See mäng on lihtne ja tüütab mind ruttu

Me van(em)ad oleme naeruväärsed, sest meil on hirm olla naeruväärne, me näeme, et me ei ole enam nii naeruväärsed kui nemad, noore(ma)d, sest me ei tohiks enam olla, ja nemad võivad, ja selle hirmu ja naeruväärsuse juures oleme seda naeruväärsemad. See on nagu roll, millesse ma olen surutud, mul ei ole võimalik olla (sellest) vaba. Ja meie käitumine on väljakannatamatu, sest selles ei ole midagi ebaselget, see paneb nemad olema tõelised, ausad ja vabad sellest sitasest rollist, ja me oleme seda naeruväärsemad. Olla siis juba algusest lõpuni idioot, kes armub nooremasse, täielikult, naeruväärselt, end ohustades ja naeruvääristades, olla lõpuni ja uhkelt hale. Ma olen sellest nii väsinud. Mul ei ole vaja sellest kirjutada.   

*

See mäng on liig’ lihtne ja tüütab mind ruttu.

Kanal

Mul oli meeles, et vana vürst Volkonski pügas oma aias kohusetundlikult hekki vahetult enne 1917. aasta revolutsiooni, st eelolev (ennustatav) hävitustöö ei takistanud tal jätkamast oma elu ja tööd, ning mõtlesin kirjutada, et ka mina tean peatsest hävingust ette, kuid seda innukamalt lõikan, kujundan ja istutan uusigi puukesi, aga see oli pärast. Ma ei tea ka täpselt, mida ma 2013. aastal ette nägin, igatahes mitte seda, mis on nüüd pea õuele astumas.

*

Sarjast loobumise ja alandlikkuse suured õppetunnid.

*

Endiselt relevantne

http://www.unwomen.org/en/news/stories/2013/10/women-should-ads

Statement of the 8th Forum of LGBT Christians of Eastern Europe and Central Asia

Published: 18 August 2015 | |

From 13 to 16 August 2015, the 8th Forum of LGBT Christians in Eastern Europe and Central Asia convened. Altogether, 66 people from 15 countries were together in Tartu, Estonia, for common prayer services, lectures, panel discussions and 20 workshops. On the last day, the participants agreed on the following statement, which they would like to share with all people of good will.

We, participants of the 8th Forum of LGBT Christians of Eastern Europe and Central Asia, being witnesses of God’s love, striving to love our God, our neighbours and ourselves, coming together as Lesbians, Gays, Bisexuals, Transgenders, Queers, Asexuals, Heterosexuals, Rainbow families and children, parents of LGBTs, representatives of civic movements, human rights organisations and other allies, from Belarus, Estonia, Finland, Germany, Italy, Latvia, Moldova, the Netherlands, Poland, Romania, Russia, Switzerland, Ukraine, the USA, having enjoyed wonderful and re-creational time in Tartu, expressing special gratitude to the parents of LGBTs present here as a sign of hope for better and broader mutual understanding, based on what we have experienced in the safe space of the Forum,

we reach out to society, churches, and releigious communities, as well as the LGBT community and LGBT believers, and encourage encourage all people of good will to be:

• taking care of yourself as a whole, including your spirit, soul and body,
• realising one’s potential and fulfilling one’s call to holiness,
• accepting one’s destiny and reconciling and embracing one’s various identities,
• facing one’s personal internalised homophobia or other phobias, and open to healing and transformation,
• willing to reach out for and accept help,
• contributing to decreasing stigma, fighting judgment in ourselves towards differing sexual orientations, gender identities and gender expressions,
• guided by God’s mercy and choosing to accept life in all its diversity,
• reconciling with those who hurt us and whom we hurt, including our past and ourselves, and widening the work of reconciliation to include other groups and nations,
• acknowledging the vast queerness of the Bible and Church tradition as part of Christian identity,
• recognising the importance to seek new forms of prayer and to take courage to actively plan and organise prayer space and worship time for the sake of nurturing our spirituality,
• supporting of and participating in the contribution of Christian LGBTs to societies and Church communities,
• raising one’s voice and daring to take advocacy to ever higher levels, including the political sphere,
• remembering that you are not alone, be active in coalition forming as the means to overcome historical divisions, including secular LGBT organisations, other human rights and religious groups,
• following the spirit of the Gospel, be looking in dialogue for common ground with our adversaries and allies based on shared values.

