Monthly Archives: detsember 2009

Väike ja kõver

Valisin juba suvel metsas välja ühe hõreda väikese kuuse, sest ta oli kõver ja kasvas liiga lähedal teistele puudele, aga nüüd detsembris ei tahtnud ma enam ühtegi puud saagida ja tappa. Nõnda ongi maja ainuke jõuluehe  vilkuvad elektrilambid köögi aknal. Õhtul on see päris kena ja pidulik. Näen ilma laelampi põlema panematagi, kus kiisud soojal pliidiraual lebavad, et neid silitama ja musutama minna.

2009. aasta jääb mulle meelde surma-aastana, sest ta lõppes surmadega – Maris lahkus esimesel advendil ja täna, oma sünni päeval, maeti tädi Liis – , ehkki minu enda jaoks on see olnud tagasi ellu tulemise aasta. Rumal ja tänamatu inimene aga unustab hea ja laseb mõjuda sellel, mida ta tunneb kõige paremini.


Mõistus ei tea vastuseid paljudele mõistatustele.

Pliidil lebavad käed-jalad laiali I ja G. Mu väikesed valged lapsed. Nad jälgivad mind silmanurgast, kui neile lähenen. Nad on harjunud taluma mu musutusi, võib-olla isegi vaikselt nautima. Köögi aknal põlevad vilkudes elektrilambid – sellel aastal mu kodu ainuke jõulukaunistus. Valisin vist juba suvel metsas välja ühe hõreda väikese kuuse, sest ta oli kõver ja kasvas liiga lähedal teistele puudele, aga nüüd detsembris ei tahtnud ma ühtegi puud saagida ja tappa. 2009. aasta jääb mulle meelde surma-aastana, sest ta lõppes surmadega (Maris lahkus esimesel advendil ja täna, oma sünnipäeval, maeti tädi Liis), ehkki minu enda jaoks on see olnud tagasi ellu tulemise aasta. Rumal ja tänamatu inimene unustab aga sellise hea ja laseb mõjuda sellel, mida ta tunneb kõige paremini.

PS Näe, endale teadvustamata panin surmad sulgudesse. Kui erinevad ning samas sarnased on inimeste surmad!

*

Imelik on olla

siin

õhtuti, pimedas, üksi.

*

ma olen muutunud nii raskeks, et mu kopsud ei jõua enam rinda paisutada, sulg on aga muutunud nii raskeks, et käsi ei jõua teda hoida

*

Nagu kõneleksin mõttes koguaeg kellegagi, keda ootan. Aga kedagi ei ole ju tulemas.

Ma olen kunagi ütelnud, et siin, säärases kohas, oled vastamisi endaga. Vist ütlesin, et st tühjusega. Tühjusega ümber ja sees. Ma ei arva enam nii. Sees on liiga palju. Ja et seda kõike seletada ja selitada, selleks on vaja sellist jõudu…, mida mul aga napib. Kõigile ei ole antud korda luua.

*

Olen endale pidevalt “teraapiat” teinud – ikka: Vaata, kuis nemad said, ja mida nemad nägid, ja sul on ju see ja too ja selline armastus, kokkuvõttes veel paljugi seda armastust, aga tume kapsel langeb vääramatult mu peale ja sulgeb mu endasse ning kõigest sellest sisendamisest pole kasu. Või siiski? Ilma selleta oleks ehk hoopis hull. Ilma selleta ei olekski.

*

ning kordagi ei ole ma kirjutanud sellest, millest peaksin kirjutama. koguaeg üks asendustegevuste tegemine. asendusteemadest skribamine.

tags: proovida; mõjutuda; anda end kellegi teise väe alla; teine kuldraamat; ma olen ikka veel nii noor, lootusrikas ja loll et endal hakkab hale; ärev sest varsti on hingedeöö; ristikivi, õnnepalu

2 kommentaari

Filed under Mälu

Kui jäädki nooreks

Lisa kommentaar

Filed under Seks&Sugu, Teie videosaalitädi soovitab

Minu elu poissmehena

– Miks sa mind teietad, kui oled mind juba sinatanud?

