Monthly Archives: november 2009

Karastatud klaas

Vaatasin ARTElt Paris-Berlin debatti – totaalne pask, nagu alati. – Keskealised ja vanad mehed on silmale leebemad vaadata – vähem naeruväärsed kui samaealised naised, sest nad on lihtsamad. Naistel aga – going on so much; too much, et sellega toime tulla – kriisid, krahhid, kahtlused, tõusud mõõnade järel. – see tuleb pärast kõik püsilokkide, sügisjooksude, hea jumestuskreemi ja disain-hõbeehete taha peita, aga mida rohkem sa peidad, seda rohkem sa rõhutad. Kõik joonistub groteskselt kontrastselt välja. Nad on oma läbielatud (tunde-)elu tormidele püstitatud monumendid. Liiga ilmse sümboolikaga võib-olla, nagu ikka monumendid. Mehed on (tunduvad?!)  usaldusväärsed, need naised on aga valusad vaadata (nagu kunstiinimestele on vihatud kunstiobjektid valusad vaadata). Ma arvan, et pärast südamlikku ja sõbralikku õhtusööki, läbisegi valget, rosé’d ja punast, kui ma neid õigesti puudutaksin, “avaneksid” nad selliselt, et ilusast tugevast klaasist sambasse tekiksid mõrad või paiskuksid mulle näkku selle teravad killud. Sellepärast kardavad ka mehed instinktiivselt selliseid naisi.

***

Täpsustan: annaksin iga kell oma hääle klaassammaste poolt ja arvatavasti on ka minu elus vaja Edgar Savisaart ja Jeesus Kristust!

Ma vaatasin ARTElt PAris-Berlin debatti – totaalne pask, nagu alati.- Keskealised ja vanad mehed on silmale leebemad vaadata – vähemnaeruväärsed kui samaealised naised, sest nad on lihtsamad. Naistel

aga – going on so much; too much, et sellega toime tulla – kriisid,

krahhid, kahtlused, tõusud mõõnade järel. – see tuleb pärast kõik

püsilokkide, hea jumestuskreemi ja disain-hõbeehete taha peita, aga

mida rohkem sa peidad, seda rohkem sa tegelikult rõhutad. Kõik

joonistub grotestkselt kontrastselt välja. NAd on oma läbielatud

(tunde-)elu tormidele püstitatud monumendid. Liiga ilmse sümboolikaga

võib-olla, nagu ikka monumendid (tehke mulle selgeks, et võimalik on

kompleksse kuju ja mõttega ausambad! aga keegi ei tee).
Mehed on usaldusväärsed, need naised on aga valusad vaadata (nagu

lihtsameelsetele kunstiinimestele on nende vihaobjektid valusad

vaadata). Ma kardan, et pärast südamlikku ja sõbralikku õhtusööki,

läbisegi valget, rosé’d ja punast, kui ma neid õigesti puudutaksin,

“avaneksid” nad selliselt, et ilusast tugevast klaasist sambast

paistaksid mõrad, või paiskuksid mulle näkku selle killud.

Sellepärast kardavad ka mehed selliseid naisi (instinktiivselt, sest

mõistuslikult ei oskaks nad neid iialgi seletada niiehknii).    Ma vaatasin ARTElt PAris-Berlin debatti – totaalne pask, nagu alati.

– Keskealised ja vanad mehed on silmale leebemad vaadata – vähem

naeruväärsed kui samaealised naised, sest nad on lihtsamad. Naistel

aga – going on so much; too much, et sellega toime tulla – kriisid,

krahhid, kahtlused, tõusud mõõnade järel. – see tuleb pärast kõik

püsilokkide, hea jumestuskreemi ja disain-hõbeehete taha peita, aga

mida rohkem sa peidad, seda rohkem sa tegelikult rõhutad. Kõik

joonistub grotestkselt kontrastselt välja. NAd on oma läbielatud

(tunde-)elu tormidele püstitatud monumendid. Liiga ilmse sümboolikaga

võib-olla, nagu ikka monumendid (tehke mulle selgeks, et võimalik on

kompleksse kuju ja mõttega ausambad! aga keegi ei tee).
Mehed on usaldusväärsed, need naised on aga valusad vaadata (nagu

lihtsameelsetele kunstiinimestele on nende vihaobjektid valusad

vaadata). Ma kardan, et pärast südamlikku ja sõbralikku õhtusööki,

läbisegi valget, rosé’d ja punast, kui ma neid õigesti puudutaksin,

“avaneksid” nad selliselt, et ilusast tugevast klaasist sambast

paistaksid mõrad, või paiskuksid mulle näkku selle killud.

