EL soolise võrdõiguslikkuse raport

Valmis on saanud iga-aastane Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse raport. Täistekst on loetav aadressil:

http://ec.europa.eu/employment_social/gender_equality/docs/com_2008_0010_en.pdf

Ametliku pressiteate 23. jaanuarist 2008 leiad alt.

Sõbrannad basseini riietusruumis

RAAMAT

Ilmunud on kaks vaimukat, lugejat (mõtlema, fantaseerima) provotseerivat lühiproosa kogumikku, üks Kristiina Ehinilt (Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine, 2006 – NB! tegemist ei ole pillipuhuja naise ja pommipanija naisega! ehk raamat ei ole aksessuaarnaistest) ja teine Maimu Bergilt (Unustatud inimesed, 2007). Prof Tiina Kirss on Ehini uudisjuttude nimilugu võrrelnud kodukandi omatarkade feministitüüpidega. Ootame põnevusega, kas selle mõtte kohta ka varsti kuskil pikemalt lugeda saab.

Hvostoviga on feministidel (nagu ka isamaalastel) love-hate suhe. Saata Andrei paariks nädalaks naisõigusluse põhitõdesid tutvustavatele kursustele ja ta võiks olla meie “oma poiss” pealinnas, Eesti Ekspressis, tarkade ja kurjade machode ümarlauas jne jne. Aga tema pornoromaani me armastame, vihkame, pole lugenud, plaanime lugeda teist korda, loeme ühe käega…

Kõigile tõsimeelsetele soovitaks Sutrop-Kiho toimetatud usutlusi naisministritega ühes sissejuhatava teoreetilise raamistikuga eesti femmaritelt.

Meie Pullerits

Intelligentne ja argumenteeritud (demagoogiast hoiduv!) vastulause eesti feministide kõigi aegade lemmikult Pulleritsult (tahaks ta kanda rõõmuhõisete saatel maailma esiajakirjanike ja teiste suurmeeste Olümposele) ENUT-i ettepanekule lõpetada ametinimetustele meesliite lisamine. Loe Postimehes ilmunud ajakirjanduslikku šedöövrit siit.

Ka keelemeestele (!) ei saa midagi ette heita. Sutropil igati põhjendatud vastus: ei, ei ja veelkord ei. Kas mitte just feministid pole (küll teises kontekstis) ütelnud, et “No means NO!” (eesti keeli: ei tähendabki EI). Olgem siis õnnelikud, et meie keel on “maailma üks demokraatlikumaid. Erinevalt saksa, prantsuse, hispaania, vene ja inglise keelest pole eesti keeles mees- ega naissugu.” (Pulleritsu artiklist). Jälle üks tõeline mehetegu ja mehine mõte!

PS Keskusi eelmise aasta aprillinumbris arvas aga üks võitlev feminist nii:

“Taaskord tahaks ka tõstatada küsimuse sõnakasutusest, mis lähtub mehest kui normist. Naisministreid ümbritsevad moodsa keelekasutuse kohaselt meeskonnad. Mitte, et ma eelistaksin sõna “tiim”. Öakk! Institutsioonidel ja asutustel on esimehed. Naljaga pooleks on mõned naisministrid jutustanud soovist meheks sirguda – kes mere- (Liia Hänni), kes põllumeheks (Ester Tuiksoo). Naistest on selles küsimuses edumeelsem Ivari Padar, kes AK-le hiljuti valitsuse mehitamise kohta aru andes lapsust kohe parandas. Mihkel Mutil pole õigus, et Padar pole sotsinägu. Respekt!”

Toeta allkirjaga püüdlusi parandada loomade eluolu

Eesti Loomakaitse Seltsi listis ilmus täna selline teade (all lühendatult):

Tere,

Edastan 3 võimalust, kuidas saaksite panustada oma allkirja ja/või arvamusega loomade heaolu parandamisse.

Hobuste väärkohtlemine teel tapamajja EL-s !

