Category Archives: Iha

BAW asjad, mida vaatasime (sh Festival of Future Nows) olid ebahuvitavad, seega eelistasime tema vanu meelispaiku, kus tasuta kaanida sai ning kus nunnad must-valges filmis laineisse kadusid.

*

Sel nv-l esimest korda Sisyphos. Suur techno-saal oli v võimas. Olime alal 6 tundi ja ma mõistsin, kuidas on võimalik sinna reedel sisse minna ja alles pühap hommikul väljuda.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Iha, Linn

Vahel, kui üle toa kõnnin, seisatan suure toa kapi peegelukse ees ja mõtlen, et ehk on seal ikkagi teine kass, mitte minu vilets peegeldus. Mu noorem õde, tema võib endale sellist kergemeelsust lubada, jooksebki vahel peeglinurga taha vaatama ja käpaga susima, siis itsitan endamisi, ehkki ka minus on see soov – peegli taga on teine maailm, sarnane meie omale, kasside näod on sarnased, aga nad ei ole ikkagi meie, nende märjaks ja näotuks mutsutatud palderjanipadi on sama mustriga, aga lõhn on teine jne jne

Lisa kommentaar

Filed under Iha

Pidupäeva meeleolust pisut hälbides

Tooma evangeeliumi Jeesuse 87. ütluses on kirjas nõnda: “Ütles Jeesus: Armetu on keha, mis ripub mingist kehast, ning armetu on hing, mis ripub neist kahest.”

Olen seda alati väga kitsalt, subjektiivselt ja nüüdisaegselt tõlgendanud, mitte mõtelnud seda palju kordi lugedes, et see viitab mammona armastuse armetusele või keha maiste vajaduste (on’s kehal ka muid vajadusi?) ületamise vajadusele, kui hingele suuremat vabadust tahad. (Ma ei pea suurt neist kommentaaridest, mis kosmilise ühtsuse mõtet selle taga näevad, st mul ei ole midagi kõik-on-kõigega-üks vastu, aga miks pidanuks Jeesus seda sel kujul väljendama.). Mõtelnud vaid omaenese hinge võimalikule armetusele, kui nõnda enda ja selle teise kehast ripun. Nagu eneseabilugeja “püha” teksti puhul ikka, loen ütlusest juhtnööri ja lohutust. Jah, see rippuvus ja Iha pantvangiks olek on armetus! – juba Jeesus ütles seda, juba ammu teati seda, sellega saab ja peab tegelema ja küllap on see ületatav, jne jne.

*

Muidu ilus õhtu, istume lahtise akna all, et suurte vihmade rõskust endist välja tuulutada. Ainult pea see huugab, sest ingliskeelse juriidilise teksti kokkupanek inimõigustekohtule ühe väikese valgustamata riigi transinimeste õigusetuse kohta on mu jõuetuks teinud.

 

Lisa kommentaar

Filed under Füüsiline, Iha

Kui ma olin umbes kuus, tahtsin kasvada Dalidaks, sest juba siis teadsin, et minust ei saa kunagi Amanda Leari, kes oli mu tõeline iidol. Nüüd, kui olen androgüünsem kui kunagi varem, oleks Leariks saamine lihtsam, üle võlli seksikus ja meik kui dragi essents tuleks kergemini kätte.

Lisa kommentaar

Filed under Ajalugu, Iha, Füüsiline

Kõnelda tõtt

Või kõnelda, mida tead

*

Jah, ajalugu on kurjuseajalugu on kurbuseajalugu on surmaajalugu. – Nüüd nad on avastanud selle, need lapsed ja lapselapsed, ning on vihased. Keegi on süüdi!, võibolla meie oleme süüdi?. See teeb nad veel vihasemaks. Naabrit tuleb kontrollida, kallimat tuleb testida, et ta ei oleks orjapidaja, kurnaja.

*

Selles on midagi groteskset – nagu kütt või sõdalane, kes paneb kogu oma jõu võitlusesse nähtamatu vaenlasega, vaenlasega, keda ta ise ka ei näe, kes on ehk juba langenud, keda võibolla ei olegi. Vaatan seda kõrvalt, nagu vaataksin mängupüstoliga mängivat last, nagu jälgiksin Printsut, kes jahib hommiku esimeses valguses mu voodil kujuteldavat hiirt.

*

“Ma avastasin kolonialismi kurjuse kuuesena ning astusin selle vastu iga päev. Rassistid minu ümber jäid, aga, rassistideks ning ma õppisin neid armastama. Nad õpetasid mulle midagi inimlikkusest, mis oli mulle võõras, midagi mu naabritest, keda ma tundsin.

Hiljem elasin majas, kus kahekümnest korterist neljas elasid sõjakurjategijate lesed, lapsed, lapselapsed. Ma aitasin neil toidukotte neljandale tassida..vaatasin, et kastmisvesi mu lillepottidest nende rõdudele ei tilguks, hoidsin neile uksi lahti ning paitasin nende labradori. Mulle meeldis selles majas elada, ehkki astmed olid kõrged.”

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Filed under Ajalugu, Etno, Iha, Mälu

Ida ja Euroopa

Vilnius – nagu koju tulek, tahan-ei taha suhe

Leedu noorte kirjanike almanahh, inimesed on päris, on murelikud kui trollibussi astuvad et oma mustamäe kortermajade koju sõita, köögis põleb kollakas tuli, hämar, külmkapp tuleks välja vahetada

Mulle meeldib see ihalus – elada maailmas, mida enam ei ole, elada maailmas, mida ei ole

luua Vilniusest Leedust Eestist Tartust maailm, mida enam ei ole, ning olla selles murelikult, õndsalt ja ikkagi elus

Berliini romantism on maha kulunud muretuse, ketikohvikute ja sotsiaalsete võitluste varjus Ainus, mis on alles – üksikud sirelid Friedrichshaini majade vahel

*

Lisa kommentaar

Filed under Geograafia, Iha

MK-le

Nägin unes, et loen Elo Viidingu “Teadvuseloojast” luuletust pühendusega “MK-le”. Osa sõnadest oli “peidetud” joonistatud betoonploki otsaaukudesse – ümarad augud moodustasid tähti, kui neid lugesin – olin natuke pettunud, et neist augutähtedest moodustus mitmes kohas mardipoiss, teisal Kangur.

Screen Shot 2017-04-11 at 08.20.45

Ilmsi olen pettunud, kui tekst olekski Kidust.

Lisa kommentaar

Filed under Huumor, Iha, Luule