Monthly Archives: detsember 2009

Väike ja kõver

Valisin juba suvel metsas välja ühe hõreda väikese kuuse, sest ta oli kõver ja kasvas liiga lähedal teistele puudele, aga nüüd detsembris ei tahtnud ma enam ühtegi puud saagida ja tappa. Nõnda ongi maja ainuke jõuluehe  vilkuvad elektrilambid köögi aknal. Õhtul on see päris kena ja pidulik. Näen ilma laelampi põlema panematagi, kus kiisud soojal pliidiraual lebavad, et neid silitama ja musutama minna.

2009. aasta jääb mulle meelde surma-aastana, sest ta lõppes surmadega – Maris lahkus esimesel advendil ja täna, oma sünni päeval, maeti tädi Liis – , ehkki minu enda jaoks on see olnud tagasi ellu tulemise aasta. Rumal ja tänamatu inimene aga unustab hea ja laseb mõjuda sellel, mida ta tunneb kõige paremini.


Mõistus ei tea vastuseid paljudele mõistatustele.

Pliidil lebavad käed-jalad laiali I ja G. Mu väikesed valged lapsed. Nad jälgivad mind silmanurgast, kui neile lähenen. Nad on harjunud taluma mu musutusi, võib-olla isegi vaikselt nautima. Köögi aknal põlevad vilkudes elektrilambid – sellel aastal mu kodu ainuke jõulukaunistus. Valisin vist juba suvel metsas välja ühe hõreda väikese kuuse, sest ta oli kõver ja kasvas liiga lähedal teistele puudele, aga nüüd detsembris ei tahtnud ma ühtegi puud saagida ja tappa. 2009. aasta jääb mulle meelde surma-aastana, sest ta lõppes surmadega (Maris lahkus esimesel advendil ja täna, oma sünnipäeval, maeti tädi Liis), ehkki minu enda jaoks on see olnud tagasi ellu tulemise aasta. Rumal ja tänamatu inimene unustab aga sellise hea ja laseb mõjuda sellel, mida ta tunneb kõige paremini.

PS Näe, endale teadvustamata panin surmad sulgudesse. Kui erinevad ning samas sarnased on inimeste surmad!

*

Imelik on olla

siin

õhtuti, pimedas, üksi.

*

ma olen muutunud nii raskeks, et mu kopsud ei jõua enam rinda paisutada, sulg on aga muutunud nii raskeks, et käsi ei jõua teda hoida

*

Nagu kõneleksin mõttes koguaeg kellegagi, keda ootan. Aga kedagi ei ole ju tulemas.

Ma olen kunagi ütelnud, et siin, säärases kohas, oled vastamisi endaga. Vist ütlesin, et st tühjusega. Tühjusega ümber ja sees. Ma ei arva enam nii. Sees on liiga palju. Ja et seda kõike seletada ja selitada, selleks on vaja sellist jõudu…, mida mul aga napib. Kõigile ei ole antud korda luua.

*

Olen endale pidevalt “teraapiat” teinud – ikka: Vaata, kuis nemad said, ja mida nemad nägid, ja sul on ju see ja too ja selline armastus, kokkuvõttes veel paljugi seda armastust, aga tume kapsel langeb vääramatult mu peale ja sulgeb mu endasse ning kõigest sellest sisendamisest pole kasu. Või siiski? Ilma selleta oleks ehk hoopis hull. Ilma selleta ei olekski.

*

ning kordagi ei ole ma kirjutanud sellest, millest peaksin kirjutama. koguaeg üks asendustegevuste tegemine. asendusteemadest skribamine.

tags: proovida; mõjutuda; anda end kellegi teise väe alla; teine kuldraamat; ma olen ikka veel nii noor, lootusrikas ja loll et endal hakkab hale; ärev sest varsti on hingedeöö; ristikivi, õnnepalu

Advertisements

2 kommentaari

Filed under Mälu

Kui jäädki nooreks

Lisa kommentaar

Filed under Seks&Sugu, Teie videosaalitädi soovitab

Minu elu poissmehena

– Miks sa mind teietad, kui oled mind juba sinatanud?

– Ma olen Teile kirjutanud, ma ei ole kunagi Teid kõnetanud! Te olete mulle Teie, mitte sina.

kütsin ahju. rookisin lund. käisin poes. käisin apteegis. kütsin ahju.

pesin riideid. koristasin tube. kütsin ahju. ja püüdsin unustada, et olen haige.

teine päev

veel külmem kui eile. ja neel valusam kui eile. kütsin ahju. keetsin putru. vedasin puid. kütsin ahju… kütsin ahju… et ellu jääda. kõik need päevad, et ellu jääda. ei midagi muud. mitte midagi muud. muusika klaviatuuril. trükkimise kunst.

vahepeal arvasin ma, et kaotasin oma armastuse. nüüd aga… 16 aastat. kes oleks mulle parem? kellega ma tahaksin olla? mitte kellegagi.

vahel hakkan kahtlema, kas olen üldse tõelist armastust tundnud. või oli see, mis meil oli, tõeline armastus?

käisin linnas. jalgsi bussile – 2 km. nii kuum hakkas, et tahtsin palitu ära võtta. sähh sulle sula.

buss oli täis ja haises, sest mitu pesemata lõnkarit tuli peale. kas neil sauna põle?