– Ma olen Teile kirjutanud, ma ei ole kunagi Teid kõnetanud! Te olete mulle Teie, mitte sina.

kütsin ahju. rookisin lund. käisin poes. käisin apteegis. kütsin ahju.

pesin riideid. koristasin tube. kütsin ahju. ja püüdsin unustada, et olen haige.

teine päev

veel külmem kui eile. ja neel valusam kui eile. kütsin ahju. keetsin putru. vedasin puid. kütsin ahju… kütsin ahju… et ellu jääda. kõik need päevad, et ellu jääda. ei midagi muud. mitte midagi muud. muusika klaviatuuril. trükkimise kunst.

vahepeal arvasin ma, et kaotasin oma armastuse. nüüd aga… 16 aastat. kes oleks mulle parem? kellega ma tahaksin olla? mitte kellegagi.

vahel hakkan kahtlema, kas olen üldse tõelist armastust tundnud. või oli see, mis meil oli, tõeline armastus?

käisin linnas. jalgsi bussile – 2 km. nii kuum hakkas, et tahtsin palitu ära võtta. sähh sulle sula.

buss oli täis ja haises, sest mitu pesemata lõnkarit tuli peale. kas neil sauna põle?

kaks päeva hiljem tagasi. buss on tühi. esimene jõulupüha ja juht 24nda viinast veel tõre. valib kehvema tee – kruusase künkliku metsatee. see ei lõpe ega lõpe. buss haiseb täpselt sama moodi kui minnes. uus buss. väljamaa buss. aga pesemata inimeste hais on juba istmekatetesse imbunud. kuradi euro õhukindlus.

elutoas 8 kraadi. loomad vaatavad sellise näoga, et ei julge neile otsa vaadata. maja kodustamine. see võtab mõned tunnid. talvel ehk paradoksaalselt vähemgi kui suvel. õhukindlus ei ole hea! ei bussis ega majas. tuul peab ruumides tõmbama nagu ahi. ja minu majas tõmbab nii tuul kui ahi.

lumes on ühed jäljed. kes on mu majakese ümber luuranud? pos-til-joni raisk. väljamaa paki trepile lumme jätnud. ai, ma neile postipreilidele pärast pühi näitan. kuradi alevi tupsud.

pööningule ei julge minnagi. kaks päeva tuisku kattis kogu laepealse paksu lumega. aga sisse pole veel midagi tilkunud. pean homme vaatama.

piim on otsas ja leib on juba liiga kõva. pean auto välja kaevama. ma ei jõua jala poeni minna või siis tagasi tulla. kiruksin seda terve tee – miks kurat sa autoga ei läinud. miks kurat. vihaga käin ära. nagu teen vihaga kõik pakilised tööd ära. sajatades, neades, kirudes, vandudes, vingudes ja valutades…

naps on maitsenud eriti hea pärast seda, kui arst ütles, et ma ei tohi kevadeni tilkagi võtta. aga ega ma liialda ka. poolikutes viru valgetes on veel kirsside peal seisnud poeviina. mõnikord aitab juba ühest pitsist. veel pesen Rootsi hõimlaste kingitud kristallpitsi enne magusa joogi välja valamist ära…  veel.

aga mõnikord õhtul, kui midagi pole enam teha, kui tuba on soe, isegi köök on soe ja olen istunud söögilaua ääres kollasel taburetil ja kõnelnud traadis mõne sugulasega, mõni pisar on tikkunud silma ja nina on hakanud nuuskamise peale verd jooskma, tuleb mulle meelde minu elu meeleheitel koduperenaisena. Ja ma mõtlen siis, et süü on ikka peamine. Mitte kannatus. Ses osas ei ole va Simmu-mehel õigus. Kannatusi on liialt kerge taluda, kui ei ole süüd. Süüdlast tuleb otsida ja ta tuleb rattale tõmmata. Ratast tuleb ajada ringi nagu käia nii kaua kuni maa on verest must. ei valge, ei punane, vaid süsimust.

No ja, valget Nääri teile kõigile!

