Veel siis, kui mõlemad Saaremaal elasime, tegime Karen Blixeni filmile viidates nalja, aimates järele Meryl Streepi häält, kõmistasime üksteisele: “I had a farm in Sa-aremaa.”
Monthly Archives: aprill 2016
Filed under Õhk
Vabadus vaadata tagasi
Mulle on alati meeldinud kohad, mis on kunagi olnud sündmuste keskpaigas, mille huviväärsust tuleb tolmu alt välja kaevata, otsida raamatutest ja küsida teadjatelt jutustajatelt. Eesti on selline paik ja Prantsusmaa. Pea kõik kohad, vaatamisväärsed linnad ja külad, mida olen Prantsusmaal külastanud, on huvipakkuvad tänu millelegi, mis seal on kunagi toimunud, olnud – olgu need Normandia dessandi randumiskohad või väike Cambrai linn, mille kõrgaeg jääb 16. sajandisse, kui see oli peapiiskopkond, mis allus vaid Reimsile, ning mille alad olid tohutud, ja kuhu mina sattusin algselt tänu perekondlikele sidemetele. Isegi Avignonis olles olen mõtelnud, et teatrifestival ei tõmbaks nii, kui see oleks mõnes muus tolmuses Lõuna-Prantsusmaa linnas, kus ei oleks paavstilossi ega minevikuhiilgust, mis varjutab igal hetkel sündmused, mis võivad aset leida praegu.
Ja Eesti on selline paik. Kuigi vahel tundub, et siia on varjutavat tolmu kogunenud liiga palju ning otsitavad varemed on väga madalaks varisenud. Viimastel aastakümnetel on üritatudki luua uut Eesti lugu, mis keerleks tänase Eesti ümber ning milles vihjed möödunud aegadele ja inimestele oleks veel peidetumad. Ükski neist ei ole mind palju köitnud ega veennud piisavalt, olgu see turistile tere tulemast soovimine, meeldiva üllatuse maa ohe, e- või skaibiriigi või muu enese kohta jutustatud narratiiv. Seoses okupatsioonide muuseumi muutumisega vabamuks (või Vabamuks või VABAMUks), mõtlesin, et see on järjekordne soov võimendada tänast mineviku arvel (võib-olla ka eelistada noori vanadele, naudinguid kannatustele jne jne). Iga teine muuseumi- ja ajaloohuviline käivitub Eesti 20. sajandi okupatsioonide kirjust minevikuloost, vähem monumendist vabadusele, vaprusele, püsivusele. On põhjus, miks üle maailma on orjanduse-, holokausti-, ghetto- ning okupatsioonimuuseumid. Need on üksikud monumendid inimkogemusele, mille jäämine mällu ja teadvusse on ilma teadliku meenutamispingutuseta vähe tõenäoline, mis on pea alati väljaspool kogejat ennast määratud unustusse*.
(Kui vabadusele kavandatud monument nimetati ümber Vabadussõja mälestusmärgiks, siis minu silmis oli see loogiline samm, sest Eesti kontekstis on vabaduse lugudel erinev kaal ja jutustamise aspektist erinev huviväärsus – võrdle muistset vabadusvõitlust, ärkamisaega, Vabadussõda ning laulvat revolutsiooni. Eesti on riik tänu Vabadussõjale ja 1980ndate sündmustele Euroopas, ma ei tea, kui tõsiselt keegi peale Arnold Rüütli võtab narratiivi riigi vabaks laulmisest. Abstraktne ausammas vabadusele on nagu vabaduse kell, mille puudumist keegi ei märkaks, kui see ühel ööl peaks maaprakku varisema, vabaduseiha ei kahane sellest, ikkehirm ei kasva.)
* On iseküsimus, kuhu üldrahvalikus vaimses ruumis on määratud jääma president ja tema ametiaegadel korda saadetu. Erinevalt linnapeadest ei saa president lasta ehitada sildu, et jäädvustada end rahva tänamatus ja lühikeses mälus, küll aga saab teha uudissõnade võistlusi ning võtta kasutusele uusi sõnu, mis jäävad, kui olemasolevate sõnade seadmine ei leia teed inimeste südametesse.
“Elutarkus” on see vähene, mida aastate jooksul õpid, st kui destilleerid enda jaoks ühe tõe. Näiteks, et inimestel on vahel põhjust teistega munn olla, mis peaks aitama sul andestada teistele ja endale. See on, mis ajaga pihku jääb, lõpus langeb ka see.