kaks päeva hiljem tagasi. buss on tühi. esimene jõulupüha ja juht 24nda viinast veel tõre. valib kehvema tee – kruusase künkliku metsatee. see ei lõpe ega lõpe. buss haiseb täpselt sama moodi kui minnes. uus buss. väljamaa buss. aga pesemata inimeste hais on juba istmekatetesse imbunud. kuradi euro õhukindlus.

elutoas 8 kraadi. loomad vaatavad sellise näoga, et ei julge neile otsa vaadata. maja kodustamine. see võtab mõned tunnid. talvel ehk paradoksaalselt vähemgi kui suvel. õhukindlus ei ole hea! ei bussis ega majas. tuul peab ruumides tõmbama nagu ahi. ja minu majas tõmbab nii tuul kui ahi.

lumes on ühed jäljed. kes on mu majakese ümber luuranud? pos-til-joni raisk. väljamaa paki trepile lumme jätnud. ai, ma neile postipreilidele pärast pühi näitan. kuradi alevi tupsud.

pööningule ei julge minnagi. kaks päeva tuisku kattis kogu laepealse paksu lumega. aga sisse pole veel midagi tilkunud. pean homme vaatama.

piim on otsas ja leib on juba liiga kõva. pean auto välja kaevama. ma ei jõua jala poeni minna või siis tagasi tulla. kiruksin seda terve tee – miks kurat sa autoga ei läinud. miks kurat. vihaga käin ära. nagu teen vihaga kõik pakilised tööd ära. sajatades, neades, kirudes, vandudes, vingudes ja valutades…

naps on maitsenud eriti hea pärast seda, kui arst ütles, et ma ei tohi kevadeni tilkagi võtta. aga ega ma liialda ka. poolikutes viru valgetes on veel kirsside peal seisnud poeviina. mõnikord aitab juba ühest pitsist. veel pesen Rootsi hõimlaste kingitud kristallpitsi enne magusa joogi välja valamist ära…  veel.

aga mõnikord õhtul, kui midagi pole enam teha, kui tuba on soe, isegi köök on soe ja olen istunud söögilaua ääres kollasel taburetil ja kõnelnud traadis mõne sugulasega, mõni pisar on tikkunud silma ja nina on hakanud nuuskamise peale verd jooskma, tuleb mulle meelde minu elu meeleheitel koduperenaisena. Ja ma mõtlen siis, et süü on ikka peamine. Mitte kannatus. Ses osas ei ole va Simmu-mehel õigus. Kannatusi on liialt kerge taluda, kui ei ole süüd. Süüdlast tuleb otsida ja ta tuleb rattale tõmmata. Ratast tuleb ajada ringi nagu käia nii kaua kuni maa on verest must. ei valge, ei punane, vaid süsimust.

No ja, valget Nääri teile kõigile!

Lisa kommentaar

Filed under Püha

Kena jõulukink

Seekord kogub Jõulutunnel annetusi naistevarjupaikadele, mille rahastamist on 2009ndal igatepidi pitsitatud. Selline otsus Jõulutunneli tegijate poolt oli väga tore üllatus.

Juba alates 18. detsembrist on avatud telefoninumbrid, millel helistades on võimalik toetada kõikide Eesti naiste varjupaikade ja nõuandetelefoni tegevust. Telefoninumbrid on avatud 27. detsembri, st homse õhtuni.

Helistades numbril 900 7701 annetate 25 krooni, 900 7702 annetate 100 krooni ja 900 7703 annetate 500 krooni.

Televaatajate annetuskõnesid vahendavad telefonifirmad Elion, EMT, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta.

Lisa kommentaar

Filed under Headus, Seks&Sugu

Tööstus Eesti moodi

Tänases Ärilehes kirjutatakse:

Ligi aastase tootmisseisaku tõttu Eesti suurima elektritarbija rolli kaotanud Kohtla-Järve väetisetehas Nitrofert loodab ellu jääda, kui kevadel väetiseturg elavneb. „Eestis ei ole meil mitte kellelegi loota, sest valitsus tõstab makse, Eesti Energia ja Eesti Raudtee tõstavad tariife,” ütles Nitroferdi peadirektor Aleksei Nikolajev. „Meie lootused on seotud faktiga, et viiendik maakera elanikkonnast nälgib ja ilma väetisteta pole võimalik neile toiduaineid toota.”

Nii palju siis Eesti majanduse innovaatilisusest, ja inimlikkusest, ja jõulurahust jne jne… Laseme sama moodi edasi, sest muidu hiinlased teevad seda meie eest. Kui tahaks, siis võiks igal teisel päeval EPLst võik ükskõik millisest muust meediakanalist samasuguseid lauseid noppida.

Lisa kommentaar

Filed under Õigused, Öko, Isamaa, Võim

Õrn, armas, õrn

Lisa kommentaar

Filed under Võim

Andekas preili Highsmith

Concealment was her game, and her way of life. Dating three women at a time was not difficult for her. She collected snails, liking their portable hiding place and the impossibility of telling which was male and which was female. She traveled with snails in her luggage and kept hundreds at home. If she was bored at dinner parties, she might get a few snails out of her purse and let them loose on the tablecloth. As she didn’t eat much, she was often bored at dinner parties. /Jeanette Winterson Patricia Highsmith, Hiding in Plain Sight/

Lisa kommentaar

Filed under Biograafia