Monthly Archives: aprill 2008

Muldvana naine istumas tarenurgas

Kambri seinal ripub 1989. aastal kirjastuse “Eesti Raamatu” poolt “Oktoobrisse” trükkida antud (tiraažis 4000 eks.) 90×60 plakat fotoga setu naise hõbedat täis rinnaesisest, mille all süles lebavad ristatud soonilised käed (kunstnikud: V. Järmut ja E. Kärmas, toimetaja S. Tooma, – kas pole vaimustav, kui palju informatsiooni sellelt pea kahekümneaastaselt postrilt leida võib!). Plakati all seisab kiri: “Igaühel on õigus oma kultuurile”. Kuigi tollel ajal omas see lause hoopis teistsugust sisu, sähvatas eile seda ma-ei-tea-mitmetuhandendat-korda vaadates mõte kultuurilise relativismi argumendi ohtlikkusest. [Ok, selle lausega võib välistada, et 99 % potentsiaalsetest lugejatest artiklit edasi loeksid. Mis teha, mitte iga päev ei ole armuelukaarepäev.] Või kaksipidisusest. Kultuurilise relativismi teooriat õpitakse tänapäevase inimõiguste doktriini (st II maailmasõjajärgselt ÜROga ja Inimõiguste ülddeklaratsiooniga paralleelselt sündinud mõtteviis) kontekstis alternatiivargumendina inimõiguste universaalsuse (teisisõnu: ülemaailmse, üleüldiselt ja kõigile kehtiva, absoluutse ehk nt poliitikast sõltumatu) ambitsioonile. Kasuliku kriitikana, mis aitab mõista lääne moraali, õiguse ja poliitika kitsalt euroopakeskset sünni- ja arengulugu ning samas maailmavallutuslikku (et mitte öelda imperialistikku) iseloomu. Kultuuriline relativism on püüdnud lepitada teatud lepitamatuid seisukohti ja õigusi, nagu nt nii inimgrupi kui ka üksikisiku õigus elada vastavalt oma usulistele tõekspidamistele, mis võib teatud juhtudel sattuda konflikti erinevate üksikisiku õigustega kehalisele puutumatusele, valikuvabadustega (kodaniku- ja poliitililised õigused, abieluõigused jpm). Kõige räigem näide on naiste ümberlõikamise traditsioon (väga pehme väljend tavale, mis teatud juhtudel tähendab naise suguelunditest suure osa amputeerimist, köndistamist) teatud Aafrika riikides, mis kujutab endast kultuurilist praktikat, traditsiooni; nüüdseks õnneks küll paljudes neis riikides keelatud. Selline tava seisab iseenesestmõista vastu naise isikuõigustele. Sest samast “kultuurist” tuleneb ka see, et naist ei (taheta) lasta kantslisse või autorooli, kooli ja parlamenti. Osad riigid kasutavad kultuuriargumenti õigustusena, kui vastuolu tekib rahvusvahelise kohustusega, mis riigina on enesele võetud, samas kui kodune mõtteviis ja tava sellega ühes taktis ei hinga (nt lugematu hulk reservatsioone naistevastase diskrimineerimise kaotamise konventsioonile (CEDAW) nn islamiriikide poolt).

Nn kultuuriargumendi väärtustamine esineb ka teisel kujul, teatud nostalgia ja igatsusena – arvamusena, et vanade ja kortsuliste lihtsate (naise-)nägude taga, olgu Indias, Hispaanias või Kihnu saarel, on peidus müsteerium ning teistmoodi, muistne ja originaalne, (elu-)tarkus, mis kaasaja lääne inimesele on igaveseks kaotsi läinud. Näituseks kuskil traditsioone veel alal ja elus hoidvas Eestimaa paigas selliselt, et välisvaatleja silmis on väärikas ja tähendusrikas istuda tare nurgas pingil, käed vaheliti, magusa napsi klaasi ees ja pobiseda “noortele” mõni vana tarkusetera (“Pill tuleb pika ilu peale” – üks tõeline üleprahi ütlus eesti keeles, milles väljendub nii peenelt maarahva mõtteviisi), ise seda hõbekuju ja austust nõudva kulupea positsiooni endale ette kujutamata! – õigusi kohustustega võrreldes vähe ja vabadust pea üldse mitte.

