Monthly Archives: juuli 2018

Ta helistas teisipäeva hommikul, et oli vaarikad ära korjanud. Mamma ütles, et see on “juba täitsa piinlik”. Meil oli nüüd kohustus minna samal õhtul marjade järele. Ma kahtlesin, arvasin, et neid on vähe, et see on sümboolne and.

Marju oli aga väga palju. Pidin viisakusest neid ka seal kohapeal sööma, ehkki kõht oli täis. Kui nad aias istusid, minule tooli ei jagunud, tulin mõttele, et korjan talle enesele sel ajal piimanõusse uued marjad asemele. Ta ei saanud mu mõttest aru, arvas, et ma tahan ise lihtsalt veel marju. Järgmisel päeval pidi tulema A. “Panen ta korjama.”

Ta tuligi, arvatavasti, nagu lubatud, aga ei rääkinud midagi, mis eelmisel päeval oli juhtunud. (Kuidas see tal õnnestus?!) Nad rääkisid talle alles laupäeval. Šokk? Vanainimese patroniseerimine? – Parem kui ta ei tea, Parem kui ta matusele ei tule, nii kui nii kirstu ei avata jne jne.

Või süü? Nad oleks pidanud teadma, nägema, aru saama. Midagi tegema. A. olevat mõni aeg tagasi “seal” käinud. “Olukord on õudne,” olevat ta kommenteerinud.

Jah, see on selline puhas, peaaegu ainult kirjanduslikult võimalikuna tunduv tragöödia, aga ma poetasin ehk vaid paar pisarat, seegi mitte kannatajatele kaasa tundmisest, vaid mingist inimlikust noodist jutustaja loos, mis mind kuulamise ajal liigutas. Jutustaja tundis kaasa vanainimesele nagu ta ise, see pani teda nutma ja kurvastama. Ehk ka lastele? Lastele tuntakse ikka ka esmajärjekorras kaasa.

Puhas, sest surmal oli Põhjus. Üllas põhjus, sest seda lein on. Tragöödia, sest Surma avaldumine oli kohutav, kurb ja traumeeriv. Ma mäletan ka oma esimesi mõtteid – Jumal/saatus olgu tänatud, see ei ole meie peres, see ei ole mina. Meist on see mööda läinud.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Kõne

vari

valgele kõrgele vundamendile ja tumedale palkseinale ilmuvad pärastlõunal pildid. Kahel jalal seisev puhvpükstega küülik, kelle ees on varvastele tõusnud baleriin. Nende jalge all ei ole maad, on ehk natuke tumedat mullakribu ja palju õhuauke, tegelikult valguseauke.

toon külmast lahjunud spraidi põhja, et midagi, ükskõik mida külma juua. Küüliku lahkumist tunnistades pole ma märganud, et reheuksel pikutab aeda jälgides Oli. Leelotan talle armuavalduse, aga see ei ole oodatud, sest tõmbab talle tähelepanu, mida ta hetkel ei soovi. Ma olen nagu nõme ja teismelise silmis end kohatult üleval pidav lapsevanem.

Baleriinist on saanud nüüd ratsanik, küülikust lingu heitev multikategelane, ei loom ega inimene. Ratsaniku kuhtudes küünitab hobune tegelase pea poole, et sealt midagi näsida. Multikategelasest saab mees, kes hetketi liigutab oma puusi entusiastlikult edasi-tagasi.

Mullakribu ei olegi lõdvalt kokku kuhjatud pinnas, vaid kari olendeid, kes üksteise kukil nagu marionetid või tinasõdurid kuhugi sammuvad. Nende ees on hiiglaslik Pinocchio, pika varrega hellebard üle õla. Pinocchio ei kõnni, vaid hüppab nagu känguru, ta põlved on ees täisnurgaks kõverdatud. Tegelastepüramiidi tipus on eesel, ei, kiikhobu, mis muutub peenete jalgadega pardikeseks. See on sõjakäik ning olendite kuhil kerkib mida rohkem päike õhtusse vajub. Varsti ulatuvad nad räästani ja nende armee katab kaarjalt kogu seina nagu tõusev laine – hetk enne kontakti vastasega.

*

schatten

– “Ihal puudub loogika.” – See lause on juba mitmendat päeva mu peas kordumas, ilma et sellest mingit “arendust” oleks sündinud. Mitte niivõrd loogika või reeglid, kui mõistuslikkus või põhjuslikkus. Tabab sind “nagu välk” või nagu päti kurikas pimedal alleel. Nagu oleks raske tunnistada, et seltskondlik lõbusund ja alkohol võiksid mõistusega võidelda ja võita.

– Keegi ei ütle, et iha tabab ootamatult nagu välk pilvitusest, armastus üllatab meid nii. Iha on juba olemas, koguaeg siin, aga varjatud. Iha on keelatud, nagu on ka keelatud tema objekt. Ma ei ole kindel, kas ma mõistan populaarset klišeed armastuse keelatusest. Vähemalt kirg või see, kui kirglikult armastatakse, tühistab igasugused piirid ja reeglid, ehk ta ei tunne keeldu.

 

Lisa kommentaar

Filed under Iha, Kirjutamine

Lisa kommentaar

Filed under Õhk

kehakindel

This slideshow requires JavaScript.

Loe ka:

http://queerfatfemme.com/tag/lizzo/

lastevanematele: https://www.queerlapis.com/gender-sensitive-children/

https://thebodyisnotanapology.com/magazine/the-gender-nonconformity-of-my-fatness/

Screen Shot 2018-07-26 at 14.00.12

https://www.dykesonbikes.org/

This slideshow requires JavaScript.

Lisa kommentaar

Filed under Seks&Sugu, Võim

Rupicola peruviana

cock rock

Keegi/Miski mu vastas, kelles/milles tunnen ennast rohkem kui teises inimeses.

Lugemist: https://www.depauw.edu/humanimalia/issue%2014/aigner.html

Lisa kommentaar

Filed under Füüsiline, Iha, Ilu

mustand: järelkorje

kaevasin vitus, koukisin ta magusat ja soolast, et mesinädalad ei kuhtuks. kaapisin teda läikima nagu kärjekannu, mälestades näpu paigallennuga ärkamist kauge kallima kõrval

sa oled mu beebi õrn mu beebi õrn mu beebi õrn

lutsisin lõhnavaid sõrmi, nakitsesin hammastega küünealuseid, et midagi kaduma ei lä’eks, et me arm maha ei uhtuks, raissu ei saaks, et nõre ringlusse jääks

tagasi kodus süü ema laul solvunud lastele: sa oled mu beebi õrn mu beebi õrn mu beebi õrn

Lisa kommentaar

Filed under Ajalugu, Iha, Lesbid, Mälu

trashy

see oli ta rahvapärane hellitusnimi. inimesed nägid, kes ta on, nimi ja maneerid ei varja midagi. iga teine sõna v..t ja t..a, need magusad sõnad, mida ta nagu komme keelega suus ringi keerutas.

piir pahelise ja õiglase vahel on nagu kahe puu vahele veetud nöör, kõik turnivad sellest üle, ei ole osavuse, vaid juhuse küsimus, kuhu jala maha paned.

 

 

 

Lisa kommentaar

Filed under Füüsiline, Seks&Sugu