Laupäeval, 31. juulil arutlevad Eesti poliitikud geiõiguste üle

31. juulil kell 15:30 toimub Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (Põhja puiestee 35) viiepäevase seminari Problems and Possibilities of LGBTQI Movement in Eastern Europe raames avalik diskussioon teemal “LGBTQI Rights and Political Reality in Estonia and Europe”. Vestlevad Liisa-Ly Pakosta (IRL), Katrin Saks (sotsiaaldemokraadid), Silver Meikar (Reformierakond), Evelyn Sepp (Keskerakond) ja Andres Siplane (rohelised). Arutelu toimub inglise keeles.

Kuulsin Politseiaias, kuidas ema (?) mängivatele poiskestele käratas: “Jätke te ka oma vaimukused!” Ma ei oleks saanud rohkem päri olla.

Täna Gayatri Chakravorty Spivaki avalik loeng “An Aesthetic Education in the Age of Globalizations”

Tallinna Ülikooli viienda rahvusvahelise suvekooli raames astub avaliku loenguga üles postkolonialismi elav klassik, Indiast pärit Columbia Ülikooli professor Gayatri Chakravorty Spivak, kes kõneleb teemal „An Aesthetic Education in the Age of Globalizations”. Loeng algab reedel, 23. juulil kell 16, loengu toimumiskohaks on Tallinna Ülikooli Mare õppehoone Tallinna saal (Uus-Sadama 5, M-218). Loeng on avatud kõikidele huvilistele, loengu töökeeleks on inglise keel.

Gayatri Chakravorty Spivak on Indias sündinud kirjandusteadlane, kes on Columbia Ülikooli (New York, USA) professor. Tema akadeemiline teekond tõi ta Ameerikasse 1961. aastal, aga tema haare professorina, uurijana, tõlkijana ning kõige paremas mõttes õpetajana ning kirjutajana on ülimalt rahvusvaheline. Ta õpetab Ameerika eliitülikoolis, kuid pikki aastaid on ta õpetanud regulaarselt ka vaeste maapiirkondade õpetajate seminarides Hiinas ja Indias. Uurijana on Spivaki tähelepanu keskmes olnud eelkõige kirjandus ja kirjandusteooria: postkoloniaalsus mitmes impeeriumis, naiste positsioon ja heaolu ühiskonnas, prantsuse poststrukturalistlik teooria ning tõlkimine. Ta on tõlkinud ja tutvustanud nii prantsuse teoreetikut Jacques Derridad kui Bengali naiskirjanikku Mahasweta Devit. Viimase kümne aasta jooksul on Spivak oma esseedes käsitlenud üha enam valusaid maailmapoliitilisi küsimusi: inimõigused, „areng“, üleilmastuvate majanduslike süsteemide rõhuvad tagajärjed „kolmandas“ ja „neljandas“ maailmas ning ka seda, mida tähendab „marginaalsus“.

This slideshow requires JavaScript.

Ajalooline suvi