Category Archives: Ilu
Louis Jourdani sündroomiks
kutsus Coco ilu kuhtumist – kaunitarist naeruväärseks lagunevaks monstrumiks. Võisime talle vastu vaielda, tuua kümneid näiteid, mis pidid tõestama, et elu läks edasi, elu oli midagi enamat – sõbrad, perekond, töö!, õnn peitus muus jne jne. Ta oli vääramatu: “Ilu on inimelu elamisväärsuse mõõt. Meie võime tunda ära ja nautida ilu defineerib meid. Veetlusvõime jätkub surmani, kuid see ei ole võrreldav iha primaarse tekkimisega esteetilise otsustuse kaudu. Kui inimene ise kui ilu allikas ühel päeval kuivaks jääb, on see valus kaotus talle endale ja teda armastanutele.”
Igale staarile, keda ta jumaldas, elas ta nende “koletiseks” muutumise teel südamest kaasa. Jourdani tähelepanuväärne kontrast noorusea ilu ja surmaeelse inetuse vahel teenis talle sündroomi üldnime. “Sa elad neile kaasa, sest see on su enese kaotus. Sa näed nende moondumises vaid enda saatust. Sa ei peaks sellele nii palju keskenduma, eriti kui osad neist, nagu Delon, olid võibolla juba ilusana koletised,” protesteerisime.
“Ilu on ka inimese enda individuaalne kvaliteet, osa tema identiteedist kuni see kaob ja ta peab elama üle endast osa kadumise. See on üks inimelu suurtest tragöödiatest, mida ei peaks trivialiseerima!” vastas ta skaibis eksalteeritult. Olime kõik juba liiga väsinud, et üldse midagi öelda.
teine saal
Kõrvaltvaatajana oli talle tundunud, et parteid ei soodusta nn mitme pea kokkupanemisest sündivate kõrglennuliste ideede sündi. Pigem kujutas ta ette koledate ripplagedega päevavalgustatud kitsast ruumi, kuhu telerist ja ajalehtedest tuntud figuurid, ministrid, spiikrid jt, pidid end ja oma paisunud egosid vaevaliselt ära mahutama, et siis oma poliitkamraadide ees kaalutletult mõni lause öelda, mis midagi ei muutnud ega valimistele vastu minevat inimeste rühma kuidagi valijatele meeldivamaks ei teinud. Neil oleks olnud vaja küsida mõne väljast tulnu arvamust selle kohta, kuidas nad teistele paistavad, mida valesti teevad, mida peaks muutma jms, aga küllap oli neil raske tõsiselt võtta ühegi oma pundis mitte oleva inimese ettepanekuid, nood ei teadnud senise tegutsemise tagamaid, seda, mis on võimalik ja mis mitte. Üleüldse, kuidas sai usaldada kedagi, kes ei ole oma. Ehkki ka omasid ei saanud üldjuhul lõpuni usaldada. Poliitiku elu tragöödia.
Pool aastat enne uusi üldvalimisi kammis ta läbi oma lemmikpartei veebilehte. See oli masendavalt tühi ja kohitsetud igasugusest väärtuspõhisest või selgelt väljendatud maailmavaatelisest infost. Nad kartsid, selge see. Kõikuva populaarsuse juures oli nende meelest vaja hoida keskmist joont, mis ehk hea õnne korral mõni tuhat häält neile juurde toob. Vahel tundis ta, et peab pakkuma end vabatahtlikuna kampaaniat tegema, õigemini kampaaniat ette valmistama, et endasuguste tavakodanikest poliitikavaatlejate selget pilku sellesse kitsasse ruumi tuua. Teisal sai ta aru, kui naiivne ja võimatu oleks see ettevõtmine olnud. Nii otsustas ta kõnetada neid teisel moel.
Teises saalis ripub kümmekond A4 kuni A2 mõõdus värvifotot, millel valik Euroopa riikide peaministreid. Üleminek peamiselt genitaale kujutavatelt akvarellidelt fotole on ootamatult loogiline ja mittehäiriv, sest piltide värvikvaliteet aimab 90ndate alguse ajaleheillustratsiooni paletti.
Portreede all on kleebised rahvusvärvikombinatsioonide, partei- ja ususümbolitega, nagu keeleoskust tähistavad rinnamärgid Stockmanni kaubamaja müüjatel. Külastaja käsutuses on kleebiste lehed, millelt iga pildi alla seinale uusi sümboleid juurde võib kleepida. Kleepsuvalikuga näitab vaataja, kelle või millega poliitikut tema silmis seostada võib. Tavakülastaja näeb seinal peamiselt rahvarohkel avamisel osalenud kunstiinimeste õhukesi üldkultuurilisi teadmisi.