Neil öödel rooman välja, et mitte teda äratada

ja rooman tagasi, et ta äratada

mu paar tundi vaikuses ja üksinduses

ometi teine keha kohe seina taga

Vähem kui kaup

Inimene on jälle kui kaup, või ikka veel kui kaup. Tal on vähem reaalset õiguslikku kaitset kui Hispaaniast Eestisse transporditaval virsikul, keda kaitsevad omandi-, veo- ja kindlustusreeglid.

Ma arvan, selle kevad-suve kollektiivse vaenukoori absoluutne madalpunkt oli mitte mõne “traditsioonilise parempoolse” või “usuvenna” sõnavõtt, vaid ainukese vasakpoolse partei Eesti kontekstis gigandi mõõtu intellektuaali mõtteavaldus, et Eesti peab kiirustama, et Itaalia piirile “kaupa” valima minna, teised juba sorteerivad välja paksema nahaga priskemaid vilju. Ehk siis, me oleme väga kaugel, et mitte teha seda, mille eest hoiatab ÜRO pagulaste ülemvolinik Guterres:

“Europe has a clear responsibility to help those seeking protection from war and persecution,” said Guterres. “To deny that responsibility is to threaten the very building blocks of the humanitarian system Europe worked so hard to build. European countries must shoulder their fair share in responding to the refugee crisis, at home and abroad.”

Mis on see, mida tahan elu lõpus pudenevate koltunud lehtedena oma peopesale, mis puhutakse mu viimase hingetõmbega minema. (Näen, et siit ei jõua sinna mitte midagi).

Seis! Kes sa oled?

Reede öösel jõudsime Kakerdaja lähedale, oli juba pime, teisi telkijaid kuulis häälte järgi, osad neist olid mitte-eestlased. Kalajärvel olid kalamehed, meie tegime vee ääres öist piknikku, sõime torti ja vaatasime tähti, vesiroose. Kalastajaid tundsime õngesulpsude järgi.

Laupäeval kakerdasime pärast pikka laiska hommikut rappa, jooksime vihma käes märjalt ja paljalt laudteedel ringi. Kõik oli selge, möödujad möödusid meist väga lähedalt, astusime laualt mättale, lubasime teised mööda.

Pärastlõunal olime teistega koos metsas mustikal, sääskede ja parmude eest kaitsesid meid kapuutsid ja rätid. Kaaskorilased tundsid meid kummargil kehaasendi järgi.

Pühapäeva hommikul vankusime magamatuna Kodru äärde, me käisime koos ühte porist teed, sinna ja tagasi, raskete kummikutega, spordijopedega, fliiside ja pontšodega. Porine pikk tee läbi võsa ühe metsataluni, ühe raba ääres.

Magasime ühe taluniku maal, sigade vaatlustorni vaateväljas, elasime torni kitsaste piiluakende vaateulatuses, sõime, suudlesime ja sittusime seal. See oli kõige kitsam koht neil päevil.

Emmamees, meh-hemm

Kristiina Ross mõtiskleb Jehoova tunnistajate uue piiblitõlke üle (http://kultuur.err.ee/v/kirjandus/71647af3-7a6b-493e-8ba6-3035726954e0), mh toob oma tekstis võrdlevalt välja naise loomise kirjakoha lõppakordi erinevad tõlked. Johannes Gutslaff on u 1647 pakkunud heebrea keele sõnamängu – „mees“ on iš ja „naine“ iššah – vastena välja:
Seh sahb üttes Emmamehes kutztut sahma,
sehst eth temma sest mehest wöttut om.

Seda lugedes tuli mulle mõte, et eesti keeles kasutatakse transsooliste kohta kohati lohisevaid naisest meheks ja mehest naiseks või transnaine või transmees väljendeid, mida saaks asendada Gutslaffi poeesiaga – emmamees oleks naine mehe kehas ja mehhemm (mis mulle meeldib väga ka heebrea keele sarnase kõla pärast) mees naise kehas. Ehkki ka see ei oleks prii soohierarhilisest mõtteviisist või sookategooria üle tähtsustamisest. Olen ammu mõtelnud, et tahaks üldse priiks se’st soomääratlusest. Olen nii emmamees kui ka mehhemm. Mhm.

See on Rafaela toodud CD-lt.