Lisa kommentaar

Filed under Püha

Kena jõulukink

Seekord kogub Jõulutunnel annetusi naistevarjupaikadele, mille rahastamist on 2009ndal igatepidi pitsitatud. Selline otsus Jõulutunneli tegijate poolt oli väga tore üllatus.

Juba alates 18. detsembrist on avatud telefoninumbrid, millel helistades on võimalik toetada kõikide Eesti naiste varjupaikade ja nõuandetelefoni tegevust. Telefoninumbrid on avatud 27. detsembri, st homse õhtuni.

Helistades numbril 900 7701 annetate 25 krooni, 900 7702 annetate 100 krooni ja 900 7703 annetate 500 krooni.

Televaatajate annetuskõnesid vahendavad telefonifirmad Elion, EMT, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta.

Lisa kommentaar

Filed under Headus, Seks&Sugu

Tööstus Eesti moodi

Tänases Ärilehes kirjutatakse:

Ligi aastase tootmisseisaku tõttu Eesti suurima elektritarbija rolli kaotanud Kohtla-Järve väetisetehas Nitrofert loodab ellu jääda, kui kevadel väetiseturg elavneb. „Eestis ei ole meil mitte kellelegi loota, sest valitsus tõstab makse, Eesti Energia ja Eesti Raudtee tõstavad tariife,” ütles Nitroferdi peadirektor Aleksei Nikolajev. „Meie lootused on seotud faktiga, et viiendik maakera elanikkonnast nälgib ja ilma väetisteta pole võimalik neile toiduaineid toota.”

Nii palju siis Eesti majanduse innovaatilisusest, ja inimlikkusest, ja jõulurahust jne jne… Laseme sama moodi edasi, sest muidu hiinlased teevad seda meie eest. Kui tahaks, siis võiks igal teisel päeval EPLst võik ükskõik millisest muust meediakanalist samasuguseid lauseid noppida.

Lisa kommentaar

Filed under Õigused, Öko, Isamaa, Võim

Õrn, armas, õrn

Lisa kommentaar

Filed under Võim

Andekas preili Highsmith

Concealment was her game, and her way of life. Dating three women at a time was not difficult for her. She collected snails, liking their portable hiding place and the impossibility of telling which was male and which was female. She traveled with snails in her luggage and kept hundreds at home. If she was bored at dinner parties, she might get a few snails out of her purse and let them loose on the tablecloth. As she didn’t eat much, she was often bored at dinner parties. /Jeanette Winterson Patricia Highsmith, Hiding in Plain Sight/

Lisa kommentaar

Filed under Biograafia

Daphne Merkin: A Journey Through Darkness

Klaaskupli kõrval on see üks täpsemaid (kuidas seda hinnata? kas vaid oma kogemuse kõrvutamisega?; võib-olla siis: parimaid?) depressioonikogemuse kirjeldusi, mida  olen lugenud. Kirjanduslik käsitlus tundubki olevat tihti täpsem kliinilisest raportist. Depressioon on üks kurb haigus! Muie. Sellepärast tahtsin seda teksti jagada nendega teie hulgast, keda see kurbus puudutab. Musta päeva sellise teksti lugemisega lõpetada polegi nii paha. Kehv päev jõuab õhtusse lootuse abil, et homme on niivõrd palju parem.

Lisa kommentaar

Filed under Lugemine, Vana uudis

Jõulukaardid Eesti Loomakaitse Seltsilt

Eesti Loomakaitse Seltsil on hea meel teada anda, et Seltsil on valminud päris oma jõulukaardid.
Kokku on kuus erinevat kaarti kolme erineva pildiga.
Kolm kaarti on kahepoolsed ja sissetrükitud tekstiga, ülejäänud kolm on ühepoolsed.
Kõik piltidel kujutatud loomad on kunagi oma kodu kaotanud ja nüüdseks uue leidnud.
Fotodele jäädvustas loomad Indrek Galetin Fitness.ee fotostuudios.
Kaartide müügituluga tasutakse abi vajavate loomade raviarved.

Rõõmustades oma lähedasi, kolleege, tuttavaid ELSi vahva jõulukaardiga, saad lisaks tuua natuke rõõmu ka loomadele.

