Filed under Õhk
Ta oli kaotanud oma endise peremehe ja leidnud peaaegu kohe uue, ja maailm tema ümber oli jällegi täidetud positiivse selgusega. Sõin nendega õhtust ja see oli meeldiv, harmooniline õhtu, mis tekitas vaid õige vähe kannatusi; /…/
lk 242
Filed under Õhk
What set this academy apart is that most of the worshipers here had been born as men.
Tucked away behind a large mosque on a side street in Yogyakarta, Al Fatah Pesantren is, according to its leader, the only Muslim academy or madrasa for transgender people in the world.
Shinta Ratri, the school’s 53-year-old director, founded it with other transgender women in 2008, two years after a major earthquake convulsed the city. “It was a time of suffering, and transgender people needed a way to pray,” she said. “We needed a place to worship together and learn about Islam.”
Read more on http://www.nytimes.com/2015/12/23/world/asia/indonesia-transgender-muslim.html
Filed under Õhk
Siit saab vaadata, kas on tulemas migreeni-ilma http://www.accuweather.com/en/ee/tallinn/127964/migraine-weather/127964
K., kes käitus pea igas sotsiaalses olukorras enesekindlalt, hoolitses mu eest, rääkis vabalt oma tunnetest ja oli minust kiirem ja vabam füüsilist lähedust otsides, tunnistas, et vahel ta endiselt kardab mind “sotsiaalselt”, selle tunnetamine, st ma uskusin teda ja olin seda tajunud, mõjus mulle selliselt, et potentsiaalselt erootilistes olukordades olin võimetu erutuma. Tahtsin, ka tema tahtis, aga see ei õnnestunud.
–
K. aga piidles mind esimestest silmapilkudest lapsikult, nende välkpilkudega minu suunas kõigile vahele jäädes, ise punastades. Kui esimest korda pikemalt kõnelesime, viis ta jutu tänapäeva sekssuhete moraalitusele (muidugi ei väljendanud ta end nii otse ja vulgaarselt). Ta ütles, et ta võib ju iga nädal näha tänaval kedagi, kellega ta tahaks magada, kellega ta tahaks teha kolmekaid jms, kuid ta valib selle mittetegemise, valib truuduse oma perele, sest nagu äsja linastunud filmis, lõppeks see halvasti, st kõik saaksid haiget.
Mõtlesin, temale vastamata, sest tajusin, et minu erotomoraal on midagi hoopis muud, et ta üritab end veenda ja karistada selle eest, et näeb ja ihaldab teisi naisi, iga nädal, isegi tänaval. Kui ta teaks, et see ei lõppeks kurvastusega, siis see moraaliuskumus kaoks tal? Küllap mitte, sest usk kurba lõppu oli arvatavasti ainuke viis, kuidas ta end juhusuhetest hoidis. Mõtlesin teda kuulates, oma näoga selgelt mõista andes, et olen teist meelt, sest olen valmis iga teisega voodisse minema, ja lähengi, ning ei taju seda moraalitusena, isegi oma püsisuhtepartnereid “pettes” ei taju seda kõlvatusena, st ma ei veena ennast milleski, mida ma ei usu, sellega, et mu “moraalitus” toob mulle õnnetuse kaela. Paradoksaalselt kaotas meie jutuajamine minus soovi temaga seksida, vaevalt, et ka temas.
Seks K-ga oli õrn, aeglane ning iga hetk jälgis ta mind ja mu keha reaktsioone, et teha vaid seda, mida mina/mu keha ootab/on valmis tegema. Selle asemel, et erutuse saabudes viskuda kehalisusse, kontrollimatusse, oli ta kaalutletud ja mõttega kohal, mis takistas mul isegi oma algset erutust hoida, veel vähem sain seda süvendada, et liikuda erootilise ekstaasi poole.
Kui seksist rääkisime, siis selgus, et ta tahab midagi hoopis enamat: lisariistu, jõulisemat ja konsumeerivamat seksi, mida arvas, et mina/minu keha ei suuda, sest ta oli ju jälginud ja “kuulatanud” mu keha igal sammul, minuga ei saavat “selliseid asju teha”. Seega pidin tõestama seksis, et ikkagi suudan ja saan, mis pani mind soorituseärevuses alati otsustaval hetkel tagasi tõmbuma, kehast väljuma või õigemini sellesse tagasi peitu minema. Tundsin, et ta oli mind kahekordselt ilma jätnud.
Filed under Õhk
2015. a sügisel lahvatas Soomes lihatööstuse rutiinse loomade peksmise ja piinamise avalikustamisest skandaal. Sellest on pikalt ja põhjalikult kirjutanud nt Voima.
