Category Archives: Kino

Kõige kurvem eesti laul

on “Aeg läheb, aga õnn ei kao” ning Tootsi pulma rõõmsad pulmalised ümber laua, kelle nägusid järjest Suves lähedalt kadreeritakse, süvendavad minus seda tunnet. Võibolla pidasin lapsena abiellumist lõplikuks lapse-mina hülgamiseks, omamoodi surmaks, kust ei ole tagasiteed tõelisse mina-autonoomsusse, mis on võimalik vaid lapsena. Tänini, alati kui seda stseeni vaatan, koorub südameroosi ümbert üks kiht kroonlehti ja langeb põrmuks. [Türa, minust ei ole lüürikut! :D]

(Pärast ca 20 vaatamist oli mul meeles, et proviisor räägib enne laulu, aga eksisin.)

(Paremat versiooni ei leidnud:)

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Elu, Ilu, Isamaa, Kino

valguse pimedusest

-“Mõtlesin, kui nad neid koeri mõrvasid, et nad põgenevad oma koeraga…”

-“Aga see koerade tapmine oli vajalik, et näidata vaatajale, kellele me rohkem kaasa tunneme, kellele inimene kaasa tunneb.” Eelkõige iseendale, iseendale suudan kaasa tunda, siis loomadele ning alles siis vaesele õnnetule hulgusele. Naabrile ealeski.

-“Ja naabreid ei olnud kunagi näha!”

-“Välja arvatud, kui mindi seda õnnetut meest peksma.”

-“Ainult see uuriv preester oli kohe algusest peale liiga ebameeldiv, mis pani vaataja pilastajate poolele. Kui uurija oleks olnud natuke lahkem ja inimlikum, ei oleks filmi orkestreeritud emotsioonide mäng nii lihtne.” Võib-o oligi see film suurepärane seetõttu, et iga vaataja nägi, et temast endast sai lapsepilastaja, kes tahab siiski edasi elada, mugavalt elada, tahab natuke rõõmu ja kiindumust, isegi kui see on vaid koeralt. Me ei taha saada karistatud ega piinata end üleliia oma patu peale mõeldes.

-“Ei ole lihtsalt pimedust eraldi valgusest – lapsena pilastamise ohvriks sattunu oli armastanud ühte preestritest, see oli olnud tema esimene armastus. Ta oli õnnetu.” Mul on tunne, et uurija-preester leidis, et õnnetule kulus ka natuke peksu ära. 

(Houellebecqilik väiklane minus rõõmustas, et noori, vaid ilusat keha omavaid ihaldusväärseid surfareid kujutati moraalsete värdjatena, jälkide robustodena.)

Originaalpealkiri

El Club

Aasta

2015

Riik

Tšiili

Režissöör

Pablo Larraín

Stsenaarium

Guillermo Calderón, Daniel Villalobos

Osades

Roberto Farías, Antonia Zegers, Alfredo Castro

Kestus

98 min

 

Lisa kommentaar

Filed under Iha, Karistus, Kino

Su vend Lars võttis üles, sina jäid kaadrisse.

Ma olen väga suur Lars von Trieri austaja. See on praegu täiuslik kino.

Joe’d petab (kuivõrd nümfomaani on võimalik petta!) tema kasvatatav mantlipärija, noor armuke tema vana mehega. Tappa tahab ta mehe, kes on suure sita pidanud alla neelama. Puhas ja distantsilt kehamüstikuna jutlustav kannatav märter on aga Joe, mitte tema ohvrid. Briljantne film.

