma temaga kohtusin – ta tuletas mulle meelde midagi endast, mille olin kõrvale pannud. Vaadata kedagi, kes on nagu sa ise heas, seda ei juhtu tihti. Me kohtume inimestega, kellega kokkupuutes me ülendume, aga ka alandume (see kõlab halvemini, aga see on väga praktiline ja hinnanguta öeldud). Ja kui me alandume, siis jätame endas unarusse üleva. – See on kohutav tekst, kõlab kohutava new age mambodžambona, aga, tunnistan, see on minu mõte.

Päevasoovitus: Read more Woolf (to cure yourself!)

 

Vähehaaval annab koopaelanik oma pimedat varjupaika ära.

Ja tuleb inimeste sekka. Nõustub elama nagu inimesed elavad.

Inimesed!

Kaks tilka vett

Ärkasin ja esimene pilt oli – kaks tilka vett on Muumi punasel taustal ning Ado Lille maalid.

This slideshow requires JavaScript.

See, kes peab tagama toe ja tasakaalu, toob kaasa teised tasakaalutused, teistsugused, võibolla suuremadki probleemid. ma ei ole naiivne, ma tean seda, näen seda.

Ja sa ise! Kas pole su lähedased aastaid pidanud taluma su ettearvamatut õudu ja ängi. miks peaks keegi veel jõudma, jaksama?

*

Ta ütles eile, et ta tunneb veel palju ja me naersime. Mina valjult ja raginal. ma mõtlesin, et ma ei tunne enam nii palju, olen suhteliselt tuim. õhtul tõestati jälle vastupidist. miks need tunded otse südamenärvidega ühenduses on?

 

 

 

Huvipakkuvaid surmasid

Notable deaths! – see on nii NYT ja nii huvitav.