plus ça change

kui peaks valima kahe uudise vahel… ühel ja samal päeval kirjutati, et USA lobistab ÜROs abordivastaste koalitsiooni ning et G. Thunberg ja teised noored hagevad, et põimida keskkonnaõiguse teemad lasteõigustega. revolutsiooni ihaleja satub viimasest korraks elevusse, järelemõeldes annavad aga need kaks kokku nivelleerimistehte. noorte demonstratsioonid, tegelikult igasugune poliitiline elavnemine, on südantsoojendavad – annavad “meile kõigile lootust” jne jne, aga viitavad ka sügavale stagnatsioonile, kui äkitselt on kõigi silmad (ja lootjate panused) riikidevaheliste konverentside, bürokraatia jms tavapäraste raamistike asemel koolilaste väljaastumistel.

Õhtu sinisel künkal, mu tsurr-alal, on täiuslik, on talutavam kui päev, nagu oleks oodatud soojuse ja valguse kiired mürgised, liiga kanged, et keskpäeval majast väljudes ellu jääda. Loen bbc kevadsuitsiidide statistikat. see ei puuduta mind otseselt, tahan lihtsalt teada seroto-rahutusest, mis õhtuks migreeniks kasvab. People acting upon their thoughts.

Vt ka kalamehe vööpannalt.

http://www.parnupostimees.ee/3459909/parnu-pakasepolgur-pole-veel-nii-kulm-et-sark-selga-panna

Peavaluilm

Siit saab vaadata, kas on tulemas migreeni-ilma http://www.accuweather.com/en/ee/tallinn/127964/migraine-weather/127964

http://epl.delfi.ee/news/arvamus/nastja-pertsjonok-teisel-pool-charlie-huuumarki-on-hirmu-kurbust-ja-kahepalgelisust?id=70547911

Torm

This slideshow requires JavaScript.

Klaasi taga oli roheline taevas. Valgus läbistas rohelised ja helerohelised lehed, saare, sumahhi või kreeka pähklipuu pikergused rootsud.

Iga puu liikus ja lainetas erinevat moodi. Hõreda võraga vaher – see sama endine sumahh – kõikus kergelt, aga lehed ja oksad olid pea liikumata. Mu silma fookuse keskele jäi suur pappel, mis mäsles, roheline keeris hägustas piirjoontega lehed, oksad ja kõik muu, mis vaatevälja jäi. „Tuul teeb lehtedes pesa!“ Ja taevast saab roheline veekeeris. Alles kirjutades hakkas mul sees keerama, jäin merehaigeks.

Kui ma kainenesin ja roheline tagasi andis, tuli taevas tagasi, halli ja helesinisena.

*

Ma tahan, et mu sõnad mäsleks, et laused kõrguksid nagu järjepanu saabuvad lained. Et sõnu oleks palju ja nad moodustaksid läbistamatu võrgu, millel on struktuur ja olemise mõte/paik. Ei mingit rahulikku jõge või kante/siksakke moodustavaid katkematuid jooni!

*

Muidugi ma petan ennast. Ja tean, et petan ja seda rohkem hakkab kõike üles viskama, mitte ainult hommikuse poolmälutud hernekauna.

*

Keha on rohkem organid kui kest või nahakombinesoon (ooh, see on raske sõna), surve sellele on nii väljast kui seest, aga ta ei anna järele, võibolla annavad organid. Keerab ja keerab, sees, ja pööritab ja pöörleb väljast ja pealt.

*

Kui kergesti peaksid sõnad ennast kätte andma? Hora!

Issand, kui naeruväärseks me võime muutuda! See härra Oscari ja Théo pilt on ju naljakas, üldse mitte traagiline!

17.11.2012

This slideshow requires JavaScript.