Sellepärast kardavad ka mehed selliseid naisi (instinktiivselt, sest

mõistuslikult ei oskaks nad neid iialgi seletada niiehknii).

1 kommentaar

Filed under Kuulutus

Kehaintellekt

Unenäos seisab keegi augu (haud?) serva peal. Auk/haud on  erinev aukudest, mida ta tunneb. Tema hirm on seda suurem. Unenäo seisund seisneb selles, et tema keha on intelligentne ning on asunud testima tema  intelligentsust luues üha uusi kehalisi (?) piinamisvorme.  “Arvad, et oled mõnestki läbi tulnud, et oled valmis?” ütleb keha. “Eks me näe, mis ma sinu jaoks valmis olen pannud!”

Keha on alati ühe sammu ees.

Lisa kommentaar

Filed under Kino, Unenägu

THE BIG FAT GAY COLLAB!

Lisa kommentaar

Filed under Seks&Sugu

Marzi

pas de liberté sans solidaritéLoe Marzena Sowa ja Sylvain Savoia loodud koomiksi “Marzi” kohta siit. Koomiksitegelane Marzi on väike tüdruk 80ndate Poolas. Vt ka seda.

Lisa kommentaar

Filed under Ajalugu, Lugemine

Mimi Kolla – miks on nii raske ennast “lugeda”

Kõige sagedamini minestas Mimi Kolla [või Miina Kollap?] transpordivahendites, kinos ning meditsiiniasutustes. Reede keskpäeval oli tal aeg neuroloogi juures. Kerge aktsendiga naisarst tundus asjalik ja suhtus minestustesse äärmise tõsidusega. Igasuguse katse selgitada viimatise kollapsi võimalikke põhjusi lämmatas dr Puža aga otsustavalt poole lause pealt oma tüseda, presidendi proua kõhnumiskampaaniast puutumata käega õhus tõrjuvaid liigutusi tehes. Nii ei saanudki doktor teada Mimi silmis tähendusrikast asjaolu, et teadvusekaotus oli aset leidnud hetkel, mil filmi kõrvaltegelane – kasuisa poolt kuritarvitatud teismeline tüdruk – lõikab teadvusetult lebaval kasuisal kääridega peenist küljest. Pärastlõunal väljus ta labürint-raviasutusest pihus pakk saatelehti uuringutele ning veendumusega, et ta on haige.

Mimi püüdis meenutada, kust oli ta lugenud, et surma läheduse tajumine paneb mõned inimesed kontrollimatult lalisema – nii pidi tundmatu mõtleja järgi üritatama surma edasi lükata. Eelmisel õhtul oli ta veini kõrvale tsenseerimatult jutustanud oma erootilistest unenägudest. Ta oli noori mehi põlastanud; nüüd oli tema unedes toimunud nihe, naerusuistest  biitsepsitest oli saanud tema iha objekt. Mimi tahtis neid kõiki ja igaühte, nagu oli see olnud ühes hiljutises  unenäos – hitchcockilikus hiigelraudteejaama ootesaalis nägi ta kuut või seitset elusat  noormeest, kes jooksid tema ees läbi-segi naerdes ja oma lihaselist keha demonstreerides. Unenäo-Mimi vaatas neid ja mõtles, et tahab ühte neist, mõeldes –  ükskõik millist.

Ei miskit. Nagu oleks kirjutatud nende tekstide vahetu mõju all, mida loed naudinguga. Puhta naudinguga. Ja kirjutad puhta naudinguga. Aga loed suure piinaga. Kui keha on tervenisti valust krambis ja krambist valudes. Kuidas s e d a ütelda?

— Asjakohaseid kommentaare teiste sissekannetele kirjutame harva. Mida üteldagi teiste ülestunnistuste (ja karjete) kommentaariks? Jah, ma mõistan osaliselt. Mõtlen ka nii ning hoopis teisiti.

Ma ei taha tegelikult siia kommentaare, ma tahan midagi muud, midagi enamat.

2 kommentaari

Filed under Ühe käega lugemiseks, Haigus

Lugege

…uut intrigeerivat blogi ylestunnistused.wordpress.com

Lisa kommentaar

Filed under Lugemine