Monthly Archives: veebruar 2014

 

Terve nädala olen läinud tagasi sinna tuppa, kõnelnud temaga uuesti, silmitsenud tema nägu, käsi, kaelaehet, olnud tema hämara väikese toa varjulises turvalisuses, seadnud teda endale eeskujuks, kaitsenud end nõmeduse ja lameduse (ka enese! või eelkõige enda madaluse) eest temaga. Kui selline inimene on olemas, st tasub üritada.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Õhtu

Love Matters for Justice

Nussbaum on viimastel aastatel huvitavaid tekste üllitanud. Siin üks arvustus: http://www.laprogressive.com/political-emotions/

 

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Õigused

Suurepärane, vaimustav, ülendav – “Manon” Friedemann Vogeli ja Alena Shkatulaga. Ideaalne paar laval, puhas täiuslik ilu. Laval toimuv viib kaugele ära nagu lapsepõlves, kui vaatasin oma elu esimesi ballette. [Ja Alena keha! Käeliigutused! Teda võiks vaadata lõputult.]

*

http://www.nytimes.com/2014/02/23/books/review/the-tastemaker-by-edward-white.html?nl=books&emc=edit_bk_20140221&_r=0

 

Lisa kommentaar

Filed under Õhtu, Ilu

Neil õhtutel läks ta teatrisse kui kohustusest. Jah, utoopiad tuli ära vaadata, ükskõik kui tüütu Stoppard, Nüganeni teater, Draamateatri õhuta saal, rääkimata kahe-, kolme- või enamaosalised eraldi väljapakutud ja suuremaid summasid nõudvad teosed talle ei tundunud, et saaks öelda, jah, ta nägi ka, ei, ta alles läheb, või et, oli küll hea, ehkki mitte üllatav, küll aga liigutav vms paska.

See Revali rostbiif ei ole küll nii maitsev kui räägitakse.

Mhm.

Kes viiks praegu lapsed Egiptusesse!?

Kolmanda naise treenitud sääremarjad, valge pluus ja krobelisele nahale kantud puuder, mis iga rõuge- ja vistrikuarmi, poori ja kumeruse selgelt esile tõstis, tema roosad huuled, mis olid kontrastis kitsa musta seelikuga, tekitasid temas iha visata nalja teise naise ainitise apokalüpsisemeeleolu, kuulmisaparaadist keeldumise ja pärast esimest vaatust küpsenud otsuse üle lahkuda, sest ahh, etendus ei ole vaimustav, aga ega ma ei kuule ka, mis laval toimub. Ta võis olla seltskonnas kõige täiuslikumalt galantne sitapea, kusjuures juba ammu ei tekitanud kellegi pilamine või teise nõrkuste paljastamine temas rahuldust. See oli harjumus, oskamatus rõhutatult kaalutletud eestlaslikus vaikimises muul viisil mingitki suhlemisvärelust tekitada. Välgukiirusel, et mitte öelda instinktiivselt tema meelt läbivad sõnastatud soovid magada, st proovida magada ühe või teise hea sõbra või sugulase abikaasa, eksi, esivanema või sõsaraga, ei tekitanud enam ammu temas süü- või häbitunnet, ka mitte stsenaariumi korral, kui need mõtted vaheaja lõpu signaali asemel valjuhääldist kostunuks või subtiitrite asemel lava kohale tabloole heiastunuks.

Miks käitus ta nii nagu need provintsist kümme aastat tagasi pealinna ujunud kultuurijanulised naised, kelle nägudest võis ilmeksimatult välja lugeda igapäevase täpse ärkamisaja, tööpäevas saadetud meilide arvu, aluspesu värvi ja järgmise kuu etendustekalendri? Ellujäämiseks tuli ju end endiselt kaitsta igasuguse väljast tuleva mõju eest, sh inimsuhtluse, kirjutatud tekstide, etendatud mõtete jpm eest. Sooja ja bakteriaalselt vibreerivat sisemaailma kaitsesid õhtuti kõrvu manustatud valge dessertvein ja unetabletid, meremari leival ja raudürt vannivees. Iga kord, kui sellesse kindlusesse lõikusid…

Lisa kommentaar

Filed under Stiil

Ta tahtis kirjutada fragmentides, fragmentaarselt, kuni tekstifragmente ei saanud tõesti enam kuidagi üksteisega seostada, keegi ei oleks saanud teda süüdistada mõttekäikudes, põhjuslikes mõtteseostes, ühegi mõtte väljendamises. Kas ta ise oskas veel öelda, miks just need laused. Miks olid need fragmendid siin kõrvuti. Peale selle, et need olid ühe inimese kirjutatud.

