Soojus II ehk kõigest üks päev

31. juulil 2007, üks päev pärast Ingmar Bergmani surmapäeva, avaldas Guardian rea järelehüüdeid. Ühes neist meenutab filmikriitik David Thomson, et 1957. aasta filmis “Maasikavälu” sõidab professor Isak Borg (Victor Sjöström) Lundi autasu saama. Teel seisab Borg oma meenutustes ja unedes vastamisi minevikuga, kust vaatavad vastu läbikukkumised  eraelus.  Thomson kirjutab: “Näeme, et ta on külm mees, keda tõmbab ligi teiste inimeste soojus – arvan, et Bergman nägigi ennast samamoodi.” – Ma ei mäleta enam, kuidas ma sinna artiklile jõudsin. Mõtlesin: Jah, esmapilgul on lihtne seda mõttekäiku mõista ja sellega nõustuda. Mõelda, et ma olen isegi Bergmani alati nii näinud. AGA. Ma ei  soovi enam kuulda neid “talumõistuse” kommentaare “(õppimine/süvenemine/mõtlus teevad) targaks ja kurjaks” jne. Mõne teevadki. Paljusid teevad. Otsi lolli. Mõttetud mõtted. Püüan lihtsalt ajuaparaati elus hoida.

***

Tänase “teraapia-tunni” käigus tuli üles ka see:

“There are several reasons why “Know yourself” has obscured “Take care of yourself”. First, there has been a profound transformation in the moral principles of Western society. We find it difficult to base rigorous morality and austere principles on the precept that we should give ourselves more care than anything else in the world. We are more inclined to see taking care of ourselves as an immorality, as a means of escape from all possible rules. We inherit the tradition of Christian morality which makes self-renunciation the condition for salvation. To know oneself was paradoxically the way to self-renunciation. […] “Know thyself” has obscured “Take care of yourself” because our morality, a morality of asceticism, insists that the self is that which one can reject.” (M.Foucault Technologies of the Self).

***

Minu Helsingi õppeaastal 2000/2001 rippus mu “tudengineiu toakese” seinal, otse kirjutuslaua kohal, minu käega kirjutatud tsitaat: “Self-sacrifice is a higher duty than self-development”, mille olin atribueerinud J.S.Mill’ile. Nüüd kardan, et ekslikult. Veebist leian vastupidise tsitaadi, st enesearendus on kõrgem kohustus kui eneseohverdus, ning autoriks on Elizabeth C. Stanton – üks 19. sajandi naisliikumise tegelastest. Niiehknii on tsiteerimine vägivald, miks mitte siis enda kirjutatut tsiteerida ja seintelegi riputada. Eile riputasin  praeguse töötoa seinale nimekirja pakilisematest tegemata töödest. Seegi tsitaat, mis mind iseloomustab.

PS Pildil istuv mamsel on Stanton, seisab Susan B. Anthony.

***

Muidugi on see oluline, mida sa teed. Alati midagi muud. Mitte päris seda. Nii et “see” ununeb. Ikkagi skisofreenia!

steamin’

(stee-min) Slang, chiefly Scot. -adj. drunk, the state of having consumed too much bevvy. (see also pissed, stoned, miraculous, legless, smashed, minced, mortal, wrecked, welly’d, arsed, blazin’, buckled etc).

Inspektor Suursüda saab koolitust

Inspektor Suursüda astus kaiäärsest spaa-hotellist tänavale ja hingas üle pika aja sisse pärisõhku – õhku, mida ei paisanud tema näole konverentsisaali sundventilatsioonisüsteem, vaid looduslik tuulejõud, praegu ehk isegi kuni 17 meetrit sekundis. Koolitus oli seks korraks läbi. See oli olnud huvitav, keskmisest paeluvam, kuid inspektoril oli koolituste kohta oma ütlemine: „Koolitused on toredad küll, kuid veel toredam on, kui need läbi saavad.“ Suursüda kammis oma väsinud ajus läbi kahe päeva jooksul kuuldut – põgenikud, varjupaiga taotlemine, inimõiguste rikkumised, riigi kaasosalusel toime pandud seksuaalvägivald, mille eest pidid võõramaised naised põgenema jahedatesse põhjamaa ja lääneriikidesse, kus neid juba piiril ei mõistetud. Koolitus pidi õpetama neile musta riietatud naistele ja punetavate nägudega politseinikele seda, kuidas empaatiliselt märgata ning mõista „soolist“ ja „soopõhist“ vaenamist. Suursüda pea tuikas, nagu ikka pärast rutiinist eristuvat päeva ja mõttepingutust. Ja väsinud oli ta ka. Koolitus oli kestnud poole viieni, pool tundi oli ta tööajas võitnud – üheksast viieni kestma pidanud seminariseeria oli pool tundi varem lõppenud. „See lubab mul tegeleda täna õhtul pooleliolevate artiklite lõpetamisega,“ sisustas ta mõttes juba oma üllatuslikult pikemaks kujunenud õhtut. Trammi ei tulnud kaua oodata ning see ei olnud nii täis kui tavaliselt tööpäeva lõpul. „Mul ei ole just põhjust nuriseda, eriti nende räigemate soovägivalla lugude valguses, mida briti ja rootsi koolitajad just puudutanud olid. Ja ma tunnengi end paremini!“ püüdis ta end häälestada vaba õhtuga sobivasse meeleollu. „Mis kuradi pärast pidin aga kohvipausil lugema oma kolleegidele, ootamatult ja kõigile piinlikkust valmistades „leili minnes“, literaalselt moraali positiivsest mõtlemisest, mis saavutatakse oma murede ja hädade kõrvutamisel ülejäänud inimkonna poolt kogetavate õudustega!“ …

Kurvikad naised pildile!!!!!

