Monthly Archives: oktoober 2008

Video, mis võib huvitada Fawlty Towersi, eriti Manueli osatäitja Andrew Sachsi, ja ka Russell Brandi austajaid

Poisid, kurivaimud, said säärase sigadusega hakkama! Ma ei kiida heaks sellist huumorit! Kes suudaks võistelda kõnekunstis brittidega?
http://www.youtube.com/watch?v=TMxh-BnyKKs

Lisa kommentaar

Filed under Meedia, Must huumor

“Kas süvenev sügis viib…” ehk Ma olin ühes kirjavahetuses sariahistaja

Tunded kerkivad, tunded tormavad avasui surma… Toetada või üles ehitada enese väljendus ülidramaatilistele, hingematvatele luuleridadele, see on stiil, mida harrastavad (hingelt) puberteetikud ja need, kes ikka ja jälle puberteeti läbi põevad ning kes seda ei häbene, kelle tundetõusud ei leia maandamist ega tunne regulaarset mõõna, kes usuvad, et vananeda, see tähendab saada jälle lapseks (kas ka prof Veidemann võib olla nende hulgas?)… jne jne Kas ei leia te mõnikord, et luule, ka kõige parem ja armastatuim, on vihkamisväärne!? Isegi Alliksaar, kelle looming ja elulugu on nii armastusväärsed (sel sõnal on siinkohal nii sobimatu tähendusvarjund!), kaasatundmis- ja austusväärsed (olen siin tahtnud ja samas ka ei ole tahtnud ega osanud kirjutada eksalteeritult-soovituslikult kahest viimase aja huvitavamast mälestusraamatust, mis ei ole muidugi lihtsalt mälestusraamatud – “Alliksaar mälestustes” ja “Ajapildi sees”) . Luvv-ly! Tahaks lüüa vihkamisväärse luule kirjutajat, deklameerijat, tsiteerijat – seega ka ennast!

Kidu-Stalker

PS Mõnel kõigub vastamata kiindumuse pärast mõistus täiesti tasakaalust välja, selle asemel, et kisendada lihtsalt ja kõigile (sest kes meist ei teaks seda tunnet!) arusaadavalt virtuaalruumi: “Peadki ma tõstma ei julgund“, “Kas süvenev sügis viib sinugi?“, “Ei, nii ma sind minna ei lase!“, “Sind ahistan ma, oma kaitsjatari!” jne jne

PPS NB! Pending bipolar disorder diagnosis. Kas pole mitte lihtsalt vaimustav, kui juba teine sinu valitud perearstidest on nii muretu, rõõmsameelne ja kahe jalaga maa peal seisev terviklik isik, kellele ei suuda isegi hüpohondrikuna (nt, erinevalt mu meessõbrast :-) :-) – tean seda, sest vahetasime kogemuse järel muljeid -, kellega koos käisime eelmisel nädalal vereproovi andmas, pritsis ja mullitas mu vesri veenist plasttuubi (kas seda nimetatakse ependorfiks? Helle-Viivi?) suunas väljudes – kahtlemata pidi see olema märk raskest(i ravitavast) haigusest!, aga võta näpust(!) (nüüd võetakse küll ainult käsivarrest!)) ühestki vaegusest kõnelda, vaid salgad visiidil kõik sümptomid maha. “Jah, ma olen tõesti täiesti terve, ma olen rõõmus, elan täisväärtuslikku terve inimese elu!” Kas selles, milline perearst kellegile satub, võib avalduda karmavõlg?

– Oma haiguste ja puuduste üle peab suutma nalja heita!

– Aga nali peab välja tulema!

PPPS See, kes ütles, et Kidu kirjutus on nii aus, aga mitte kunagi banaalne, peab nüüd oma sõnad tagasi võtma!

* * *

Palju Alliksaare luulet netis tänu ühele (?) tublile mehele: http://www.hot.ee/hanneshotee/alliksaar.html

Lisa kommentaar

Filed under Haigus, Must huumor

Arhiivi tarvis: Gloria Steinem Palinist

4. septembri Los Angeles Times‘is kirjutab Gloria Steinem, et Sarah Palinil ja Hillary Clintonil on ühist vaid kromosoomi jagu. Parempoolne patriarhaatlik poliitika on valinud asepresidendi kandidaadiks selle naise peamiselt selletõttu, et ta vastustab kõiki neid peamisi poliitilisi seisukohti, mis ühendriikide naistele sotsiaalse grupina on olulised.

