“Sõnastamata lood” Kunstiministeeriumis

http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1223923

Sõnastamata lood

avab täna kell 18:00 uksed Kunstihoones.

Kutse/teade:

Sõnastamata lood

Tallinna Kunstihoone

Vabaduse väljak 6

K-P 12-18

Olete oodatud näituse avamisele LAUPÄEVAL 7. mail, kell 18.00

Näitus on avatud 8.05–26.06

kunstnikud: Malin Arnell & Kajsa Dahlberg & Johanna Gustavsson & Fia-Stina Sandlund+Zoe Leonard, Pauline Boudry & Renate Lorenz, Sezgin Boynik & Kalle Hamm & Minna L. Henriksson & Dzamil Kamanger, Liisi Eelmaa & Minna Hint, Conny Karlsson, Dagmar Kase, Kiwa & Terje Toomistu, M.L., Marcus Lindeen, Karin Michalski & Sabina Baumann, Nallem, Flemming Rolighed, Emily Roysdon, Jaanus Samma, Mariá Takács, Mare Tralla, Anna-Stina Treumund

ürituste programmis osalejad: A.K. Burns & A.L. Steiner, Kajsa Dahlberg, Kaspars Goba & Ieva Ubele, Ana Hoffner, Kiwa & Terje Toomistu, Robert Kulpa, Karin Michalski, Aurora Reinhard, Mariá Takács ja mitmed teised

kuraatorid:Anders Härm, Rebeka Põldsam, Airi Triisberg

näituse arhitektuur: Karli Luik

graafiline disain: Jaanus Samma

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 ja projekti “Erinevus rikastab” programmi kuuluva rahvusvahelise kaasaegse kunsti näituse „Sõnastamata lood“ keskmes on seksuaalvähemuste problemaatika eelkõige teema sotsiaalsetes, poliitilistes ja ajaloolistes seostes. Näitusega kaasneb mitmekesine üritusteprogramm, mis hõlmab vestlusringe, skriininguid ning ettekandeid. „Sõnastamata lood“ kuulub peaaegu ainsa seksuaalvähemuste temaatikat käsitleva projektina Kultuuripealinna programmi. Näitus teeb koostööd ka projektiga “Erinevus rikastab” ning LGBT solidaarsus- ja kultuurinädalaga Oma Maailma Avardamise festival, mis leiab aset 6.–12. juunil.

Näitusel eksponeeritud tööd lähenevad teemale peaasjalikult dokumentalistlikult, rääkides lugusid näiteks homofoobiast ja homoseksuaalsuse representatsioonidest Eestis, seksuaalvähemuste igapäevastest probleemidest töökohtadel või lapsevanematena, lesbide ja geide kultuuriloost sotsialismiperioodil Ida-Euroopas. Lugusid räägitakse kas üksikjuhtumeid analüüsides või tervet ajastut või kultuuriloolist mõtteviisi hõlmates.

Näitust raamistab queer-feministlik lähtepunkt, mis tõstab lesbide ja geide kõrval fookusesse ka teistsugused, sageli marginaliseeritud seksuaalsused, nagu näiteks bi-, trans- ja interseksuaalsus. Rõhuasetus täheühendil LGBTQI viitab seksuaalsete ja sooliste positsioonide komplekssusele, mille taustal osutatakse binaarsete soorollide piiratusele, soolisustatud kehade konstrueeritud iseloomule ning vaevanõudvale tööle, mis kaasneb ühiskondlikult tunnustatud soorollidesse mahtumise või mittemahtumisega.

Kolmas teemadering näitusel puudutab nn repressiivse tolerantsi diskursust, queer-liikumise ja avalikkuse suhteid poliitilise eneseväljenduse tasandil. Vaatluse all on dihhotoomia seksuaalvähemuste võimu (eelkõige iseenda ja oma keha üle) ning (enesekehtestamise) võimetuse vahel ning võimalused/võimatused avalikus elus ja poliitikas kaasa rääkida. Selles kontekstis puudutakase ka nn homonormatiivsuse tekkimist ning mitmekordset marginaliseeritust vähemuste endi hulgas.

Projekt üritab oma temaatikat viia ka näitusesaalist välja ning vastupidi, muuta näitusesaali lisaürituste kaudu sotsiaalseks ruumiks, mistõttu kaasneb näitusega mahukas lisaürituste programm. Näituse saateprogrammi kuuluvad üritused hakkavad reeglina toimuma neljapäeviti kell 18:00 ning nende kohta leiab lisainfot Kunstihoone kodulehelt www.kunstihoone.ee.

 

Näituse graafikas ja arhitektuurses kujunduses püüdsid disainer Jaanus Samma ja arhitekt Karli Luik luua eksperimentaalset „queer ruumi“, mis toetaks näituse üldist ideoloogilist lähtepunkti. Seoses sellega, et näituse põhjalik läbivaatamine võtab kaua, on sama piletiga võimalik Kunstihoonet külastada kaks korda. Selle kohta soovitame küsida lähemat infot Kunstihoone kassast.