Martha Nussbaum on kirjutanud India naiste olukorrale viidates sellest, kui ohtlikud tagajärjed võivad olla sellel, kui lääne teadusnaised jutlustavad sealses ühiskonnas üks-ühele õiguste kriitilist teooriat. St vibutada oma õiguste ja privileegidega inimeste ees, kes nende õiguste vilju maitsnud pole, ning anda mõista, et olukord on ka õigustega opereerimisel kaugel täiusest: “Ärge tahtke seda, mida teil pole!” “Sest võite kaotada isegi selle, mis teil on”, lisaks mõni šovinistlikult meelestatud ninatark. Nussbaumist inspireerituna soovitan: “Ärge lükake memme tagasi nurka, kui ta sealt välja tahab murda!”. (Näis, kuidas Eesti luteri kirik memmega toimib.)

Lisa kommentaar

Filed under Õigused, Foto, Seks&Sugu

Saarte praost Veiko Vihuri ei poolda naisi vaimulikuametis

“Oma Saar” kirjutab täna, et “Kuressaare gümnaasiumi kaplan ja aastaid Saare maakonnas Saarte praostkonna vikaardiakonina teeninud Katrin Keso-Vares esitas 2008. aasta alguses otse peapiiskopile Andres Põdrale õpetajaametisse pühitsemise soovi, sest Saarte praost Veiko Vihuri oli keeldunud esitamast [taotlust uue] vikaarõpetaja ametikoh[a loomiseks], tuues põhjenduseks nii selle, et Saarte praostkonnas pole vaja vikaari, kui ka kandideerija soo.” Naisi toetada ei lubavat Vihuril tema südametunnistus.

Artikli netikommenteerijad on peamiselt Katrin Keso-Varese poolt ja ebameeldivalt üllatunud praosti käitumisest.

Lisa kommentaar

Filed under Õigused, Seks&Sugu

28.-29. aprillil TLÜs rahvusvaheline sümpoosium naistevastasest vägivallast

Esmaspäev, 28. aprill, Uus-Sadama 5, U-125:

18.00–20.00

  • Ülle-Marike Papp, Sotsiaalministeerium. Adressing Violence against Women in Estonia: How We Got Here.
  • Kersti Yllo, Wheaton College, USA. Violence against Women as a Human Rights Issue.

Teisipäev, 29. aprill, Uus-Sadama 5, U-225:

10.00–11.45

  • Anu Laas, Unit of Gender Studies, Tartu Ülikool. The Effects of Gender Violence: Report on the Four Country Study.
  • Ilvi Jõe-Cannon, ENUT. Traffic in Women for Sexual Exploitation
  • Maarja Saar, Tallinna Ülikool. Religion, Secularism and Violence Against Women.

13.00–14.15

  • Helen Sööl, Sotsiaalministeerium. Social Policy and Violence Against Women: Where We Are and Where We Are Going.
  • Merike Viilup, Eesti Ajakirjanike Liit. Vägivald – Kas üksnes kollase ajakirjanduse teema?

14.30–15.30

  • Eha Reitelmann, Eesti Naiste Varjupaikade Liit. Naised Aitavad Naisi.
  • Sirje Otstavel, Tartu Naiste Varjupaik. Eesti uus abitelefon.

Üritus on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.

Lisa kommentaar

Filed under Õigused, Seks&Sugu

Naised ratastel Lähis-Itta

Kolmandat korda toimuv rahvusvaheline rattaretk Follow the Women (eesti k.: järgi naiste eeskuju või lihtsalt järgne naistele), et toetada rahu ja inimõigusi Lähis-Idas, viib ühes 300 naisega 30 riigist Liibanoni, Süüriasse, Jordaaniasse ja Palestiinasse ka neli vaprat eesti tüdrukut. Nende mõtetest ja plaanidest loe wordpressist: naisedratastel.

1 kommentaar

Filed under Õigused

Kui võiks elus vaadata, vaid ühte pornokat…

…siis täna õhtul peaks see sündima, sest Non Grata Kunstikonteineris jookseb Rinse Dreami “Cafe flesh” ehk amoraalsed filmiõhtud jätkuvad. Kuulutus järgmine:

Kolmapäeval, 23. aprillil, kl. 20
Non Grata Kunstikonteiner, Ülase 16 / Madara 22

Amoraalsed filmiõhtud 7
“Cafe flesh” USA 1982, rež. Rinse Dream

“THE TIME…Five Years After The Nuclear War. THE SURVIVORS…Post-Nuke Thrill Seekers Lookin’ For A Kick.” [Aeg: viis aastat pärast tuumasõda. Ellujäänud: tuumajärgsed seiklejad laksu janus :-):-)]

“Cafe flesh” on postapokalüptiline ulmekas. Kunstiline film, mis on ehe dokument 80ndate new wave‘i avangardsemast poolest, samuti nagu näiteks kultusliku mainega “Liquid sky”. Vahe on vaid märgatavalt paremas produktsioonis. Lisaks muidugi ka see, et “Cafe flesh” on
pornofilm.