Kahepoolne kaart maksab 15 krooni ja ühepoolne 10 krooni.

Lisainfo tellimise kohta, kaartide sisu ja kujundusega tutvu siit >>

Eesti Looomakaitse Selts
http://www.loomakaitse.ee

Lisa kommentaar

Filed under Headus, Tuvitädi

11.-12. dets rahvusraamatukogus põnev kirjandusüritus

11.-12. detsember toimub Eesti Rahvusraamatukogus konverents “KIRJANDUS – Kas ja kuidas me teda näeme?”

Janutuseks noppeid ettekannetest:

Kärt Hellerma “Vana ja uus: vaateid nüüdiskirjanduse muutunud paradigmasse”: “Eesti kirjandus kapitalismi kurvidel: dokumentaalproosa võidukäik ja iha moonutustevaba tegelikkuse järele. Väljumine küünilisusest ja vajadus emotsionaalse turvalisuse järele. Naiselik vaatepunkt asendamas senist mehekeskset kirjanduspilti. Uutmoodi korrastatuse faktori tulek.
Kas tüdimus postmodernistlikest painetest ja enesevihast küllastatud narratiividest? Või on kägistavate utoopiate ja rõõmutu klounaadi tipphetked eesti kirjandusmaastikul alles ees? Kiirpilk laiematele kultuuriprotsessidele lubab eeldada nii seda kui ka teist.”

Tarmo Teder “Kirjandus kui aristokraatia”: Ettekande peatees on see, et kirjanduse (pean silmas esmajoones muidugi väärtkirjandust, aga ka kirjandust laiemalt) lugemist, rääkimata selle produtseerimisest, saavad endale mitte ainult tulevikus, vaid juba ka praegu lubada vaimsed üksiklased, stoitsistlikud aristokraadid, ühiskonna neetud magneetilisest nõidusest üle olevad tüübid, kellel on omaette maagiline erisuhe sõna kui sellisega. Sõna nautimine on luksuskaup, mida ei saa reklaamida ega massiliselt müüa.
Mitte keegi ei suuda eristada neid vaimseid salaniite, mille kirjandusinimesed veavad ühiskonna laiemale vaimuväljale. Need on imaginaarsed jõujooned, mille hierarhia üle pole mõtet vaielda ega spekuleerida, kuid need kunstikultuurist tulenevad salavektorid on olemas.”

Joonas Hellerma “Massimeedia ja poeesia”: “Millised on süvakultuuri võimalused leida väljund massimeedias, kitsamalt televisioonis? Mida saab välja lugeda luulesaate kogemusest?”

Elo Viiding “Mõistus ja tunded”: “Kas kirjanik peab lugejale vastu tulema, ja mida see siis tähendaks?
Kas lugeja ja kriitiku nõudmised võivad olla kirjanikule ahistavad?
Kas kirjaniku nõudmised võivad olla lugejale ahistavad?
Kas kirjaniku teos peaks võimalikult paljudele lugejatele meeldima, võimalikult paljusid kõnetama?
Kas kirjanik üldse saab kirjutada; või peaks „kirjutama kõigile“?
Kui vastutulelik peaks kirjanik lugeja suhtes olema, ja vastupidi – lugeja kirjaniku suhtes?
Kas kirjandus võib ja tohib tekitada ambivalentseid tundeid (iga kirjanduslik sõnum võib vastuvõtja vaimu lõhestada nii, et lugeja-vastuvõtja ei reageeri teosele üheselt; mõistusega mõnda teost küll tunnustatakse, aga tunnetetasandil tekitab selle aktsepteerimine ja sellega haakumine suuri raskusi)?”

Jpt.

Kava ja täpsem info siit.

Lisa kommentaar

Filed under Kuulutus, Lugemine

Fast Show- Heroin Galore

Lisa kommentaar

Filed under Seks&Sugu

Kas film või vein? piin või lein?

