Ärkad öösel surija majas Pole päeva, mis looritaks seda, mis siin sünnib – surm

 

Tõekirjanik? Kes meeldib kirjastajale, kellele meeldib Foucault.

Jah, mõttekeerutused paiskavad lugeja ette palju tabavat, läbimõtlemise vilju, aga selle kõrval on kobavat lollust (nais- ja geiliikumine on sama hull/halb? mis seksism ja homofoobia).

Võibolla hakkavad kirjandusteadlused paigutama teda väljapoole ajakategooriaid – keegi, kes 2017ndal end nui neljaks 19. sajandi väljaveninud sabaks tahab teha.

Tal on küllap õigus, et varsti teda ei loeta ning et ta ei oska kirjutada, aga ma ei loeks praegu Eesti autoritest kedagi parema meelega.

Me istume nüüd köögis või elutoas, ja räägime. Ma kuulan teda ja peamiselt kõneleb ta millestki, mida olen ta suust juba mitu korda kuulnud. Varem oleksin protesteerinud – Ma ju tean! Sa oled mulle seda juba rääkinud! Nüüd aga konstateerin mõttes, et jälle ta kordab end, ega ütle midagi. Vahel ta saab rääkides ise aru, et ta kordab end ja siis ta ütleb, et ah ma olen sulle seda ju juba maeiteamitu korda rääkinud.
Varemalt ärritusin kiirelt, hakkasin hõlpsalt ta peale isegi karjuma, sest mul oli tunne, et ta mind päriselt kunagi ei kuula. Muidugi kuulas ta mind seepeale veel vähem.
Kõik need aastad muudkui räägime, olles koos mõnes toas või arvutivestluses, nagu jutustaks tühjale ruumile, kus meid me arvates ei kuulda.

Artikkel: “There Is Nothing Missing in the Real”: Trans Childhood and the Phantasmatic Body

Abstract

In 2012, a Colorado elementary school district barred Coy Mathis, a six-year-old trans girl, from using the girls’ restrooms under the justification that her foreshadowed future adult male sex organ would make the other girls currently using the restroom uncomfortable. Responding to this moment as indicative of antitrans discrimination more broadly, this article undertakes a psychoanalytic interrogation of how this exclusion was structured by the coming together of the trans child and the phantasmatic body. Centering the ambivalent political and psychic work of the body as phantom, and the trans child’s phantasmatic body in particular, the analysis puts Freudian and Lacanian understandings of the penis/phallus into conversation with biographical narratives of trans childhood. Thus, it argues that both trans-affirmative and transphobic narratives that temporally position the phantasmatic body of the trans child do so in nuanced and complex ways that structurally complement, rather than challenge, each other’s terms.

Jacob Breslow´ artikkel siit: https://read.dukeupress.edu/tsq/article/4/3-4/431/132833/There-Is-Nothing-Missing-in-the-Real-Trans?searchresult=1

Joe Carstairs

https://therake.com/stories/icons/joe-carstairs/

https://en.wikipedia.org/wiki/Joe_Carstairs

http://www.nytimes.com/books/98/05/17/reviews/980517.17hughest.html

https://www.pride.com/lifestyle/2013/10/02/who-f-joe-carstairs

Ne  e   a suri märtsis. Raske ma us. Umbes kuu aega hiljem nägin järgmise unenäo:

Olime Islandil kunstifestivalil. Seal oli palju kunstnikke. Kuidagi märg oli. Bussid vedasid inimesi ühest kohast teise. Z oli seal, oma kõiketeadva olemisega – “Olen seda juba näinud!”, “Ah, see on selline jne jne..”. Aga kui ma teda nägin ja tema mind, ja ta sattus mulle väga lähedale, siis ma puudutasin teda õlast või rinnaesisest. Ta kandis mingit imelikku beeži ruudulist triiksärki, mida ta päriselus kunagi selga ei paneks.

Töö ise, millele keskendusin, oli suur tuhaväli, selle ees punaseks värvitud puitplank. Näha vaid kõrgeima tuhahunniku tipp, millesse torgatud püsti mõned oksad või pulgad.

C-l oli tööst vaid foto, millel mäe tipp. Kahetsedes küsis ta, kas ma tõesti ei käinud  seda imelist kunstiteost lähemalt vaatamas. Korraga oli C ise keset söehunnikuid ning lükkas oma paljaste käsivartega neid laiali, heitis end rinnaga söe peale ning asetas oma põse söesele maale. Õrnutses tuhaväljaga. Leinas. Võttis välgumihkli, et sellega söe kohal lehvitada.

Wieki Somersi töö

X foto

Mind huvitas varemati Blixen ise, aga huvitav on leida ka selliseid kohtumisi.

http://www.independent.co.uk/life-style/when-isak-dinesen-met-marilyn-monroe-1527167.html

Sun Xun

LGBTIQ õigused Eestis 2016/2017

https://humanrights.ee/materjalid/inimoigused-eestis-2016-2017/lgbt-inimeste-olukord

-see on peatükk eile ilmunud perioodilisest inimõiguste aruandest.

Otsisin EPL-online’ist, mida aruandest kirjutatakse. Leidsin aga selle – tarviliku soovituse maarahwale

Album: Vali Myers

http://www.wornthrough.com/2011/03/anarchists-of-style-vali-myers/comment-page-1/

This slideshow requires JavaScript.

Kunstnikke!

Viimastel nädalatel olen otsinud trans ja queer illustraatoreid publikatsioonidele (raportid ja üldharivad infotrükised :) ), mille koostamise või toimetamise kallal juba pea aasta töötan.

Berliinis elava ja töötava Rory Midhani töid:

http://www.rorymidhani.com/

Valu on kolmandat päeva

(torm on kolmandat päeva?)

mõtlen tööandja kohtusse kaevata

et ta mu nii täienisti on võtnud

sest olen andnud

lollid annavad ja lollid võtavad.

 

 

Lugemist

Annemarie Schwarzenbach

https://timeline.com/androgyny-was-the-power-and-the-curse-of-the-tragically-glamorous-writer-annemarie-schwarzenbach-7dd4c6b2fba3

Loomadel testitud kosmeetika

tootjate nimekiri: https://www.crueltyfreekitty.com/skincare/cruelty-free-skincare-brands/

ja samal lehel on ka loomapiinast vabade toodete nimekiri.

Queer-unelm

…siin pole ka armastust.

See on mu igapäev Berliinis:

http://www.exberliner.com/features/people/manga-s-most-wanted/