 

 

Lisa kommentaar

Filed under Kino

See on päris hea. Ta on hea just siis, kui ta on lihtne, kui teoretiseerimine on lihtsakoeline, või pealtnäha ütleb lihtsaid asju. Muidugi ei saa tõsiselt võtta ahistamise kohta, sest siin on tal segadus (keegi ei pea ahistamiseks esimest iha demonstratsiooni, iha demonstratsioonist saab ahistamine, kui ihaobjekti “ei” ei peata edasisi demonstratsioone, kui need muutuvad veelgi allutavamaks või on seda algusest peale (kui sa minuga ei maga, siis ma lasen su lahti vs. ma tahan sind ja kannatan selle pärast, et sina mind ei taha, käin su akna all nukrutsemas jne jne), vägivaldsemaks (ma haaran sind su kehaosadest, sest ma tean, et sa ei saa midagi teha, et mind takistada, karistada, sest ma olen võimupositsioonil, ühiskond, kus elame annab mulle õiguse, privileegi jne vms) jne). (Ma ei saa aru, kuidas ta kogu oma võimusuhete kriitilisuse juures seda pole mõistnud! Aga ta ju ongi lihtsakoeline – kuidas naisintellektuaali paika panna, kui mitte öeldes, et teda ei saa panna, sest ta on frigiidne lita või kuidas kaitsta end kohustuse eest midagi põhjendada, kui (tema järgi ebaintelligentsed) feministid tulevad ja oponeerivad vms :))

Keegi võiks korjata kokku Eesti nn rassismi ehk teise vihkamise näited kooseluseaduse debatist – Ma ei ole geide vastu, mul on gei sõpru, aga ma küsin, MIS JUHTUB LASTEGA???, me sallime teid, aga vaid juhul, kui jääte koju, oma magamistuppa, kus teete oma räpaseid ja samas uudishimu äratavaid seksuaalseid tegevusi, nende tegevuste koht ei ole avalikus ruumis, kuna seksuaalvähemust defineerib selliste “sallivate” inimeste silmis see räpane seks,ergo geid ja lesbid ei tohiks avalikus ruumis olla, neil ei tohiks lapsi olla, sest selle eelduse järgi seksivad geid ja lesbid oma laste ees jne jne.

 

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Õigused, Öko, Huumor, Kõne, Kino, Kirg, Luule

See on peaaegu lapsik, nii lihtsustatud. V.a meri, hobused, Max von Sydowi nägu ja pea. Kes Sa oled? Ma olen Surm. Kas oled minu järele tulnud? … Olen kuulnud, et Sa mängid malet. Ma olen kaunis hea mängija….

Lisa kommentaar

Filed under Ilu, Kino, Kirg, Kordus

http://www.telerama.fr/cinema/ken-loach-aucun-film-ne-devrait-etre-plus-long-qu-un-match-de-football,114192.php

Hea intervjuu, halb treiler.

Lisa kommentaar

Filed under Kino, Kirg

Alasti portree

L’érotisme est l’un des aspects de la vie intérieure de l’homme. Nous nous y trompons parce qu’il cherche sans cesse au-dehors un objet du désir. Mais cet objet répond à l’intériorité du désir.

L’érotisme, Minuit 2011, lk 33.

Ma tahan vaadata dokumentaalfilmi kunstnikust, kus intervjueerija on vaba kunsti ja kunstnikke mütologiseerivast hirmust ja austusest, kus kunstnikult küsitakse tema töö, põhimõtete ja eluviisi järele nagu oleks ta torujüri või kassiir. Samas ei taha ma enam väga vaadata dokumentalistikat torujüridest ja kassiiridest, kelle elu ja hoiakuid esitletakse nagu oleks see kunst.

*

Autor ei peaks kartma, et ta on kujutanud Kunstnikku igavamana kui too on (seltskonnas, koduses ringis või õlleklaasi taga), eriti kui Kunstnik peab ise vajalikuks täpsustada, et kunsti tegemine on töö, distsipliin, pühendumine, mitte juhuslikkus, Jumala kõnelemine läbi inimese, mööduva tuuleiili puudutus või prassimise kasumlik kõrvalnäht. Aga muidugi ei ole me vabad renessansimehe ihalusest ja ihast, kui olla üks, siis miks mitte ka teine ja kolmas. Kunst, ilu, süvenemine, töötegemine võib olla väga igav ja seda riski tuleb, loomulikult, maandada.

*

Otsite armastust, teadmata, mida te otsite. * Tahtsid elada Linnas ühte ja teist elu, aga ei elanud üldse.

* Tuimad ja espriita, I grow increasingly impatient!!!

Lisa kommentaar

Filed under Iha, Kino, Kunst