Category Archives: Lesbid

Mina, kala!

Ära nimeta mind! Ära osunda mind!
Ma ei ole su nimetatu ega su osundatu. Ainult mina saan end nimetada, ennast öelda.

*

Kas tead, et me ei olegi vee peal!
Muidugi oleme.
Ei, see seal on määrdunud vana peegel, või oota, virvendav ekraan, aga samuti määrdunud.
Aga siin all on ikkagi vesi, tule vaata!
Me mõlemad vaatame mõnda aega läbi paadisilla lauavahede enda alla.
Kas Sa kalu näed?
Ei näe, ma tõesti ei näe! Sa oled ehk seeni söönud, et siin kalu näed.
Ma näen korraga kolme. Näe, liikusid risti üle me vaatevälja!
Nüüd näen.
Mitut kihti Sa näed? Üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse… Kõigepealt on sinine taevas, siis puude võratipud, siis järvepõhi ja liiv, mille kohal väikesed kalad, siis vee all seisev paadisild, kalakotkasilmade mustavad koopad kitsas pilus, keegi pool-loom pool-lind olevus, kelle silmade sulgumist ma saan kontrollida.
Ma näen ehk viite. Ma ei teadnud, et kalad moodustavad oma kihi, et ma võin ennast, mida ma ei näe, aga mida tunnen, ka üles lugeda.
Ma näen Su ühte silma! Ja Su naeratuse poolikut.
Ma näen vaid Su juukseid, ei näe Su silmi.
Kust ma valgust siia saan! Kuidas Sina nii palju päiksekiiri püüad?
Ikka näen vaid Su juukseid.
Näen kõrvale vaadates, et ta on keeranud end sõlme, et head vaatenurka saada, et edvistab mu veeminaga, püüab mu veepilku.

Mulle meeldib elajas, kes ma olen – olen ilusam kui ükski teine. 

 

 

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Kõne, Lesbid, Loodus

Kaela süü, et pea ei kanna

Millise naudinguga lavastavad nad krimiloo, milles Maigret tagaaetava sarimõrvari õuduste eest vastutavad hoopis mõrvari naine ja ema. Mees on aetud hulluks, teeb hullu tegusid, kuid süüdi on ta ema ja ta naine.

*

CNN profileerib tulistajat – vanus ja perekonnaseis (lastetus). Kõrvalloos intervjueeritakse tema eksnaist. Ei saa olla, et mehepoeg ise oma tegude eest vastutab, mitte siis, kui tegu on mõiste(tama)tu.


Esmaspäevaõhtuti saame me Mööblis kokku. Siis ei tohi sinna mehed tulla, ka geid ning transmehed mitte. Mõnikord tekib baaris uus ruum, kus ei ole isavõimu ega mehejõudu, on puhas ja toores energia inimeste pilkudest, isikutest, ka puudutustest, kõik on kohal ja vastutavad viimase sõna ja teoni enda eest, see tunne paneb vere südamevatsakestes tarduma, kardan, et midagi juhtub, keset tantsupõrandat, baari ees, tualettide eeskojas valgustub kellegi kuju ja kehad liiguvad ettenägematul viisil, kuju kukub või pöörab ümber avaldades nõnda mõju teisele kehale, ja on juba hilja võtta liikumist tagasi, see on kandunud teisele kehale, on suund

 

 

Lisa kommentaar

Filed under Kuritegu, Lesbid

Virdav ja vulav

Seksuaalne identiteet on tehnoloogia produkt, vormitav ja uuendatav nagu kehad, mida luuakse katseklaasides, uuritakse ultraheliaparaadiga ning ühitatakse operatsioonilaudadel sooidentiteediga.

http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/virdav-ja-vulav/

Lisa kommentaar

Filed under Õhk, Lesbid, Seks&Sugu

miks see iha mus süüd tekitab? mõtlen sulle ja nüüd sa kurjustad minuga, et ikka veel mõtlen, ikka naasen. olen süüdi oma iha pärast. aga see on pärast iha – järgmisel hommikul.

ei saakski teisiti, sest iha ei ole, kui on süü. aga süüd ei ole, kui ei ole iha.

süü, sest ei tohiks õhata, ihkuda, kihkuda. sest ma olen süüdi, ebapuhas.

iha ja süü kuuluvad heteromehe* seksuaalsuse alasse. naised ja kväärakad ei tunne seda. või saab naisest kväärakas, kui ta ihkab mehelikult? kas ihata saab “naiselikult”? või naistel ei ole iha isegi keeles vaja?

sõdid iha objektiks olemise vastu ning ainuke, mida suudad aseainena teha, on võtta ihaldaja roll!

