Monthly Archives: november 2015

See on tegelikult väga lihtne, ma tahan mäletada ja tahan, et mu mäluteave jääks, tahan, et teatud hetkest teaksid ka teised, mida mina pean väärtuslikuks teadmiseks. Ma arvan, et mulle ei tee selgeks, et see võib vaid minu jaoks olla väärtuslik, teistele on see igav. See ei ole asja tuum.

*

Esimesed kohtumised. Esimesed esimesed kohtumised jäävad meelde, mida rohkem neid esimesi koguneb, seda vähem on nad meeles.

Ma mäletan, kui palju ma hiljaks jäin, millise näoga ta ootas ja kus, tal oli käes kott õppematerjalidega, sest ta tuli otse töölt, kus me istusime, st mitte ainult restorani, vaid ka lauda, ja peamiselt mäletan ma, kuidas ta ühel hetkel keset õhtusööki mu käe oma kahe käe vahele võttis ja mis tunde see minus tekitas. Ma arvan, et see tunne sulatas mu lõplikult. Ma jäin temaga kaheteistkümneks aastaks.

*

Ja teise puhul mäletan ma teekonda kohtumisele, enda riietust, hirmu, et jään hiljaks, tema nägu, kui ta teatri ees ootas, ta mantlit, mütsi, ta riietust, kui olime kohvikus istet võtnud ja üllatust, et ta on veel palju ilusam kui olin mäletanud, ma oleksin eelistanud, et ta on vähem ilus, et mu närvipinge väheneks, ja igat teist asja, mis juhtus meie vahel sel esimesel kohtumisel.

Kui ma mõtlen sellele täna tagasi, siis näen, et olen nagu metsast linna eksinud kits, kelle uitjooksu tänavatel on kütkestav ja õudne vaadata.

*

Ma tahan, et ma mäletaks seda lõpuni. Aga ma tahan ka, et see oleks avalik teave.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Õhk, Kirjutamine

Reklaam: Luks Ekspress

Eksklusiivsed nahast isted…mmm palju loomi tapetud minu mugavuse nimel.

Lisa kommentaar

Filed under Õhk

loll on see, kes jääb kinni halli kuupi, mida ta tunneb, kui tema fantaasia lennutaks ta kaugele teise maailmasse.

Riias. konverentsil.

üks viimaseid ehk, sest see on piin, vaimu nüridus, vaimu madalus.

*

ta libistas sõrmega üle teise käe küünte, äkki ma olengi…kes? kes?, läbistas teda mõte, ja veel, talle meenus, et ta ongi.

 

 

kassaoledvõisaoledkassaoledvõisaoledkassaoledvõisaoledkassaoledvõisaoled

Lisa kommentaar

Filed under Õhk

Mingil tasandil põlgan seda, mida teen, ning seda rohkem innustun, teen seda südame ja elevusega, sest ma ei suudaks sügavale juurdunud romantilise moraali juures leppida iseenese tühisuse, tegelikult, lihtsakoelisusega.

Kui järele mõtlen, laieneb mu põlgus või tühisuse hinnang paljule, mis sunnib ümbritsevat vaatlema läbi õhukese mind muust eristava vahekardina.

Screen Shot 2015-11-28 at 13.19.17

Mis on vältimatu? – Tagasi selle küsimuse juures, kuid nüüd on see kombineeritud teiste küsimustega, mida ma ei oska veel sõnastada.

*

Innustuda tühjast, mitte millestki… vajamata survet, raha, teisi inimesi, nende eeskuju või tunnustust – kust selline ideaal tuleb? Piiblilugudest? Kas tõesti ei ole midagi peenemat, mis oleks minusse samavõrd sügava jälje jätnud? Miks on vaja kuskil rippuda ning samas seda eitada.

Screen Shot 2015-11-28 at 13.19.04

Lisa kommentaar

Filed under Õhk, Iha

Need inimesed…

http://www.lexpress.fr/actualite/societe/attentats-de-paris-hommage-129-morts-autant-de-vies-brisees_1736616.html

Screen Shot 2015-11-19 at 23.54.29

Lisa kommentaar

Filed under Õhtu

Uudis: Loomse rasva dieedist tekkinud tervisekahjustused on jõudnud Eesti meesteni

Lisa kommentaar

Filed under Õhk, Füüsiline, Haigus, Isamaa, Meedia

Mõtlen, kuidas oli jääda. Jah, ka minemine on raske, aga otsus jääda tundmatu kurja meelevalda, panna ka oma lähedased selle ohtu.

Ma ei teagi, mida lugeda, mis jutustab, kuidas oli jääda, milline oli elu võimalikkus (ja see oli, st neid võimalikkuseid oli mitmeid). Traat?

(Jälle mängin ja veeretan seda mõtet.)

Lisa kommentaar

Filed under Õhk, Isamaa