Saali keskel on mängukaubarong, mis on tõmmatud kettidega lae alla nagu kellapomm. Rongi lahtistesse vagunitesse saab asetada valgeid kuulikesi vastavalt sellele, kas ollakse tasuta linnatranspordi poolt või vastu. Kui pooldajaid on piisavalt palju, sõidab rongi kui kaalupommi toimel lae alla lipuke motoga “kui saan, siis teen”, mille pärast pealinnal Kareda vallaga aastaid jagelemist oli, kuni Kareda peale jäi ning aegumatult väärikas tunnuslause kaotusega leppis.
Rupicola peruviana
Keegi/Miski mu vastas, kelles/milles tunnen ennast rohkem kui teises inimeses.
Lugemist: https://www.depauw.edu/humanimalia/issue%2014/aigner.html
Kõige kurvem eesti laul
on “Aeg läheb, aga õnn ei kao” ning Tootsi pulma rõõmsad pulmalised ümber laua, kelle nägusid järjest Suves lähedalt kadreeritakse, süvendavad minus seda tunnet. Võibolla pidasin lapsena abiellumist lõplikuks lapse-mina hülgamiseks, omamoodi surmaks, kust ei ole tagasiteed tõelisse mina-autonoomsusse, mis on võimalik vaid lapsena. Tänini, alati kui seda stseeni vaatan, koorub südameroosi ümbert üks kiht kroonlehti ja langeb põrmuks. [Türa, minust ei ole lüürikut! :D]
(Pärast ca 20 vaatamist oli mul meeles, et proviisor räägib enne laulu, aga eksisin.)
(Paremat versiooni ei leidnud:)
Trumpi kohta kirjutatud artiklite kõrvale on kosutav lugeda sellist järelehüüet.
Filed under Ilu
On naisi
keda olen pidanud sarnaseks, nagu oleks nende vahel seos.
Selles videos avastasin nende sarnasuse: https://www.youtube.com/watch?v=YEi7GPkxfsE
Filed under Ilu
Miski ei paku suuremat lohutust kui asjad. Ärkan oma voodis, vaatlen linu, kardinaid, riidekappi. Elutoas on sohva, kirjud padjad, mu raamatud. Jään lesima ümbritsetuna fotoaparaadist, arvutist, lugerist. Mu maailm on peaaegu vaikne ning ma olen selles ainuke inimene. Akna taga on vihm, tuul, ka päike ja paljad puud kõikumas tuules. Teist ei ole.
*
Millises kohvikus mu naudingud kõige tõenäolisemalt tõeks saavad? Milline on mu lemmikkohvikute sisustus? Kas linnas on näitusi, mida ma pole näinud? Neist raamatutest, mida olen plaaninud osta, milline istub kõige paremini mu pihku?
*
*
*
Inimesed on kehad, lõhnadega, vahel vedelevad, mu tee peal ees. Emotsioonid, ootamatused, kui väsitav ja tüütav see on!
Filed under Ilu
Filed under Ilu
See on peaaegu lapsik, nii lihtsustatud. V.a meri, hobused, Max von Sydowi nägu ja pea. Kes Sa oled? Ma olen Surm. Kas oled minu järele tulnud? … Olen kuulnud, et Sa mängid malet. Ma olen kaunis hea mängija….
Vaatan vanu videosid ja mõtlen, mis mõju oleks olnud 90ndate brünettidel kaunitaridel, kui neil oleks olnud ka mõistust ja peenust.
Tiliseb-b, tiliseb-b!
Filed under Ilu
Üks Ricci piimavannitamise maalidest
Ettevalmistus, pühendumus, aeg, väljaspool aega, keha luksuslikkus, keha oledki ise ja samas on see teistele http://www.wga.hu/html_m/r/ricci/sebastia/2/2bathshe.html
Filed under Ühe käega lugemiseks, Füüsiline, Iha, Ilu, Seks&Sugu
Üks Ricci piimavannitamise maalidest
Ettevalmistus, pühendumus, aeg, väljaspool aega, keha luksuslikkus, keha oledki ise ja samas on see teistele http://www.wga.hu/html_m/r/ricci/sebastia/2/2bathshe.html
Filed under Ühe käega lugemiseks, Füüsiline, Iha, Ilu, Seks&Sugu
näitus 