Lisa kommentaar

Filed under Seks&Sugu, Võim

Kabuli naisrokkarid

Lisa kommentaar

Filed under Huumor

Kriitika ja unistus ühes

Otsisin veebist (mis otsingusüsteem EPL-l küll on? – mul läks selle leidmiseks “ainult” tund aega!) Kärt Hellerma feministliku (kirjandus-)kriitika manifestilaadset artiklit “Medusa juuksed” 2007. aastast (17. veebruari Arkaadias), et panna viide sellele tormiartikli kommentaaridesse, kuid komistasin hoopis sellele (Jaan Kaplinski romaani “Seesama jõgi” arvustus 12. maist 2007 EPLs), kus alltoodud lõigus on ühes etteheide ja unistus paremast (elust), mis meis (eeldan, et võin rääkida Meie nimel?, olen seda juba ka ju teinud) lugematutel skisofreenia äärele viivatel enesekriitika momentidel, ka selsinasel hetkel natürlich!, vägagi vastu kajab või võiks kajada:

Küllap leiavad tublid kirjandusteadlased sellele romaanile ka eesti kirjandusest mõttelisi eepilisi paralleele – kui mitte nõukogude Eesti, siis kitsendustest vabamate välis-Eesti kirjanike teoste hulgast. Puudub kõiketeadja positsioon, puudub üleolev sotsiaalkriitiline paatos, puuduvad kõrkus ja tüdimus, puudub ärritav sõnavara ja iroonilisus, puudub tervenisti see aparatuur, millega üks tänapäevakirjanik ennast tihti kuuldavaks teeb. Kaplinski on igasuguse maneerlikkuse suhtes absoluutselt ignorantne ja see on tõeliselt sümpaatne.

Lisa kommentaar

Filed under Headus

Kui torm ei lase magada!

Üks värskendavalt teistsugune (sest väga väsinud France 2 uudisankrute, nende endi meelest väga tervameelsetest, sissejuhatustest Palinile, mida korratakse lugematul arvul kordi: endine missivõistluse võitja Palin… jägadijää… Kus on need teravmeelsed õelused mees(poliitiku)te puhul: endine miilits, endine ning võibolla endiselt praktiliselt vägistaja (Strauss-Kahn muidugi! – Prantsusmaal on nüüd alles kõigil keelepaelad valla läinud, missest, et valuutafondis oli tal “kõigest” korruptsioonikahtlus -, tõepoolest, korrakaitses ootavad virnas ahistatute ja (eba)õnnestunud (?) vägistamiste ohvrite kaebused, mis kunagi käiku pole läinud, sest tegemist ikkagi suure härjaga – nii võimas mees võib ühe ajakirjanikuneiukese elule hõlpsalt kriipsu peale tõmmata (teatud juhtudel literaalselt!), kui julged kuskil avaldada, et suur Sotsialist keset intervjuud su siidpüksikuid maha hakkas tõmbama! Ahh, see kõik on nii jälk… kas patriarhaat mõtleb nende kannatanute peale, kes on ainukesed, kes ka veel pärast “intsidenti” edasi piinlevad!?), komsomol, maadleja, taidleja jne jne) pilk Sarah Palinile tänases NYT-s. Lühidalt sellest, kas tippu peaksid jõudma vaid kõige tublimad kuldtüdrukud (nt Hillary Clinton kui totaalne “overachiever“) või võib sama keskpärasena kui edu saavutanud mehed (ja neid on tegelikult igas valdkonnas massides) tipppoliitikasse tulla. (Alatine feministi mure, kuidas panna naisi revolutsiooni tegema, et naised ei teeks pelgalt oma soo tõttu topelt ega saaks selle eest vastu vaid seda, mis üle jääb. Ja see, lapsed, on radikaalfeminism – NB! võtmesõna) Kas Palin on keskmik või kõigest hoolimata suhteliselt silmapaistev poliitik? Kui tippu jõuab keskpärane naine, siis ehk on see hea märk millestki? Oleme võrdsed oma keskpärasuses!?

Aga üldiselt väga väsinud, sest õiget tööd ei ole, ja kus siis seda armastustki, ja tegelikult õiget töötegijat minust niikuinii ei ole, sügisele kohast intensiivset ja intellektuaalset seltsi- ja kultuurielu à la Aino Krohn 1890ndate Helsingis (loen ta päevikuid – mis teha, kui olen nii puuduliku haridusega, et pean neid 30selt lugema, sest selles vanuses (või tegelikult vist ikka pisut nooremana), kui ta õhkas Helsingi haritumate ja tundlikemate noormeeste poole, jõlkusin väikeste vareastega suitsu tõmmates ringi Pelgulinna betooni vahel; uusim avaldatud luule ei tulnud meil millegipärast iial jutuks) ammugi mitte. Aa kes käskis kolkasse rkonlida!

Saare Mari,

ikka oma õunapuueedenis, kus õunad on juba langenud ja maha vedelema jäetud, kuhu triibulised lamamistoolid on (juba) hangitud, aga Grantchesterist on veel puudu Maria&Ilmarine, merekoletised (the orcs of the orchard!), Ludwig, Virginia, Rupert… ahh, missa nalja teed?!?