2007. aasta detsembris avaldas MTV3 pildimaterjali hobustest, keda veeti läbi Euroopa tapamajja. Hobused pidid oma viimasel teekonnal kannatama kohutava vägivalla all. Neid peksti halastamatult paksude keppidega, isegi tiineid märasid ei säästetud väljakannatamatust piinast. Varsad sündisid kaose ja kannatuste keskele, kust nad siis korjati üles inimese toidulauale.
45-minutilise saate pildimaterjal on näha siin:

www.mtv3.fi/uutiset/45min/jaksot.shtml?588966

Soome Riigiarhiivi vanim dokument on naiste kaitsest

Rootsi kuningas Birgeri 1. oktoobri 1316. aasta määrusega võeti kogu Karjala aladel elavad naised, olgu nad abielunaised, lesed, neiud või nunnad, Rootsi riigi alamatega võrdväärse kaitse alla. Veebileheküljel Soome ajaloodokumentidest leidub määruse ladina- ja inglisekeelne tekst, mille originaali hoiti 19. sajandi lõpuni Viiburi linnaarhiivis. Täna on see vanim Soome Riigiarhiivis leiduv dokument, mis annab tunnistust kuninga püüdest tuua Rootsi riigi õigustraditsioon ja ühiskonnakorraldus ka riigi sellesse ossa ning idas varitsevast ohust (Marko Lambergi 2004. aasta artiklist). Dokumendi tagaküljel seisab kiri: “Kuningas Birgeri poolt 1316. aastal Viiburi ja kogu Karjala abielunaistele, lesknaistele ja neidudele antud privileeg, mida on 1360. aastal kinnitanud ka kuningas Albrecht”. Soome keeles kõlab määrus selliselt:

Uutes tingimustes sünnib uus ühiskond

Autod, suurfarmid, kodukinod ja palju muud seesugust kaob, ravi- ja haridussüsteem teevad läbi korraliku ümberkorralduse – nii kirjeldab J.H. Kunstler artiklis Ten Ways to Prepare for a Post-Oil Society naftaepohhi järgset uut ühiskonda, mille tulemist peab hakkama ette valmistama juba praegu. (Eesti keeles on artiklit refereerinud Keskkonnaabi.)

PS Kes tahab ajast ees olla: kolib maale, ostab tulevase kinnisvara hinnatõusu eel kokku maad väljaspool linna ja müüb oma korteri, harjutab end taas jalgrattaga sõitma ja uuendab oma lugejapiletit kohalikus raamatukogus, sest oskusi, kuidas väikemajapidamises seepi, leiba, juustu ja veini toota, tuleb meil õppida (juhul, kui “oma iPod’id piisavalt kauaks väljalülitanud noorsugu suudab üldse oma tähelepanu koondada” – Kunstler), ja pillimängu-, laulu- ja tantsuoskust – meel tahab ka ebausaldusväärse elektrivarustuse korral (st ilma interneti ja telekata!) lahutamist.

“I Am Thin and Gorgeous”

Mida teha vanade arvutiosadega

Taaskasutada! Kõrvarõngaste, mansetinööpide, prosside jms kujul. Vt lisaks siit.

Kuidas võidelda pornosõltuvusega

Hoia abikaasa ligi ja väldi üksiolekut!  Pikemalt  vt  siit.

Nobel läks/ei läinud feministlikule kirjanikule?

1972. aastal kirjutas Doris Lessing oma kümme aastat varem ilmunud romaanile „Kuldne märkmeraamat” eessõna põhimõttel kriitik harigu publikut ja kunstnik kriitikut, andes lugejale võtme uuendusliku vormiga romaani kallal muukimiseks, ja enda puhul järele kiusatusele lüüa vastu näppe kriitikuile, kes ei olnud romaani lugenud, vaid sellele „reageerinud” hävimatute reflekssüüdistustega: „Ta ei ole naiselik”, „Ta on meestevihkaja”. Kolmkümmend viis aastat hiljem on “sugudevahelise sõja õhutajast” ja “meeste kastreerijast” saanud Rootsi Akadeemia sõnul „naiskogemuse eepik, kes on skepsise, kire ja kujutlusjõuga lahanud lõhestunud tsivilisatsiooni”.

Pärast Lessingi püüet distantseerida end 80ndatel naisliikumise eeskõneleja auväärselt, ent pisut ahistavalt troonilt, ei jäta ükski väljaanne toonitamata paradoksaalset seisukohta, et „Lessing ei mahu feministlikusse diskursusesse”(!) ja et „Lessing on saanud feministide eeskõnelejaks vastu tahtmist”. Kui Lessing oli avalikult tundnud muret selle üle, et rumalad naised (ema, kirjandusõpetaja, kasvataja vms rollis) süüdistavad sugude ebavõrdse jõuvahekorra pärast abstraktselt kogu meessugu ehk igat konkreetset meest ja poissi, mis surub väiksed koolipoisid kooku süükoorma all, ning tauninud oma romaani sõnumi sellist tõlgendust, ei jäta ajakirjanikud BBCst ja Le Monde’ist Postimeheni kasutamata ühtki võimalust parastada feministe: „Isegi te endi valitud apostel ütleb õpetusest lahti!”. Samas, ka ilma ühegi sisulise argumendi esitamiseta, mis üritaks põlistada Doris Lessingit tema loomingu põhjal feministlike kirjanike ridadesse, on pelgalt tema kuulsaima romaani skisofreenilisest vastuvõtust selge, et tegemist peab olema feministliku autoriga – niivõrd karakteerselt sarnane on reageering olnud feministidele tavapäraselt osaks saavale verbaalsele peksule. […]

