Category Archives: Huumor

Üks mälestusväärseim osa Kinski memuaaridest on tema üle võlli kirglik Shakespeare’i harjutamine (vannituba, kus ta kord harjutas, jäi temast maha rusudes). Tänane leid:

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Huumor

MK-le

Nägin unes, et loen Elo Viidingu “Teadvuseloojast” luuletust pühendusega “MK-le”. Osa sõnadest oli “peidetud” joonistatud betoonploki otsaaukudesse – ümarad augud moodustasid tähti, kui neid lugesin – olin natuke pettunud, et neist augutähtedest moodustus mitmes kohas mardipoiss, teisal Kangur.

Screen Shot 2017-04-11 at 08.20.45

Ilmsi olen pettunud, kui tekst olekski Kidust.

Lisa kommentaar

Filed under Huumor, Iha, Luule

Mida on andnud mulle tööstusrevolutsioon

Eelkõige on tööstuslik revolutsioon andnud mulle võimaluse olla oma tunnetes aus – kui mulle mu perekond ei meeldi, ei pea ma neid armastama ning võin elada oma perekonnast eraldi. Seda saan aga teha tänu tööstuslikule revolutsioonile, mis tegi minust tootmisvahendi, millel on töösturi silmis väärtus, see konverteeritakse töösuhete käigus rahaks, mille eest saan osta vabaduse oma perekonnast.

Aitäh!

Lisa kommentaar

Filed under Õigused, Huumor, Perekond, vabadus

Lihtne eesmärk

“The main goal was not to break the plate,” said Harris Mouzakis, an assistant professor of civil engineering at National Technical University who is working on the project.

The team felt the pressure. “We had to be very careful,” Mr. Mouzakis said. “It was not just a tomb we had to open. It was the tomb of Jesus Christ that is a symbol for all of Christianity — and not only for them but for other religions.”

Ja valgustus, ühe mu lemmikutest, “The Armstrong and Miller Show” tõlgenduses:

Lisa kommentaar

Filed under Huumor, Püha

Mäletan oma esimesi kohtumisi läänest tulnud inimestega 90ndate alguses. Olime nagu põhjuseta vangistatud, kes tahtsid ukse avanedes ebaõiglusest kogu maailmale teada anda. Pettumusega sain peatselt aru, et minu või meie lugu ei olnud midagi, mida nii hõlpsalt saaks seltskondliku olengu käigus arusaadavalt edasi anda. Ka kõige traagilisem noot jutustaja hääles ning suure veenmisjõuga seletatu ei jõudnud kuulajale kohale. Nagu ei mõistetud minu silmis minu järjest täpsemateks ning kuivemateks ajalookirjeldusteks kujunevaid jutustusi, millega üritasin pakkuda kuulajale mugavamat ärakuulaja rolli. Toona panin selle “lääne inimeste” moraalse ja intellektuaalse loiduse ning ka üldise lotakil olemise viisi süüks (tihti tundsin siis, et pean hoidma tagasi enda sees mäslevat kirglikku soovi paisata endast teise peale/ette kõik kõige tähtsam, tugevam oma teadmises ja kogemuses, et sobituda sordiini all kulgevate seltskonnakaaslaste sekka). Hiljem, pärast sadu palgest palgesse kohtumisi kultuuripiiride eripoolte esindajate vahel, kui veendusin, et lääneliku seltskondliku suhtluse etiketti ei kuulu kirglikult räägitud ning inimliku suhtluse baastundele – empaatiale – apelleeriv vägivaldne lugu, kui jutustaja ei suuda end kogejast distantseerida, mis lubaks suhtuda räägitusse kui lihtsalt loosse, mis on kurioosne, meelelahutuslik või isegi naljakas, ning pärast mõnevõrra küpsema ja talitsetuma suhtlusmaneeri omandamist, tunnen endiselt vahel, et on kohatu võimatu vastata ausalt küsimustele: Mida tähendas elada Eestis II ms ajal või pärast sõda? Mis siis ikkagi juhtus? Mida oli teie-kogemuses teistsugust meie-kogemusest? Mis oli/on see suur narratiiv, mis sinu või sinu pere elu määras ja määrab? (Nii täpset küsimust ei osanud tavaliselt keegi küsida, ise eeldasin vahel, et küsitakse just selle järele).

Viimased kümme aastat olen olnud tihti ka ise küsija oma hiina, valgevene, vene jt rahvustest tuttavate vastas. Olen tundnud endas õrna õlaväristust, kui vestluskaaslane enda või oma lähedaste äärmuslikest kogemustest rääkides jõuab sõnadega väljendamatu piirialale, transitaolisesse jutustaja positsiooni, kus kogetut peab rohkem kui sõnad andma edasi häälevibra, emotsiooni sumbuv sõnatus. Sõnatus on tsivilisatsiooni piir. Kogetu sõna mõistmise alus. Vene transaktivist ütleb 80ndate keskel Lääne-Euroopas või Eestis sündinud inimestele, et vabadust ei ole, sõna kasutamise eest võib vangi minna ning ma näen kuulajate nägudelt, et nad ei mõista, mida kuulevad, nende kogemuses ei ole midagi, millega neid sõnu mõistetavaks muuta. Märgin selle momendi enese jaoks ning üritan viia jutu seltskondlikult kütkestavamatele teemadele, milles egoistlikult kalambuuritseda.

Lisa kommentaar

Filed under Õhk, Huumor, Isamaa, Kõne, Kirg

Transkriptsioon

Hääl 013, lindistatud: 13.08.2016

“Okei, ma ütlen, mis mind ajab rõvedalt närvi, mida ma pean mõttetuks ning mida ma ise ei kavatse teha, on see, et ma käin ja õpetan rahvale kõige imalamaid, kõige debiilsemaid, lihtsamaid tõdesid à la kuidas teha kodus ise šampooni – asi, mida ma olin juba lugenud kahekümnes erinevas versioonis kümnendaks eluaastaks, aga nüüd on suured USA ja Euroopa massid alles avastavad seda, et jaa meil on kuradi tonnide kaupa kilekotte, mille me söödame sisse pingviinidele ja vaaladele and that’s a problem. Putsi.”

 

Lisa kommentaar

Filed under Öko, Emakeel, Huumor

Mees võrdub munn võrdub Munn

Tänu sookriitiliste Eesti transmeestega suhtlemisele olen jõudnud lühikese sõnastuseni, mida tähendab olla Eestis mees – st olla munn* ja tihti kahjuks ka Munn**.

* Kuna valdavalt võrdub inimese sugu ühiskonna silmis tema genitaalidega, kusjuures mõistagi on ka transsooliste inimeste hulgas selliseid seisukohti (vt hiljutist intervjuud, kus transmees kasutas väga dramaatilist metafoori keha kui põleva maja kohta, milles ta kinni on).

** Meheks olemine ja käitumine, st mehelikkus on Eestis konstrueeritud munniks-olemisena, st peab olema hoolimatu teiste ja enese suhtes, robustne, vähekultuurne, üheplaaniline jne jne.

***

Selle teksti eesmärk ei ole solvata, vaid keelelise vaimukuse abil juhtida tähelepanu tänases Eestis normiks peetavate mehelikkuste väga kitsale ja negatiivsele spektrile. Kusjuures, v.a väike seltskond geimehi ning feministe, ei seata seda normi küsimuse alla.

 

Lisa kommentaar

Filed under Õhk, Huumor, Seks&Sugu