Monthly Archives: mai 2017

Lisa kommentaar

Filed under Õhk

Baaspakett

Vältimatu vajadus, vajalik ja vältimatu, see mida peab tegema, mis tuleb teha, mis tuleb ikkagi kätte.

Mis on vältimatu? Väga vähene! Aga see on see piir, millest ei tohi välja langeda. Aga kus see piir on praegu? Kui on pime, kui on pimestav päike, kui on mugav või ebameeldiv jne jne jne

Mõned meilid, mis on vajalikud ja mõtekad, tööaeg, hügieen ja minimaalsöök, kõik muu on luksus, ekstra – kuulub superpaketti.

*

Kas kire eeldus on iha või armastus? Iha ja armastus on vastaspoolused. Mind ei tõmba kumbki.

Lisa kommentaar

Filed under Haigus, Elu, Iha

Kui ma olin umbes kuus, tahtsin kasvada Dalidaks, sest juba siis teadsin, et minust ei saa kunagi Amanda Leari, kes oli mu tõeline iidol. Nüüd, kui olen androgüünsem kui kunagi varem, oleks Leariks saamine lihtsam, üle võlli seksikus ja meik kui dragi essents tuleks kergemini kätte.

Lisa kommentaar

Filed under Ajalugu, Füüsiline, Iha

Tahaks öelda midagi pehmemat, midagi õrnemat, tegelikkus on ahav, seda tuleks nüristada, servi tagasi nüsida.

 

 

Lisa kommentaar

Filed under Õhk

Lisa kommentaar

Filed under Köök & süda

Kõnelda tõtt

Või kõnelda, mida tead

*

Jah, ajalugu on kurjuseajalugu on kurbuseajalugu on surmaajalugu. – Nüüd nad on avastanud selle, need lapsed ja lapselapsed, ning on vihased. Keegi on süüdi!, võibolla meie oleme süüdi?. See teeb nad veel vihasemaks. Naabrit tuleb kontrollida, kallimat tuleb testida, et ta ei oleks orjapidaja, kurnaja.

*

Selles on midagi groteskset – nagu kütt või sõdalane, kes paneb kogu oma jõu võitlusesse nähtamatu vaenlasega, vaenlasega, keda ta ise ka ei näe, kes on ehk juba langenud, keda võibolla ei olegi. Vaatan seda kõrvalt, nagu vaataksin mängupüstoliga mängivat last, nagu jälgiksin Printsut, kes jahib hommiku esimeses valguses mu voodil kujuteldavat hiirt.

*

“Ma avastasin kolonialismi kurjuse kuuesena ning astusin selle vastu iga päev. Rassistid minu ümber jäid, aga, rassistideks ning ma õppisin neid armastama. Nad õpetasid mulle midagi inimlikkusest, mis oli mulle võõras, midagi mu naabritest, keda ma tundsin.

Hiljem elasin majas, kus kahekümnest korterist neljas elasid sõjakurjategijate lesed, lapsed, lapselapsed. Ma aitasin neil toidukotte neljandale tassida..vaatasin, et kastmisvesi mu lillepottidest nende rõdudele ei tilguks, hoidsin neile uksi lahti ning paitasin nende labradori. Mulle meeldis selles majas elada, ehkki astmed olid kõrged.”

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Filed under Ajalugu, Etno, Iha, Mälu

Loomade heaolu Prantsuse valimiste teemana

http://www.lemonde.fr/programmes/environnement/la-lutte-contre-la-souffrance-animale

Lisa kommentaar

Filed under Õhk