jõud

Lõppeks, mis jääb meile lõpus? Vaid meie hirmud ja ihad. Võib-olla paar kevadet ilu ja kihumist. Ütled, et täna on raske päev, aga enam ei paista sa kartvat. See on sinust võimsam – kas ma ei ütelnud sulle! Sinust võimsam ja su kannul, enam ei vaata sa ette ega heida pilke taha. Iga sõna on nüüd niit, mis rullib sind kinni kuni koorud mu päevakoeraks. Nüüd sind ikestatakse, nüüd sa kaod!

realistlik lootus

loota tasub, et sel kevadel leiad Armastuse, algab elu õnnelikem aeg, suvi tuleb päikseline ja soe, suve lõpul seisad kallitega värskelt ehitatud aia ees, kõrred liiguvad tuules ja see rahuhetk jääb alati sinuga, mitte aga seda, et sõda jääb tulemata, et tänavad jäävad rahutusteta, et varrolaadsed poolemeelsed vaikivad, et rumalus vaibub või et tarmukus tõuseb – kui seda loodad, jääd alati nördima. kui oled vana ja ikka veel loodad, paistad aga ise arulagedana.

rahu

laman sohval ja loen väli luulet, mu juuksed on pesemata, mu isu piiritu. närin non-stop, pole midagi rahustavamat kui närida ja lugeda luulet rasvaste juustega. olen jäänud hingelt tartu kõõmaks.

puuted

Cosette

teiste seas on üks töö või tekst, mis on orvust peksukott, toidu ja hoolitsuseta. mu salajane lemmik, keegi, kellest tahaksin teha midagi ekstra erilist. temast peaks saama šedööver, Galatea, kes õigustab mu tööd või siis vähemalt mu teiste tööde keskpärasust. Cosette aga kuhtub laua all, sest ehkki mõtlen talle unistades ja süüd tundes, ei pööra ma talle tähelepanu ning ta jääb üha väiksemaks ja väiksemaks. vaatan tast mööda, sest ma ei usu, et suudaksin igapäevaselt temaga tegeleda, et mul on võime räpakast plikast iludus voolida.

*

Motiveerisin end sellega, et saan veskikivi kaelast, saan häbist lahti; lubasin, et kui see kirjutatud saab, võin endale kasvõi korteri osta, spasse minna, vedeleda ja mitte millelegi mõelda. Nagu oleks orvu pea mu jalge vahel kinni ja ehkki see on peaaegu talumatult ebamugav, ei jaksa ma teda endast välja pressida.

eksid

kõik lootused, mis neile pandud, on ammu luhtunud. suurem sitt on juba olnud. neilt ei ole enam midagi saada, peale põgusate üksteise vastu surumiste, hetkelise sulamise teise vanasse tuttavasse kehasse. neile võib otse öelda: ärme räägi, ma ei taha sinust midagi teada, heidame lihtsalt voodisse.

ekside tõotused on tõesed, kui nad vannuvad, et tahavad sel ööl vaid sinu puudutusi. eksidelt võib kõike nõuda, sest kõik on juba kiivusele kadunud. mind puudutades ei tohi mõelda millelegi muule, kellelegi teisele.