PS Esimest korda elus ei lasknud torm öösi magada, ehkki olen sisemaal!

2 kommentaari

Filed under Meedia, Võim

Seksuaakuritegude uurimisest Rahvusvahelises Kriminaalkohtus

Tavaajakirjandusele alternatiivi pakkuv praeguste ja endiste konfliktipiirkondade põhjaliku kajastamisega tegelev Institute for War & Peace Reporting (Sõja ja Rahu Kajastamise Instituut – SRKI) avaldas möödunud nädalal raporti seksuaalkuritegude uurimise ja kohtu ette toomisega seotud probleemidest Rahvusvahelises Kriminaalkohtus (RKK).

Rooma Statuudiga 1998. aastal loodud ning 2002. aastal 60. ratifitseerimisakti üleandmise tulemusel jõustunud statuudi alusel Haagis tegutsema hakanud kohtu pädevuses on muuhulgas kohtumõistmine seksuaalkuritegude üle. Kohus uurib ja mõistab õigust nelja rahvusvahelise kuriteo üle: genotsiid, inimsusevastased kuriteod, sõjakuriteod ja agressioon (vt statuudi art 5). Inimsusevastaste (art 7) ja sõjakuritegude (art 8) koosseisude definitsioonid hõlmavad detailseid nimekirju erinevatest tegudest, mis on statuudi kohaselt keelatud, sh ka erinevad seksuaalkuriteod. Nt art 7 kohaselt on selleks “vägistamine, seksuaalne ärakasutamine, prostitutsioonile sundimine, sunnitud rasedus, sunniviisiline steriliseerimine või muu samaväärse raskusastmega seksuaalse vägivalla vorm“, mis on teadlikult viidud läbi “osana ulatuslikust või süstemaatilisest rünnakust tsiviilelanikkonna vastu” (autori tõlge; Riigi Teatajas leiduvad rahvusvaheliste lepingute tõlked kannavad üldjuhul märget “mitteametlik tõlge”, mis oli üks (vähestest) naljadest, mille üle õigusloengutes irvitada, ka ülalviidatud tõlge sisaldab vigu ja konarusi, st vt ka ühte kuuest originaalkeele tekstist).

SRKI kodulehel ilmunud artikli autor Katy Glassborow väidab, et kohtu endiste töötajate ja inimõigusühenduste andmetel on kohus andnud seksuaalkuritegude asjade puhul järele survele, mida tunnevad endal eriti tugevalt selle noore rahvusvahelise institutsiooni süüdistajad, kes püüavad teha kõik endast oleneva, et jõuda võimalikult kiiresti süüdistuse esitamiseni. Puudujäägid ilmnevat eelkõige kuritegude uurimise planeerimisel, seda nii Kongos, Sudaanis kui ka Ugandas asetleidnud inimõiguste rikkumiste puhul. Näiteks tuuakse Darfur, kus žanžaviidi (janjaweed) paramilitaarsete võitlejate poolt naiste ja tüdrukute suhtes ulatuslikult ja süstemaatiliselt toimepandud õudusi, grupivägistamistest orjastamisteni, uuris enne RKK-i ÜRO komisjon, kelle uurimustulemused edastati kohtule. Mõjutatuna institutsioonivälisest kriitikast algatasid süüdistajad uurimise ilma pikema analüüsi ja planeerimiseta, mistõttu ei kavandatud ühe uurimistoiminguna intervjuusid seksuaalkuritegude ohvritega.

ΓΕHΔEP organisatsioonide sõnul jõuab süüdistuse esitamiseni liiga vähe just seksuaalkuritegude asju, mis on üldjuhul keerulised ja rasked tõendada. Süüdistajad aga juhivad kriitikale vastates tähelepanu praktikale, mille kohaselt tehakse komplekssete kuriteokahtluste puhul eelnevalt otsus, millistele (paljudest) toimepandud kuritegudest uurimisel keskendutakse eesmärgiga tuua nende toimepanijad kohtu ette. Piiratud võimaluste korral ei ole võimalik uurijatel näiteks süveneda informatsiooni teatud kuritegude kohta, mille otsa on “komistatud” teisi kuritegusid uurides (nt intervjuudel ohvritega).

Kriitiliste vaatlejate hinnangul peaks RKK üritama luua individuaalsetele kuritegudele keskendumise kõrval terviklikumat pilti sellest, mis konkreetses asjas tegelikult juhtus ning võtma rohkem arvesse kannatanute huve, mis on nt seksuaalkuritegude puhul tugevasti riivatud, kui kohus vaagib süüdistava süüd süüdistajale, kohtule või rahvusvahelisele avalikkusele (õigus)poliitiliselt prioriteetse kuriteo, kuid mitte konkreetse seksuaalkuriteo toimepanemises.

Raporti terviktekst siit.

Lisa kommentaar

Filed under Õigused