Ma kardan, et ei ole põhjust arvata, et Eesti loomakasvatus ning liha- ja tapatööstus on vähem vägivaldne. Seni on aga loomade inimliku kohtlemise ja õiguste eest kõnelejaid, sh nt seakatku kontekstis, olnud üksikuid. Üks julge on olnud Kristina Mering. Loe sirbist: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/seakatk-uhiskonna-hinges/
Vt nt http://uusi.voima.fi/blogikirjoitus/2015/kituen-kuolevat/
Vt kuidas toetada Eesti Loomakaitse Seltsi:
Kuidas tarbida loomasõbralikult:
Lihavabad pühad: http://www.peta.org/living/food/celebrate-vegan-holiday/
Vegansaapaid saab Eestisse tellida nt Leedust: http://www.fantasmagoria.eu/footwear/vegan
Filed under Õhk
Rahvusvahelise avaliku õiguse arengu esimeses faasis oli algjõuks soov rahule, st päästa riik, selle suveräänsus jms. Teises faasis lisandusid subjektidena inimesed ja teemana nende õigused, mille abil päästa inimene (riigi ja teiste subjektide ülekohtust). Nüüd on aga lisandunud rahvusvahelise õiguse debattidesse kõnepruuk, mis kutsub üles päästma tervet maailma, sarnaselt Hollywoodi katastroofifilmidele pannakse ühele keskkonnaõiguse tippkohtumisele ootus päästa keskkond hukatusest. Huvitav oleks uurida, mida see õiguses kaasa toob.
*
Rõõmustan siiralt Pariisi kliimakonverentsi tulemuste üle.
Kirjastuse Tänapäev 2006. aastal välja antud Fr. Tuglase “täieliku novellikogu” seljal on hallis nn retrostiilis kiri “TUGLAS” mustal taustal. Raamatuselja keskel on
Iga kord, kui kogu raamaturiiulis näen, näen, et mul on ainult 1. köide, st midagi on puudu. Jään mõtlema ning saan punast ühte vaadates aru, et see on G-kriips, meenutan, kas kogu võis olla ka üheköiteline, ja rahunen mõnevõrra.
(Kusjuures, kogumiku aluseks on Tuglase kogutud teoste (Eesti Raamat 1986-87) I ja II köite redaktsioon.)
Veel hiljuti moekaks peetud restoranis anti kätte inimliku vastutustunde auhindu, laureaatide seas oli “läbi aastate oma loomingus ergu sotsiaalse närviga silma paistnud” teater, kelle nimel tuli lilli ja diplomit vastu võtma keskealine klounilikult värvilises moeülikonnas kallite nahkkingadega kiilanev mees. Enesekindlalt luges ta ette oma asutuse paari päeva eest avalikuks tehtud sotsiaalmeediasissekande, mis pidi näitama, et inimõigused on neile enesestmõistetav ning selle eest kiituse saamine tekitab neis piinlikkust; midagi sellist, et nad ei ole meie, kes annab kellelegi nendele ehk teisele mingeid õigusi, sest nii see ei saagi olla jms mõtteta loba, mille sõnum oli oodatavast vastupidine, sest rääkis koguaeg meiest, kelle hulgas justkui ei oleks teisi, st geisid ja puudelisi, ning rõhutas, et on teised, keda eraldab meist õhutihe võimupiir.
Istusin esireas sääraste ürituste kutse saamise au välja teeninud endise võitlejana ning oleksin tahtnud teda oma odava pruuni saapaga visata, st ületada vahe tema ja minu vahel.
Filed under Õhk
Filed under Õhk
Ka selle grupi õigusi pooldava aktiivgrupi sees on sügav võõristus teise suhtes. Milles see väljendub? Kõige selgemalt normaliseerimise püüdes, st grupiliikmed peaksid oma võrdsete õiguste eest seismisel, st oma algse teisesuse või erinevuse aktsepteerimist taotledes, ületama oma erinevuse ning saama ühesuguseks dominantgrupiga, saama normaalseks. Isegi grupi ühisnimetaja – sooidentiteetide ja -väljenduste ning seksuaalsuste paljusus – peab taanduma, st lubatud ei ole “avalikkuse poolt niigi seksualiseeritud taju juures” viidata seksile, armastusele, kiindumusele, väljendada just seda, mis eristab gruppi enamusest, väljendada seda, mille väljendamise vabadust soovitakse saada.
Väidan, et selline “vastuvõetav” viis oma õiguste eest seismisel ei pruugi tuua tegelikku aktsepteerimist, st 2016. aastast võib olla geimehel võimalus oma partneriga kooselu notari juures registreerida, kuid tänaval temaga käest kinni hoides saab ta selle eest ikkagi peksa, sest käitub enamuse silmis ebanormaalsel viisil.
Eesti LGB-õiguste aktivistid nõustuksid justkui koos toetajatega pealkirjas väljendatud ettepanekuga, mille tegi üks Eesti ametnik tema poole pöördunud transmehele, kes soovis abi ja nõu, kuidas elada, sh reisida passisoo vahetamise aastatepikkuses ootuses mehena, kel on naise dokumendid. Vastuseks sai ta võimupositsioonilt alla hõigatud soovituse: Aga, ole normaalne! Kehastu piiri ületades normaalseks, et cisidel oleks sinuga lihtsam.
Minu seksuaalsus, elamise ja armastamise viis eristabki mind Kalle Muulist, ma ei taha ega saa temasuguseks muutuda saamaks oma õigusi.