Lõikasin oma juukseid. Pusad olid võimatud.
Lohakil.
Kuu ja nädal.
***
Peaaegu kõik vasaku käe sõrmed on ohverdatud.
Need ei kasva enam iial ilusaks.
***
Kes kannatab, see kaua elab.
Kes kaua elab, see palju kannatab.
Kes kannatab, see lihtsalt kaua kannatab.
***
Mida ma küll mõtlesin! Ma olen vaene vana hani. Isegi ühe öö nimel ei ole nad nõus oma ego ja vallutushimu tagasi hoidma.
***
Imelik et arvatakse, et ei saa olla korraga mitte-lihtne/-pinnapealne ja heasüdamlik. Keeruline peab olema vältimatult julm. Heasüdamlik lihtne.
***
Kirjanik ei kirjuta ju ainult endale. Siis ei ilmuks raamatuid. Kirjanik kirjutab ka seda, mida ta arvab, et inimestel vaja on. Kas pole see muuhulgas hea kirjaniku tunnus – teab, mida inimestel vaja on. [Kui loeksin seda mõtet kellegi teise sulest, ei nõustuks ma eales!]
***
Mida kõike me ei tee või tegemata jäta, et teisi säästa, aga teeme nii vähest, et ennast späästa!
***
Sõpradele ei saa
öelda, et näet
kuidas asjad nüüd
välja on kukkunud.
Kuidas me ise nende
taolisteks oleme muutunud.
***
Oi, musukesed!
Kas pliit liiga kuum pole?
Saate veel sabasse sädeme