Category Archives: Asjad

Toestus

Ma olen olnud asjade armastaja (asjaarmastaja :), asjade koguja. 40 kasti asju, milleni ma oma elu redutseerisin (ca 20 kasti raamatuid ladustasin lisaks ühes Eesti  hoidlas ja mu maamajas on ka väike maailm asju…aga petta võib), jõuavad siia mai alguses; natuke  pabistan juba, kuhu need panen, millisesse madalusse või raskusse need mu endaga veavad.

Aga võibolla langengi tagasi. Mu imetletu Linda Rodin tutvustab omi:

Lisa kommentaar

Filed under Asjad, Füüsiline

Kingisoov: raamatud

Lisa kommentaar

Filed under Asjad, Lugemine

Käin aegajalt – umbes kolme kuu tagant – lõustalogi lugemas, et vaadata ega ma millestki ilma jää. Ei jää! Päris naljakad on kuulsate eestlaste teadetetahvlid, kus nad pidulikult rahva poole pöörduvad ning rahvas omalt poolt kõneleb neile vastu. À la “täna möödus 10 aastat..sellest või teisest..Me ei unusta eal… või Me õppisime sellest õppetunnist” ning näod lalisevad vastu: “Ei unusta! Kurb, kurb.” Või jällegi: “Täna juhtus/toimus/tehti ühte või teist…” ning näod ja nimed reageerivad: “Tubli-tubli” või “Ei või olla!” jne jne. Mõni kleebib teate peale ka kollase peakese, millel pisarad ojana voolamas. Ütlete, et inimestel on sellist virtuaalset tundlemist, ptüi, st emotikoonimist vaja, nad on ühenduses, suhtlevad, ja nii sünnib ehk isegi osadus. Mul on vaja aga teistsugust sidet. Sellist, mida võiks pakkuda Rataskaevu 5 taasavatav kulinaaria- ja meelelahutusklubi “Du Nord”. Kui sul on vaba õhtu ning ei tea, kuhu minna, siis ootab sind klubi “Du Nord” – esimesel korrusel väikesed külmsuupisted, marineeritud räim, keel tarretises, heeringas, pannkoogid hapukoorega, rosolje ja keefir… teisel korrusel portjeega klubirestoran, Vaid üks laud vaatega rõdule! Daamid, daamid, teie boad ja karusnahad siia nagisse, härrased, suitsuruum on tagapool. Igal paariskuupäeval elav muusika, kolmapäeval ja reedel lauad maletajatele. Kulinaarialeti tagatoas väikesed lauad kohvitantedele, siin ei kõlba oma kübarat ära võtta, linna parimad moorapead..jne jne. Ükski pind poleks katmata, kõikjal kardinad, vahatapeedid, sirmid ja vaipkatted, rullvaibad ja trepi jalgtekid, et summutada hääli, kontsaklõbinat, jalutuskepi kukkumise kõlksatust, aga kõnekõminat ei vaigista nii kui nii ükski riie. (Ma olen väsinud värvist, saati vaipadest paljastest põrandalaudadest, krohvi alt välja uuristatud kiviseintest, katmata vitriinakendest, nagu saaks avalikus restoranis ruumi paljusega sundida paljastuma ka inimest, saavutada kontakti. Mõni ime, et nad kõik elektrovõrku ei koli.) Kattekihtide vahel inimene riietes, pea kaetud, käed valmis saamaks iga hetk kinnastatud, sääred sukkades või viigipükstes…aga milline rõõm taaskohtumisest, läbi riiete tuntud teise riivest, elevus kujutelmast tema soengust looritatud nööpkübara all, piisab vaid nõela vallandamisest…

Lisa kommentaar

Filed under Asjad, Õhtu, Iha

Tunnete Te meie maja?

On esimene küsimus inimestelt, kes töötavad institutsioonides, kus maja on imposantsem kui töö, mida selles tehakse. Neid asutusi on Eesti riigis mitmeid, kus seda küsimust külaliselt kõige esimesena küsitakse. (Vahel mõtlen siis leebudes, et vähemalt on neil see. Midagi, mille üle uhke olla.) Ja ma kohmetun hetkeks – kas tõesti tahavad nad teada, kas ma olen siin varem käinud, kas mul on varasemast muljeid, mida peaksin nendega jagama. Jah, ma kohtusin aastal 2011 teie kantsleriga. Aga, mul on jäänud meelde teie toonase kantsleri teadmatus ja ebaintelligentsus, minu ja mu kolleegi püüdlikud katsed teda valgustada, tema hirme pehmendada, mitte teie paraadsissekäigu puust nikerdustega trepibalustraad. Ning ega seegi kord muud moodi meelde jää, kui et riigi keres on vähene mõistus rahahunniku otsas otsatu vaev.

Lisa kommentaar

Filed under Asjad, Õhk

Neitšöh’

Mulle meeldib sõna nature, kuidas see mu suus liigub, kõlab ja tähistab – loodus ja loomus. Kuidas inimesed neid kahte enesest, st sõnaujast, ja sõnast endast suuremaks peavad. Inimloomus seda ja teist, loodu seda ja kolmandat, loodus, Loodus…

Ja kuidas see sõna on ikkagi vaid lausuja suus, alguses lõuad laiali ja hambad ette – eitus -, siis väike hiinlase köhatus, keel vastu hambaseina ja seinast lahti. Nei-tšöh’.

grin

 

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Asjad, Öko, Emakeel

Karl Ristikivi oleks võinud olla Eesti James Joyce, aga ei olnud.

Lisa kommentaar

Filed under Asjad

Lisa kommentaar

Filed under Asjad