Rõõmsa meelega haudus ta plaani halastusharakiriks

Esimene päev on kökimöki, kui teine päev on lähenemine tõugete epitsentrile, “pärisvalule”. Kolmas päev on järeltõugete ootus ja hirm uue hävitustöö ees, sest majakesel jooksevad vundamendist räästani pikilõhed – kas onn peab enam väiksemalegi värinale vastu? Kolmandal läheb mõte detonaatori peale, aga ega jaksu plaani, kui see peaks ka olemas olema, ellu viia pole.

Halastusharakiri – kaunis uudissõna, mida sõbrannale kohvikus oma seisundi kirjeldamiseks öelda. Ridentem dicere verum.

Enesele halastamist võib harjutada veel aastakümneid, võib aga kujutleda ka teist finaalet. Ehk leidub banaalne rohi – nt hormonaalne plaaster, mida reie siseküljele kleepida, ja mis elu uueks loob, nii et ta leiab endas jaksu asutada uus akadeemia, kolida Põhja-Ameerikasse ja naituda üdini positiivse ja eduka, ehkki natuke lihtsameelse, hollandlasega. Uues kodanlikus elus ei pea ta iial kartma läbikukkumist, valu ega puudust.

Vaata, su lugu ei pea olema kurb ega nukra lõpuga! Valu ei pea lõputult kannatama. https://migrainetrust.org/news/migraine-and-perimenopause/

Sa oled kõige parem inimene

sekund pärast kolm päeva kestnud migreeni hajumist. Nagu õhukindel raske kaas tõstetaks su pealt ning pähe voolab hapnikku. Tabad seda hetke – Valu on lahkumas! – ja sirutad selles, et seda laiemaks venitada ning oled korraks täielikus unisoonis maailmaga, sh sitakottidega, kelle suunas tavaliselt oma eluenergiat kui tühje padruneid tulistad. Tunned, et su enda keha on siin õigusega, mitte lihtsalt värahtav võnge, vaid ruumis vabalt laiuv mass.

*

Olen alati kahtlustanud, et headus on füüsiline atribuut, st kurjadel ei ole võimalust mitte õel olla. Istun natuke valujärgses selguses, ajan oma varbad laiali, et siia hetke püsivamalt end istutada.

ühe lausega

“What a lot of pain there was all the way through,” an Iris Murdoch character muses about Proust. “So how was it that the whole thing could vibrate with such a pure joy?”

https://www.newyorker.com/magazine/2021/05/10/what-we-find-when-we-get-lost-in-proust

ühe lausega

lõpetab lõppematu nädala kurnava valuseeria. Sul on ikka uskumatult ilus hääl. sõnad kui jahe käsi kuklal.

kolonialismi kopikad

https://www.theguardian.com/world/2020/mar/27/hague-court-orders-dutch-state-to-pay-out-over-colonial-massacres

terve päev kestnud valust mõjutatuna küsin, mis siis, kui see, mis valgeid eurooplasi ühendab, ei ole väärtused, solidaarsus vms, vaid white supremacy või kolonialistlik pärand, sh kuritööd, ja mõtteviis.

algus

ma ei teaks, millest alustada. ohvriks olemisest ehk?

aastaid tagasi ütles keegi, et ta vastustab ohvriepideemiat. need sõnad tulevad mulle meelde, kui kuulan vihast ohvrit, kes ütleb selgelt, et ta ei vihka, pole kunagi vihanud, pole kunagi kättemaksu haudunud, on olnud rahulik ja tasakaalukas nagu tema rahvaski. aga nüüd, kas ei jäeta talle siis väikest lapikest maad, kus vabalt hingata, küsib ta ja on raevus. “ma ei vihka, aga mul on õigus vihata!” “ma ei vihka, aga ma ikkagi vihkan, vihkan neid ja noid, ja ka need on vihkamise ära teeninud, sest…”

võibolla on see hillitsetus ja kättemaksuiha puudumine teinud viha sündinud ebaõigluse vastu resistentsemaks, üleüldisemaks. seda on kogunenud nii palju, et seda pladiseb valimatult maha, pritsib igas suunas. see lendab näkku igaühele, kes läheduses, on neil siis selle kõigega pistmist või ei.

mitte miski ei ole ohvrite juures nii nagu paistab. tugevad on nõrgad, ja nõrgad on tugevad. rahulikud on marus, ja närvilised on tasakaalukad. ning mitte miski, mida nad endaga sündinust räägivad, ei ole üksnes ning ainult nii. aga me saame  ja peame kuulama ennekõike nende versiooni.

see lugu kõlab nagu päris, sest sellel on eellugu, sündmused ja lõpp. loo lõpp kestab aga lõputult, kui just keegi teine ei võta seda jutustada.

 

Valu on kolmandat päeva

(torm on kolmandat päeva?)

mõtlen tööandja kohtusse kaevata

et ta mu nii täienisti on võtnud

sest olen andnud

lollid annavad ja lollid võtavad.

 

 

Võib-olla

Lugesin läbi linnaraamatukogus leiduva kirjavara Haava kohta. Eks need käsitlused ole väga kohitsetud ning pieteeditundelised, v.a kui on vaja 1920ndateks moest läinud poetessi luulet kritiseerida. Osundusi naiskallimale ei ole, kui siis mõned vihjed kirjades Elise Aunale, mida oma otsingule “soodsalt” tõlgendan. Võib-olla seda armastust ei olnudki.