Oktoobri alguses kirjutas Bust volüümikate naiste võidukäigust vaiksest  trügimisest kõhnade modellide kõrvale. Nüüd on meil ka oma (kohalik) avaliku elu tegelane, kes oma kurve ei häbene. Smollis!

Setokese Eesti Rahva Muuseumis

ERMi pressiteadetest:

1. oktoobril avati Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J.Kuperjanovi 9, Tartu) näitus soomlaste uurimismatkast Setomaale – „Lauluemade jälg. Soomlased setosid jäädvustamas“. Näituse kuraatorid on Andreas Kalkun ja Aapo Roselius, kujundajaks Andrus Kalkun.

Jaanuari keskpaigani (2010) avatud näitus tutvustab Soome folkloristi Armas Otto Väisäneni ja kunstnike Alpo Sailo ja Carl Bengtsi 1922. aasta juunis toimunud uurimismatka Setomaale. Näitusel on esmakordselt eksponeeritud välitöö tulemusena sündinud maalid ning nelja lauluema büstid, samuti saab kuulata lauluemade häält.

1922. aasta uurimismatka eesmärgiks oli fonograafi, fotoaparaadi, pintsli ja savi abil jäädvustada seto laulikuid ja nende laule. Soomlastele poseerisid ja laulsid kuulsad lauluemad Miko Ode, Martina Ir´o, Hilana Taarka ja Treiali Ode. Kohtumise tulemusena koguti ja loodi mitmekesine materjal, mis annab rikkalikku teavet seto laulust ja laulikutest ning samas valgustab jäädvustajate ja jäädvustatavate suhteid.

16. oktoobril kell 18.00 toimub kontsertsarja „Tulevikumuuseumi hääl“ XXII kontsert. Seto leelotraditsioon sai sel aastal erilise tunnustuse, kui UNESCO otsustas kanda seto leelo maailma vaimse kultuuripärandi nimekirja. ERMi näitusemajas esinevad 16. oktoobril Värska naiste leelokoor ja meeste leelokoor Liinats’uraq, et pakkuda kuulajatele võimalikult mitmekülgset kõlapilti seto leelost.

Suur jalutuskäik

Oi-oi-oi, millised tulemused on väitlemisel ilma eetiliste positsioonideta! Ilma mõistuslikult läbi kaalumiseta, ilma kindla/oma seisukoha hoidmiseta…

„Ma asun sellele seisukohale, sest minule – liikuvale naisele – on see mugavam. Et ma ei peaks enam vaevuma seletama, end väsitama. Kui kõik need paluvad käed ja haaravad peod rebivad mu rõivaid ja tahavad minult midagi“, jne jne.

Suured paradoksid.

Iga naine on oma orgasmi sepp

Soojus

Ühel õhtul jood Bairro Alto tänavatel portot, kaod inimmassi, teisel istud taas oma vanas räpases köögis nagu oleks kõik olnud vaid uni. Erinevate kohtade ja aegade ühildamatus. Ise oled aga kõikjal ja alati sama. (Või peaaegu sama?) Sama eksinud ja pidetu.
***
Eddi – üks mu kahest “lõunamaa sõbrannast”. Mu vastandid? – värvid vs kahvatus…rahu vs närvilisus…enesekindlus vs hüsteeriline ebakindlus ja enesekaotus… See kõik on väline ning väline on ainus, mis loeb. Selle ühe õhtu ja öö valguses mõtlesin paralleelselt tagasi ka Martaga kohtumisele – kuidas hispaanlanna sümpaatia-avaldused eestlasel jalad nõrgaks/alt löövad. Meie tutvuse algusest saati olid need ka füüsilised. Lapseliku sõbranna kombel võis ta mulle spontaanselt musi anda või pai teha. Nagu nüüd Eddi, kes keset toidupoodi mu näo oma käte vahele võttis. Sulan üles (ja mina – või mu pingesõlmedest tihke kese – valgub maha/laiali?) nagu ärev laps, kellele ema ootamatult kogu oma tähelepanu annab. (Muidugi ongi mitmed suhted teiste tüdrukute ja naistega ka ema-tütre suhte jäljendused, võib-olla isegi aseained.)

Ja ilu! Tema kaunis meikimata nägu võttis õhtusöögi kestel Tejo ääres nii erinevaid ilmeid, selle värvingud muutusid sedavõrd, et oleksin justkui istunud silmitsi  mitme erineva naisega. …soojus vs krooniline frigiidsus.