I find this game most charming. A dear friend taught me to play. Soovite oma vestluskaaslase kohta midagi teada saada, paluge tal valida üks kahest: Kas kivi või liiv? Rist või ring? Soojus või valgus? Rong või rada? Valu või vari? Ema või tütar? Iha või au? Käed või jalad? Võõras või vaenlane? Kamm või kann? jne jne*

Valisin kino asemel alkoholi. Just nii vähe poeetiline on tegelik valik.

***

See oli üks silmatorkavamaid Penélope nägusid viimases Almodóvari filmis (tegelikult avaldus see filmis pisut teistmoodi – võibolla tänu kaadrite liikumisele oli grimass kõveram, kontrastsem võrreldes tema tavapärase heasüdamliku ja kauni tütarlapse näoga. Seda õiget momenti ei õnnestunud aga veebist leida.).

* Küllap tundub see paljudele vanamoelise mänguna – milleks valida, kui saab (peab saama) mõlemad. Ma tahan kino, veini JA pidusööki! Ja valgust ja soojust – kuidas siin üldse valida!?

Lisa kommentaar

Filed under Öko, Haigus, Kino

Lühike naiste ajalugu

Nearly everything about Kate Walbert’s new novel is wickedly smart, starting with the title: “A Short History of Women.” /…/

What is that history? What are its implications? And why should we care about them? Consider Virginia Woolf’s dictum: “This is an important book, the critic assumes, because it deals with war. This is an insignificant book because it deals with the feelings of women in a drawing room.” If you think this belief is dated, think again. Just two months ago, Joyce Carol Oates told The New York Times Magazine why violence is so often the subject of her fiction. “If you’re going to spend the next year of your life writing,” she explained, “you would probably rather write ‘Moby-Dick’ than a little household mystery.”

“A Short History of Women” ingeniously suggests the fallacy of the war/drawing room dichotomy. Its various settings include neither battlefield nor whaler, yet masculine power and influence pervade these pages, from Havelock Ellis, Charles Darwin and the “good men of Lloyd’s” in belle époque London to the young soldiers patrolling Dover Air Force Base in present-­day Delaware. What’s remarkable is the way Walbert uses male preoccupations to illuminate the lives of her female characters — and there’s nothing “little” about them.

Lisa kommentaar

Filed under Lugemine, Seks&Sugu

Mida ma mäletan

Mäletan eelkõige selliseid lugusid, kuidas me temaga „Pioneeri“ videoklubis käisime, hiljaks jäime, poolikute hamburgerite ja pepsiga saali sisenesime, seal vaid ristis jalgadega vanamehi istumas nägime, itsitasime, naersime, lõputult, mille üle me küll nii naersime?, mul tulid juba teel – Viru tänaval – tilgad püksi, pole kahtlustki, et me rikkusime nende filmielamuse – kaks ennasttäis teismelist tüdrukut, keda ei ajanud miski rohkem naerma kui vanameeste piin ja piinlikkus…“

Film – Salvatore Samperi „La bonne“ – on naermisest, naeruvääristamisest, söömisest jms hoolimata meeles.

***

Me ei rääkinud (näiteks) Siena Katarinast kunagi, sest see ei tulnud jutuks – või tuli viimasel korral? Mäletan selle asemel juttu juuste värvimisest (naeruväärsed hinnad Tallinnas!) ja juhilubade mitteomamisest (see vaevas teda – küsis minul, kas ma sõidan saarelt linna autoga). Jne jne. Kõik, mis kunagi oli juhtus. Kui sellele mõelda, siis võis see olla eilne päev. Miks teeme siis vahe(pea)l näo, et kõik on olnud väga kaua aega tagasi? Et me oleme kõik muutunud, et me ei saa enam olla koos endised.

Lisa kommentaar

Filed under Mälu

Dylan Moran – Youths & Oldies (Monster)

Kui palju kordi minagi Tallinnas võtmeid sõrmede vahele olen surunud – kodukootud rusikanukk! Oh, I love to hate you!

Lisa kommentaar

Filed under Seks&Sugu

Moran naistest ja meestest

Dylan Moran on men, women, and relationships

Lisa kommentaar

Filed under Seks&Sugu

Bill Bailey at Comic Aid 2005

Bill Bailey at Comic Aid 2005

Lisa kommentaar

Filed under Huumor