*

Kidu on peenutsedes kategoriseerinud sedeleid Ihaks, Armastuseks, Seksiks jms, aga tegu on labase himuga, millelt nätakat saades haarab sind taltsutamatu, st matslik raev.

*

Üks lause filmist kordub mu peas: “Tout est faux chez lui!” – temas on kõik võlts.

Paljud pööravad pilgu

2015. a sügisel lahvatas Soomes lihatööstuse rutiinse loomade peksmise ja piinamise avalikustamisest skandaal. Sellest on pikalt ja põhjalikult kirjutanud nt Voima.

Ma kardan, et ei ole põhjust arvata, et Eesti loomakasvatus ning liha- ja tapatööstus on vähem vägivaldne. Seni on aga loomade inimliku kohtlemise ja õiguste eest kõnelejaid, sh nt seakatku kontekstis, olnud üksikuid. Üks julge on olnud Kristina Mering. Loe sirbist: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/seakatk-uhiskonna-hinges/

Vt nt http://uusi.voima.fi/blogikirjoitus/2015/kituen-kuolevat/

Vt kuidas toetada Eesti Loomakaitse Seltsi:

Kuidas saad Sina aidata

Kuidas tarbida loomasõbralikult:

Tarbi loomasõbralikult

Lihavabad pühad: http://www.peta.org/living/food/celebrate-vegan-holiday/

Vegansaapaid saab Eestisse tellida nt Leedust: http://www.fantasmagoria.eu/footwear/vegan

 

 

 

Ma tean millest, millal, miks ja arvatavasti kui kiiresti see on kirjutatud. I know you as if I’ve made you.

Kuna kevad on külm, saadetakse mulle siia mandrile mu kolmas, must leinakasukas. Vaid üks kasukas jääb seega sel aastal tuulutamata. Veel on aega kuni Tallinna tänavatel hakkavad ümarad vene daamid kandma heledaid pükse ja heegelpitsist sviitrikesi. Mõtisklesin, kas suudan andestada vellele, kes ärasaatmisel triibulist salli ja musta asemel halli mantlit kandis.

Mitu korda ma pean

surema, üles tõusma, elama,

Umbes kl 23 26. detsembri õhtul Tallinna vanalinnas. Kuusk, glögiputkad, lumi, Lai tn, ma ei tea äkki, kuidas koju minna. Kust ma pean ära pöörama. Même les riches sont pauvres. Suur-Kloostri? Kas Tallinnas on üldse sellist tänavat? Tramm – ma näen meid seal peal istumas kõrvuti, Sind vaatamas mulle otsa, mind vältimas Su pilku, mustas jopes, mina samas kasukas kui täna. Tramm sõidab ära.

Rimi on veel lahti! Üks tüdruk läheb sinna sisse. Soos tulevad vastu üksikud. Iga maja ja hoov on vaatamisväärsus, mälumaterjal, jäädvustamistväärt. Üksik trepiga sissepääs, okstes laperdav kalts, milles näen õieli hõlmadega kasskäpikut, nagu ristilrippujat või elusat marionetti. Aga see on ikkagi kalts. On kass. On kalts. On kass.. Purikad, veepuntrad oksarägul, kunst, tõeline kunst, tõeline ilu.

Ma suren sellesse valusse, või tahan sellesse surra. Ei kujuta ette, et see jätab mu. Hakkaks koduteel nutma, aga hakkan naerma.

Te küünejäljed igal mu kotil, põlvenahal, mahakukkunud fotol.

[Mine ja vaata Holy Motors’it. Homme (kl 16:30) veel saab! ]

Indicatif Présent j’aime tu aimes il aime nous aimons vous aimez ils aiment Passé composé j’ai aimé tu as aimé il a aimé nous avons aimé vous avez aimé ils ont aimé Imparfait j’aimais tu aimais il aimait nous aimions vous aimiez ils aimaient Plus-que-parfait j’avais aimé tu avais aimé il avait aimé nous avions aimé vous aviez aimé ils avaient aimé Passé simple j’aimai tu aimas il aima nous aimâmes vous aimâtes ils aimèrent Passé antérieur j’eus aimé tu eus aimé il eut aimé nous eûmes aimé vous eûtes aimé ils eurent aimé Futur simple j’aimerai tu aimeras il aimera nous aimerons vous aimerez ils aimeront Futur antérieur j’aurai aimé tu auras aimé il aura aimé nous aurons aimé vous aurez aimé ils auront aimé Impératif Présent aime aimons aimez Passé aie aimé ayons aimé ayez aimé

Subjonctif Présent que j’aime que tu aimes qu’il aime que nous aimions que vous aimiez qu’ils aiment Passé que j’aie aimé que tu aies aimé qu’il ait aimé que nous ayons aimé que vous ayez aimé qu’ils aient aimé Imparfait que j’aimasse que tu aimasses qu’il aimât que nous aimassions que vous aimassiez qu’ils aimassent Plus-que-parfait que j’eusse aimé que tu eusses aimé qu’il eût aimé que nous eussions aimé que vous eussiez aimé qu’ils eussent aimé Conditionnel Présent j’aimerais tu aimerais il aimerait nous aimerions vous aimeriez ils aimeraient Passé j’aurais aimé tu aurais aimé il aurait aimé nous aurions aimé vous auriez aimé ils auraient aimé Infinitif Présent aimer Passé avoir aimé Participe Présent aimant Passé aimé ayant aimé Gérondif Présent en aimant Passé en ayant aimé