Category Archives: Iha

Uks

Sel päeval, kui me selle koha ostsime, tulime notari juurest otse siia. Toona käidi majja mitte esiuksest, vaid rehealuse õuepoolsest laudaukse moodi sissekäigust, millel oli vana sepistatud taluukse link, mis väljast nupule vajutades sees riivi üles tõstis, ja lukuks taba. Vana peremehe poeg, kelle arvele osturaha läks, otsis taskust suure kimbu võtmeid, astus siis ukse eest kõrvale ja ütles mulle võtmeid ulatades, et perenaine tehku ise uks lahti. See uks ongi jäänud minu ukseks. Ka nüüd, kui elumaja eesuks on töökorras ja kaasaegse lukuga.

Uks ise ei ole enam see vanauks, millel põiki üle laudade ümar peenike roigas, mida mööda kiisud ukse kohal olevasse aknaavasse ja veel kõrgemale katusealusesse ronisid, nii et roigas  käte ja käppade paljudest puudetest tumedaks ja siledaks, peaaegu läikima läks. (Kui mugav oli rasket ja suurt ust laudadest eemale kaarduvast roikast haarates kinni tõmmata!) Ka nüüdne uks on ise tehtud, lauad on uued ning vana, mu käele nii tuttavaks saanud, lõgistatavat linki ja roigast ei ole enam.

Täna õhtul, selge taevaga, paistis Uksele madalate hangede vahelt üle õue looklev kitsuke must rada, sest viimatisel sulapäeval ajasin kuurini käru jaoks lume lahti. (Kui lund annab ajada, tuleb seda teha, sest iial ei või teada, mis ilm on tulemas. Kui pärast sula külmetab, ei liiguta enam lund kuhugi. Praegu on lumi “kandma” hakanud. St et võisin täna kuurist metsani joosta pealmisel jääkirmel lumme vajumata.)

Juba tean, et ka sel korral ei ole pidamist. Küllap läheb nii nüüd lõpuni. Olen aasta jooksul kolinud kolm korda ja ees seisab veel üks kolimine kohta, kuhu ma tõenäoliselt pidama ei jää. Ju siis igale ei ole paiksust antud, nagu ei ole ka muist muud antud. Loen üle ühe eesti Vana Perekonna lugu (suured tähed ilma igasuguse irooniata! Vana pigem selles tähenduses, et mitme põlvkonna (tuntud ja vähem tuntud) inimesi ühendab nende elus ja Eesti kultuuriloos perekondlik side.) ja imetlen ning kadestan nende ühes olemist, meil ei ole see välja tulnud. Võibolla oli 1950ndateks (mil ka minu loetu perekonnaloo jutustus algab) liiga vähe alles, et midagi kandvat luua. Ja ometi on meid järel veel tervelt neli ning ühel neljast uus põlvkond inimesi kasvamas.

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Asjad, Õhtu, Iha

Artikkel: “There Is Nothing Missing in the Real”: Trans Childhood and the Phantasmatic Body

m_ddtsq_4_3_4_cover

Abstract

In 2012, a Colorado elementary school district barred Coy Mathis, a six-year-old trans girl, from using the girls’ restrooms under the justification that her foreshadowed future adult male sex organ would make the other girls currently using the restroom uncomfortable. Responding to this moment as indicative of antitrans discrimination more broadly, this article undertakes a psychoanalytic interrogation of how this exclusion was structured by the coming together of the trans child and the phantasmatic body. Centering the ambivalent political and psychic work of the body as phantom, and the trans child’s phantasmatic body in particular, the analysis puts Freudian and Lacanian understandings of the penis/phallus into conversation with biographical narratives of trans childhood. Thus, it argues that both trans-affirmative and transphobic narratives that temporally position the phantasmatic body of the trans child do so in nuanced and complex ways that structurally complement, rather than challenge, each other’s terms.

Jacob Breslow´ artikkel siit: https://read.dukeupress.edu/tsq/article/4/3-4/431/132833/There-Is-Nothing-Missing-in-the-Real-Trans?searchresult=1

Lisa kommentaar

Filed under Iha, Seks&Sugu

See on mu igapäev Berliinis:

Screen Shot 2017-12-04 at 21.21.57

http://www.exberliner.com/features/people/manga-s-most-wanted/

Lisa kommentaar

Filed under Iha, Karistus

Screen Shot 2017-11-19 at 21.10.53

https://www.comingsoon.it/cinema/news/riccardo-va-all-inferno-in-anteprima-esclusiva-il-trailer-del-nuovo-film-di/n72372/

 

Lisa kommentaar

Filed under Iha

Ta ütles, et ta ema ei kallistanud teda kunagi, v. a üks kord siis, kui ta kümnesena kodust ära jooksis ja politsei ta tagasi koju tõi. Et ta on pigem idioot kui persevest, ning et mina olevat ka idioot. Nii toredaid komplimente pole ammu kuulnud. Sellistele meeldib, et emme ta eest ära jookseb, aga mina ei jõua enam.

*

Pariis on alati Pariis. Berliin pole kunagi Berliin. Aga tol nädalavahetusel oli. Ma ei tea, kas mulle meeldib Fassbinderi telesari Alexanderplatz, aga ma nägin esimest korda kohti, mis olid nagu punased kaadrid sellest sarjast.

Berliinis sukeldud öhe ja jääd sinna, kordagi mõtlemata, et on öö.

 

 

Lisa kommentaar

Filed under Õhtu, Füüsiline, Iha

BAW asjad, mida vaatasime (sh Festival of Future Nows) olid ebahuvitavad, seega eelistasime tema vanu meelispaiku, kus tasuta kaanida sai ning kus nunnad must-valges filmis laineisse kadusid.

*

Sel nv-l esimest korda Sisyphos. Suur techno-saal oli v võimas. Olime alal 6 tundi ja ma mõistsin, kuidas on võimalik sinna reedel sisse minna ja alles pühap hommikul väljuda.

 

Lisa kommentaar

Filed under Iha, Linn

Vahel, kui üle toa kõnnin, seisatan suure toa kapi peegelukse ees ja mõtlen, et ehk on seal ikkagi teine kass, mitte minu vilets peegeldus. Mu noorem õde, tema võib endale sellist kergemeelsust lubada, jooksebki vahel peeglinurga taha vaatama ja käpaga susima, siis itsitan endamisi, ehkki ka minus on see soov – peegli taga on teine maailm, sarnane meie omale, kasside näod on sarnased, aga nad ei ole ikkagi meie, nende märjaks ja näotuks mutsutatud palderjanipadi on sama mustriga, aga lõhn on teine jne jne

Lisa kommentaar

Filed under Iha