2008.a intervuu Imre Kertésziga
Filed under Õhk, Biograafia, Kirjandus
Käisin Jeu de Paume’is vaatamas Helena Almeida näitust.
Filed under Õhk
Tunnete Te meie maja?
On esimene küsimus inimestelt, kes töötavad institutsioonides, kus maja on imposantsem kui töö, mida selles tehakse. Neid asutusi on Eesti riigis mitmeid, kus seda küsimust külaliselt kõige esimesena küsitakse. (Vahel mõtlen siis leebudes, et vähemalt on neil see. Midagi, mille üle uhke olla.) Ja ma kohmetun hetkeks – kas tõesti tahavad nad teada, kas ma olen siin varem käinud, kas mul on varasemast muljeid, mida peaksin nendega jagama. Jah, ma kohtusin aastal 2011 teie kantsleriga. Aga, mul on jäänud meelde teie toonase kantsleri teadmatus ja ebaintelligentsus, minu ja mu kolleegi püüdlikud katsed teda valgustada, tema hirme pehmendada, mitte teie paraadsissekäigu puust nikerdustega trepibalustraad. Ning ega seegi kord muud moodi meelde jää, kui et riigi keres on vähene mõistus rahahunniku otsas otsatu vaev.
Aeglase kogemused ajavõtmisega
- Kui minnakse üle talveajale, ära keera oma autokella, sest peatselt tuleks seda teistpidi keerata. Pealegi annab kellanäidu ja tegeliku aja vahe sulle lisaaega.
- Ela olenditega, kel on aega. Kui kassid jooksevad sinuga varavalges koos kööki ja nõuavad süüa, võta kiirelt oma klaas vett ning naase magama, kassid teevad seda sama ning unustavad tühja kõhu.
- Enne kodust lahkumist mõtle, kuhu sa lähed ja milleks. Järele mõeldes selgub tihti, et välja ei olegi vaja minna.
- Külva ja istuta seemneid ja taimi, mille koristamata jätmisest ei sünni pahandust. Näiteks ei juhtu põlluga midagi, kui kartulid võtmata jätad. Lume alla jäänud kõrvitsad kaunistavad talvel su aeda. Koristamata õunad kaevavad lume alt välja kitsed.
- Korista minimaalselt. Õnneks kogunevad tolm ja karvad vaid teatud toanurkadesse, kust need hõlpsalt kätte saab. Samuti leidub alati lähedasi, kelle valulävi mustuse osas on madalam sinu omast, küll nemad koristavad sinu eest.
- Enne pikemat välisreisi ei ole mõtet kodu korda seada, sest maha kuhjatud asjad annavad sissemurdjale signaali, et keegi on siin juba käinud.
- Toalilled saavad hakkama kastmiseta, kui tõstad need üksteise lähedale ning nende kõrvale ämbri veega. Kõigi taimede ja ämbri vahele aseta ühendavad lõngakesed või muud vettimavad paelad, mis juhivad vee taimedeni.
- Mantli puuduvad nööbid säästavad aega, sest vähem on nööpimist. Kui puudu on juba mitu nööpi, on aeg mantel ära visata.
- Hoidu oma töölaua koristamisest, see lubab sul töötada rohkem voodis, arvuti kõhu peal.
- Ära rutta uurima ja kirjutama teemadel, mis sind huvitavad. Kui piisavalt kaua ootad, teeb keegi teine selle töö sinu eest.
- Linad lähevad mitu päeva väljas nööril rippumisest aina puhtamaks, mida rohkem sajab, seda parem.
- Maksukohustuste ja -deklaratsioonide tähtaegade meelde jätmisega ei tasu pead vaevata, sest ametid saadavad sulle selle kohta rohkelt meeldetuletusi.
- Kui jätad parkimistrahvid maksmata, siis organiseerib Mupo täitevmenetluse kaudu sinu eest arvelt raha maha võtmise. Nii ei pea sa ise midagi tegema.
…
Palun, siitkaudu aeglasse kassasse
Most of us like to take our time about coming to a decision. Some of us like to sit in the bathtub for a few days, others like a nice lie down. But all of us need peace and quiet to come to the realization of what’s not worth bothering about. Taking things off your list (if you have one) is a good object of thought. Remember, “Never do today, what you can put off until tomorrow.”
näitus 