Sinéad

http://www.guardian.co.uk/world/2010/sep/10/sinead-oconnor-pope-visit

 

 

 

Üks koht

Juhtusin selle peale – http://prernalal.com/about/

Autor kirjeldab end nii: I am a queer Fiji-Indian (Pacific Islander of South Asian descent) and currently a law student at The George Washington University. I have a love for technology and social media, cultural studies, international political economy and development, critical theory, subaltern histories and South Asian diaspora studies. Practically interdisciplinary, I am interesting in creating and mapping geographies of resistance, articulating resistance to colonized imaginations, mapping memories beyond the nation-state, and resisting the policing of gendered and non-gendered migrant bodies.

St (kohati oma otse väljaöelduses talumatult) täna (võib-o ka juba tegelikult eile ), aga ka aus, poliitiline, isiklik, sümpaatne.

Ma olen maakera seksi epitsenter

Jalakas

Ruth Fainlightile

Ma tunnen põhja, ütleb naine. Ma tunnen seda oma suure peajuurega:
See on mida sa kardad.
Mina ei karda seda: ma olen seal olnud.

On see meri, mida minus kuuled,
Selle tujusid?
Või olematuse häält, see oli sinu hullus?

Armastus on vari.
Kuis vassid ja halad ta järele
Kuula: need on tema kabjad: ta on saanud lahti nagu hobu.

Nii kappan kogu öö, raevukalt,
Kuni su pea on kivi, su padi mättake,
Kajana, kajana.

Või toon sinuni mürkide heli?
See on nüüd vihm, see suur vaikus.
Ja see on selle vili: tinavalge nagu arseenik.

Olen kannatanud loojangute õudust.
Kõrvetatud juureni
Mu punased hõõgniidid põlevad ja püsivad, soonte käsi.

Nüüd lagunen tükkideks, mis lendavad ringi nagu kurikad.
Nii vägev tuul
Ei salli kõrvaltvaatamist: ma pean kisendama.

Kuu on samuti halastamatu: ta lohistaks mind
Julmalt, viljatuna.
Ta kiirgus salvab mind. Või ehk olen mina püüdnud tema.

Lasen ta lahti. Lasen ta lahti
Kahanenud ja lame, nagu pärast põhjalikku lõikust.
Kuis su halvad unenäod vaevavad ja hoiavad mind.

Minus eluneb karje.
Öiti lehvib ta välja
Otsides oma kidadega midagi, mida armastada.

Mind kohutab see tume asi
Mis minus magab;
Kogu päeva tunnen selle pehmeid, sulgjaid pööramisi, selle pahaloomulisust.

Pilved mööduvad ja hajuvad.
On’s need armastuse palged, need kaamed kaduvikud?
Kas selliste pärast vaevan oma südant?

Ma olen võimetu rohkemaks teadmiseks.
Mis see on, see nägu
Nii mõrvarlik oma okste võllas? –

Selle siugjad happed sisisevad.
See kivistab tahte. Need on üksikud, aeglased eksimused
Mis tapavad, mis tapavad, mis tapavad.

 

Sylvia Plath

**********************************

Ja originaal: http://www.angelfire.com/tn/plath/elm.html

Nancy Wake

Nancy Wake en 2004. «Elle est une des femmes les plus féminines que je connaisse mais dès qu’il faut se battre, elle a la force de cinq hommes», disait d’elle une collègue résistante. Crédits photo : NICOLAS ASFOURI/AFP

«La liberté est la seule chose pour laquelle on mérite de vivre. Je déteste la guerre mais je ne vois pas pourquoi les femmes se contenteraient de tricoter à leurs maris, partis sur le front, des bonnets. J’ai tué beaucoup d’Allemands et je regrette de ne pas en avoir assassiné davantage», racontait Nancy Wake

Loe järelehüüet Nancy Wake’ile Le Figarost: http://www.lefigaro.fr/international/2011/08/08/01003-20110808ARTFIG00375-l-une-des-resistantes-les-plus-decorees-s-est-eteinte.php

Haige

Samuti on pea kõigil haigustel lüürilised voorused. Vaid need, kes hoiavad end skandaalses tundetuses, jäävad impersonaalseks seistes silmitsi haigusega, sisemuse süvistamise igavese allikaga.

Aussi, presque toutes les maladies ont-elles des vertus lyriques. Seuls ceux qui se maintiennent dans  une insensibilité scandaleuse demeurent impersonnels face à la maladie, toujours source d’un approfondissement intérieur.

Cioran, Œuvres, lk 20.