Pärast kolmandat maailmasõda on 99 protsenti inimkonnast muutunud nö. seks-negatiivseteks. Füüsiline kontakt ajab neid iiveldama, kuid iha on säilinud. Ülejäänud positiivne üks protsent töötab klubis “Cafe flesh”, kus toimuvad igal õhtul seksietendused, mida õnnetud mutandid vaatamas käivad. Niisama filmis ei seksitagi, kõik pornostseenid
toimuvad klubi laval nagu performance’id, neis kasutatakse fantastilisi kostüüme ja ebatavalisi dekoratsioone. Saateks ajastukohane new wave soundtrack. Atmosfääri on võrreldud ka [S. Kubricku] “Clockwork orange”iga. “Cafe flesh”i kohta on öeldud, et kui oleks tingimata vaja elu jooksul ära näha üks pornofilm, siis peaks just seda filmi vaatama.

Lisa kommentaar

Filed under Kino, Seks&Sugu

Tuleva reede Päevalehe lisas “Möte” kõnelevad mehed mehest

Naisuurimuslisti tuli intrigeeriv, aga ka natuke hirmutav reklaam ilmuvale Möttele. Siin see on:
Reedel ilmub Eesti Päevalehe ühiskondlik-poliitiline ajakiri MÖTE, mis sel korral otsib meest. Mis loom see selline on, tahame teada. Ja kuidas tema erilisust ja probleeme defineerida.
Tartu praost Joel Luhamets: Mu naisele see sugugi ei meeldi, kui ma nii ütlen, aga minu arvates on tõeline armastus see, kui ma tean, et ma võin minna kõikjale ja olla iga naisega, keda ma ihaldaks, aga ma ei tee seda. Selline valik.
Kultuuritegelane Ivar Põllu: Kui mõni mees jalutab tööajal lastega linnas, siis arvatakse tavaliselt, et tegemist on mõne töötu või hipiga.
Meestearst Olev Poolamets: Tundub, et vahel matame end varakult maha – no kuidas sobiks 80-aastaselt spordisaali minna või näiteks seksuaalelu elada?
Kirjanik Jan Kaus: Tänapäeva mehelikkuse vaimset kängumist illustreerib eelkõige macho´lik ja perspektiivitu suhtumine suhetesse – kus naine muutub vallutamist ja hiljem hülgamist vajavaks objektiks.
Kirjanik ja reservkolonelleitnant Leo Kunnas: Füüsiliselt raskemate meestetööde piir on nüüdseks langenud poeskäigu ja prügiämbri väljaviimise tasemele.
(:)kivisildnik: Ehkki naiste põgenemine köögist on andnud meile oivalised meeskokad ja kodumasinad, ei sünnita külmikud ja mikroahjud lapsi.
Ehk siis:
– (:)kivisildniku sõnul on mehed minetanud mehelikkuse ja nende ainukesed hakkama saamise strateegiad on tädistuda, pedestuda ja pätistuda
– Ivar Põllu, Joel Luhamets ja Riho Laurisaar vestlevad mehelikkusest ja naistest
– Meestearst Olev Poolamets mõtleb varalahkunud sõpradele
– Jan Kaus küsib, kas kõik taandubki seksile
– Leo Kunnas julgustab mehi naistetöid tegema, eriti lapsi hoidma
– Andra Siibak kirjeldab, millised küberkameeleonid on saanud noortest meestest
Lisaks veel memmepojast vene machomees, Sanda Jõgeva alfaisaste kaitsel, Priit Simson nutvaid mehi otsimas ja palju muudki.

Lisa kommentaar

Filed under Meedia, Seks&Sugu

KEVADDAVEKKEVAD

Sooloog on kevadest sillas! Aeg on laotada komposti, kobestada mulda, istutada ja külvata – “End laotand üle minu vaikse aia/ on rohelised õndsad lootused,/ ja igas väikses põõsas suured ootused -/…”. Kultuurtaimede soodsad külviajad lähiajal: juurtaimed (kasvatad juure pärast) 21.05 kuni kella 5ni ja 27.04 alates 21st; lehttaimed (sööd lehti) 22.04 19-24; õistaimed (naudid õisi) 22.04 18ni ja 23.04 2-14; viljataimed (pugid vilju) 25.04 14-20 ja 27.04 20ni (allikas: Külvikalender 2008).

Lisa kommentaar

Filed under Öko