 

ma ei lubaks kasuta lesbinaine, aga heteromees tundub õiglane.

Lisa kommentaar

Filed under Iha, Lesbid, Süü, Seks&Sugu

Võib-olla

Lugesin läbi linnaraamatukogus leiduva kirjavara Haava kohta. Eks need käsitlused ole väga kohitsetud ning pieteeditundelised, v.a kui on vaja 1920ndateks moest läinud poetessi luulet kritiseerida. Osundusi naiskallimale ei ole, kui siis mõned vihjed kirjades Elise Aunale, mida oma otsingule “soodsalt” tõlgendan. Võib-olla seda armastust ei olnudki.

*

Kidu on peenutsedes kategoriseerinud sedeleid Ihaks, Armastuseks, Seksiks jms, aga tegu on labase himuga, millelt nätakat saades haarab sind taltsutamatu, st matslik raev.

*

jean-rochefort

Üks lause filmist kordub mu peas: “Tout est faux chez lui!” – temas on kõik võlts.

Lisa kommentaar

Filed under Õhk, Iha, Kordus, Lesbid, Valu, Vampiirindus

“Küll oli ilus mu õieke”

screen-shot-2016-12-11-at-04-12-11Oma armastatule olen eesti luuletajatest saatnud enim Anna Haava luulet. Olen lugenud, üle lugenud Haava luulet, et leida sealt tuttavlikku kõla, mida enda kirjade teksteisse põimida. Ei ole seni pidanud Anna Haavat lesbiluuletajaks, ei ole selle peale tulnudki, kuid täna, kui lugesin “Südameta” ja tema kuulsat “Küll oli ilus mu õieke”, tulin mõttele, et arvatavasti oli Haava üks armastatutest naine, kellele mõeldes on kirjutatud mitmed luuletused (ehk nt ka “Sa kõige armsam mulle”, mis kõneleb armastuse salgamisest – teema, mis on mitmes teiseski Haava luuletuses, nagu “Võin”: “Võin aga põue põhjas Sind kanda keelmata.”). haava-kahe-tundmatugaAnna Haava ei oleks ehk nõus väljendiga “üks armastatutest”, sest mitmes tema luuletuses on väljendatud mõtet, et inimene armastab vaid korra, kui armastusele järgneb teine, st ei olnud armastus (“Ja uuel’ armul’ aset annab, See – armastus ei olnudki.”).screen-shot-2016-12-11-at-01-12-00

Arvamust, et noorelt surmale kaotatud peiu kõrval oli Haaval veel teinegi armastus, toetab see, et tema lembeluules esineb kaks suurt teemat. Üheks on kaotatud või kaugel oleva kallima idealiseerimine (armastatu on ingel, püha kuju luuletaja südames, mida ei saa sõnadega väljendada. Vt nt luuletused “Ei ole sina minu ingel” ja “Sinu nimi”, milles read: “Ei sinu nime iial ma teistel’ nimeta”.) ning pidev igatsus tema järele. Teisal on aga Haava armuluules pinge, isegi kiivus ja viha (luuletuses “Sa kõige armsam mulle”, milles: “Sa kõige armsam mulle, Ja siiski vihkan Sind! Võin haavu lüüa sulle – Ja endal lõhkeb rind!” ning luuletuses “Siis mine!…”: “Kui sina mu silmist ei loe, mis heliseb südames mul, Siis mine! Sest igavesti Siis võõrad oleme küll!…Luuletuses “Ma vihkan sind”: “Ma vihkan sind nüüd, igavesti!…Kuid suurem on mu armastus!…) ning keelitus, et tema süda rahule jäetaks (luuletuses “Tead küll, mu kuldakallis”: “Sind tahan unusta’, Su kuju kustutada Mu põuest jäljeta.”).haava-vasakult-teine

Poetess pöördub mitmes luuletuses ka kõiksuse poole, kust leida üleivamat, millega oma kallimat ehtida (luuletuses “Oh võiksin”: “Oh võiksin taevatelgilt Kõik tähed paluda /…/ Sind, sind siin elu vilus Siis krooniks sellega!”).

a-haava-1955

A. Haava luule kohta Villem Grünthal-Ridala: http://www.digar.ee/arhiiv/en/download/113869

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Iha, Isamaa, Lesbid, Luule