Ülejäänud artiklit loe soouuringute ajakirja Ariadne Lõng peatselt ilmuvast uuest numbrist.

Erimeelsused viisid KATA killustumiseni

Isamaaliste feministide rakuke KATA lagunes kildudeks seejärel, kui asutajaliikmed ei suutnud ületada erimeelsusi organisatsiooni eesmärkide ja meetodite küsimuses. Erilist peavalu valmistas isamaalise ja feministliku ühendamine. Paraku ei suudetud jätkata (tegelikult isegi mitte alustada) nimetatud diskursuste paralleelset viljelemist. Sellegipoolest jätkab Sooloog esialgu ilmumist.

Tuhast tõusev KATA võtab vastu uusi liikmeid ning Sooloog ootab endiselt kaastöid (hea platform oma veendumuste anonüümseks tutvustamiseks!). Kõik võimalikud marginaalid, hälbed ja alternatiivid teretulnud!

57 akti kraamivatest pühakutest

Jean-Yves Corre on pildistanud 57 tavalist inimest (nende seas nt üks kalur, ämmaemand, psühholoog, raamatupidaja, müüja, pensionär jne, jne) vanuses 19-72 tegemas väheses riietuses majapidamistöid. Fotodel kujutatud naised ja mehed, pühapaiste ümber pea, triigivad,  pesevad põrandat, küürivad pliiti või triigivad pesu, kandes palja keha ümber põllekest vms vähest kehakatet. Kord vilksatab küürimislapi või mopi kõrval paljas kannikas, kord rind.

Kas mugavas, koduses riietuses tüütuid majapidamistöid tegev inimene võib olla seksikas? Kas keha tekitatud roppust kasiv inimene on puhas/püha/kurb/ajaraiskaja/märter? Kuidas lahendada elukaaslasi alatasa tülli ajavat kodutööde jagamise küsimust? Vt portreid siit.

100 aastat Simone de Beauvoir’i sünnist

Prantsuse filosoof, 1954. aastal Goncourt’i auhinnaga pärjatud kirjanik ja ühiskonnategelane ning feministliku mõtte tähtteose Teine sugupool (ilmunud 1949) autor Simone de Beauvoir sündis 9. jaanuaril 1908. Beauvoir oli vasakpoolne mõtleja, kes oma katoliiklikust ja traditsioonilisest kasvatusest lahti öelnuna kujundas ühes Jean-Paul Sartre’i, Maurice Merleau-Ponty ja Raymond Aron’iga pärastsõjaaegset Prantsuse ühiskonda, andes välja radikaalset poliitika ja filosoofia ajakirja Les Temps Modernes (eesti k. Kaasaeg), 70ndatel koos marksistlike feministidega ajakirja Questions féministes (Feministlikud Küsimused).

Alates Teise sugupoole (eesti keeles ilmunud Vagabundilt 1997) ilmumisest on Simone de Beauvoir’i kirjutised oluliselt mõjutanud meie arusaamist patriarhaatlikust ühiskonnakorraldusest, selle ajaloolisest kujunemisest ja naiste rõhumisest. Just nimetatud raamatust pärineb mõte, et naiseks ei sünnita, vaid saadakse, mis pani aluse nüüdseks laialtkasutatud sotsiaalse soo kontseptsioonile.

Tema enda elu, mida iseloomustab selgelt tunnetatud pinge töö ja intellektuaalsete püüdluste ning eraelu vahel, ning mida ta on peensusteni lahanud neljas erinevas autobiograafilises raamatus (Mémoires d’une jeune fille rangée (1958), La Force de l’âge (1960), La Force des choses (1963), Tout compte fait (1972)), on olnud inspireerivaks eeskujuks paljudele naistele. Simone de Beauvoir’i 100. sünniaastat tähistatakse ülemaailmselt lugematute akadeemiliste kollokviumite, konverentside ja näitustega.