Kritseldasin mõned päevad tagasi üles, et “vanasti” ei suutnud lugeda ideoloogiliselt vastuvõetamatuid autoreid. Suuri nimesid, kes sarjasid naisi (vaimsete võimete puudumine, bioloogiline ettemääratus jne, jne, teate isegi). Nüüd aga võin lugeda ja neelan alla. On toimunud kohandumine. Täna aga viskas üks (vähetuntud) autor lõplikult ja läbimõeldult (ons võimalik üleviskamise puhul?) üle. Keegi, keda olen aegajalt lugenud huvi ja isegi imetlusega. See toob mind tagasi ühe vana (ja tegelikkuses varastatud!) mõtte juurde – toetun intellektuaalsele intuitsioonile. Tean, et mul on õigus (, et naisgeenius ei pea olema loomiseks hoolimatum, et romaan bordellist kui ideaalmaailmast ei saa olla hea raamat jne jne). Minu intuitsioon ütleb mulle seda. Full stop.
PS Selgemaks saab Sontagi soovitus/käsk: “Ära ole iial küüniline!”