 

 

 

 

Kustutasin ja tsenseerisin tekste, mis alati väljendasid ühte – kunstijärgset nussinälga. Objektistasin artisti kahekordselt, pidin saama pärast etendust ka tema keha. Tahtsin tões anastada ta täielikult, nagu ei oleks mulle puust jalge ette kukkunud ubina üles korjamisest, sellesse hammaste löömisest, isuga mälumisest ja neelamise naudingust piisanud.

Lisa kommentaar

Filed under Kirjutamine

Mini, Mini, kas sa tahad tõesti süüa nagu i-ni-me, inime?

Just because you’re last, it doesn’t mean that you are bad, that you are least.

Mu kallis Kidu!

Sellel õhtul, kui on kõige rohkem vaja, on tops kinni. võtaksin, et julgeda visata sisse aknad majas, kus on elektroonikapood, mille müüja on õhtuti hilja tööl, sätib ekraane ja kõlareid, tal on sinimustvalge triibuline sviiter, täpselt nagu Fiil.

Ma ei oska mõelda muud, kui et “see on karmavõlg” – no99 etendus maikelluse parfüümi taustal, sest lõhn on esiplaanil nagu on ka esiplaanil minu taga istuva pankuri käed ja kava tema käes ja kõva naer ja ja ja ma hakkangi mängima onklit, vaatan muudkui näitlejannade jalgu, nagu kallike minult ootab.

Mul on uus moto ja uus modžo. Aga sellest järgmises kirjas.

dcxbvlg

Muide, mälust! – ma tean täpselt, mis läks valesti. Tahtsin puhastada väliskõvaketast, aga hoopis emaplaat hakkas kõike kustutama, st käimasolevaid protsesse enneaegselt lõpetama, pooleliolevaid dokumente kaotama, nii et pean kõik kohe, kui need tekivad, printima, kidusse üles panema. Väline ketas on aga üle võtnud, töötab veatult, hoiab protsesse käigus, aga, Sa ju tead – tema maht ja andmed on piiratud, menetlusvõime algeline. Isegi selle kirja sisu on sellest tingitud. Kõike, mida tahaks, kirjutada ei saa, nagu poleks klaviatuuril kõiki tähti, st kirjutaja käsutuses olevaid sõnu on piiratult.

Mari

Je tiens te tiens tenir pour te tenir pour te prendre tenir en prison te prendre en prison te te te te te

Lisa kommentaar

Filed under Õhk, Iha, Kõne, Kirjutamine, Mälu

Nartsissist I (nartsissist-nartsissist!)

Jutuvestja tahab teid loo alguses uinutada, aga ärge laske sel juhtuda!

See on kodanlik kunst kodanlastele. Ma arvan, et vähemalt ise saab ta sellest aru.

(Lõivud kommertstootjatele, keskmisele vaatajale jne on kõrged. Aga me teame seda, eks!)

*

MINA oskan filmi vaadata vaid selle tegelastega samastudes. Kuna leidsin kohe alguses ühe tüdruku, kes on nii väga minu moodi, siis ma arvan, et see režissöör ikka teadis, mida ta tegi. Mulle täitsa meeldis! Igatahes igav ei hakanud. Pärast tegime veel ühed koksid ka. Kordaläinud ivning!

*

Kes tahab tõsist kunsti, vaadaku seda (eilne leid*): http://www.youporn.com/watch/397730/shemale-fucks-housewife/?from=related3&al=2&from_id=8444232&pos=35

Valem: 1/20; 1/35

*

Võib-olla on see kaastunne. Kas tunned kaasa või ei. Ta arvab, et Charlotte’i nägu lunastab kogu filmi, ja ta ei eksi palju.

*

Kolm köidet seksuaalsuse ajalugu oli ilmunud, kui ta leidis, et see on ebahuvitav teema (ütles vist, et banaalne vms), ning jalutas geisauna, kus ameeriklased teda silmatorkava promiskuiteetsuse pärast kreisiks prantslaseks kutsusid.

Lisa kommentaar

Filed under Ühe käega lugemiseks, Huumor