Suur Katel

Eile öösel Linn kutsus mind – vilistas, puristas, urises, ulgus & kiljus. Täna keedab Linn mind elusalt.

See linn pole kõrge, vaid sügav. Olen 17. korrusel, st sügaval põrgukeerdudes. Tuhat prügikallurit tühjendavad samaaegselt oma koormat, miljon kliimaseadet undavad, kuskil kaugel pinnal vuristavad taksod. Tagurpidi linn. Tuttavad deemonid lahustuvad võõraste sekka ja paljunevad tuhandekordseks. Pean välja minema. Kõndima ta käikudes.

Kui mitmed klassikalised tekstid saavad juurde uusi tähendus-/tõlgendusvõimalusi –

Astusin lihtsate asjade juurde (M. ja mina pilasime seda Debora V. luuletust ülikoolis. Miks küll? Põhjuseta küünilised nagu ikka tattnokad.)

(Milleks mulle poliitilised ja sotsiaalsed konnotatsioonid!?)

Käivitasin oma tagasihoidlikku (mudeli ja väljalaskeaasta, mitte värvi poolest!;) autot, et sõita Kadriorgu, möödus läikiv Škoda. Tasub kesta (ütleks üks teine poetess), et sõita kunagi ka uhiuue musta Škodaga. Kas pole see lihtne asi, mille juurde rõõmu saamise eesmärgil astuda (st millesse istuda)! Mul ei ole enam mingit häbi.

Aga loe ka “Kõik, mis sa tahad”! Veel enne, kui avatud lauged…

Daddy, I’m fine

Märkisin seinakalendrisse üürimaksmise kuupäevi. Maini. Mõelda, et kunagi on 11. mai. Kunagi saab olema igasugu asju ja kuupäevi. Ja samas, kui need täna oleksid, mis siis ikkagi oleks?

Eneseabistaja kirjutab seinale: “Mida tahad oma päevaga teha?”. Päevaga! Ühe päevaga.

Ärgates voodis Kaplinski Masing. Masingu hullus ja arutus leevendab, on armas nagu lapse raev ja ühtaegu kurb ning traagiline. [Ma vihkan ennast, kui ma niimoodi kirjutan. Kirjutamine kirjutamise pärast. Ütlemine mälumise pärast.]

Eile Mustonen. Väga hea, ilus ja südantsoojendav. Eilse kontserdi mikrouuringu tulemused – kes on Eesti kultuuritarbija: väga kauneid soenguid ja ehteid kandvad vanemad eesti ja vene daamid (pooled neist laste muusikaõpetajad), geimehed, häbitult oma meeleheidet eksponeerivad õnnetu armastusega/-ta noored naised ja väike vähemus on vaheajal lahkuvaid muusikainimesi ning rikkureid, kelle juhitud organisatsioon on EK suursponsor.

Meelekindlusest – ütlesin mitmele, ka päris võõraile, et ei joo enam üldse, et kassiahastust vältida. Eile jõin. Ahastust ei tulnud. Seetõttu kavandasin peas mitu minutit tänaseid alkoholioste. Lubasin endale, et ei suitseta enam toas. … Akent ei saa lahti teha. Nii lõhnavad siis krimiromaanide hotellilinad!

Hiidneitsi