Category Archives: Õhtu

Day Without Art

mida inimesed seletuseks ära ei ütle! vahel tulevad mõned meelde:

tead, talle läheb kunst väga korda, nagu minulegi nooruses… see pidi vaigistama valu ja asetama tragöödia (kunstilisse) perspektiivi. sellest perspektiivist seisan ühtviisi kaugel kui lähedal

*

seletades riskime paljuga

*

naeruväärne – 50 inimest ühte korterit vaatamas, oma mõttes olen juba kuuse alla kolimas.

minu jaoks on meeldiv ruum, kus ei ole inimesi, tajun seda teravalt, kui vaiksesse tühjusse sisenen.

*

kas aeg, mille paned üliõpilastööde parandamisse, läheb asja ette? muidugi ei lähe. tudengid on tööd üle andes sellega juba lõpparve teinud.

*

kogu elu rühkimine autonoomsuse suunas, sõltumatuse suunas ikka veel ei ole kohal

Lisa kommentaar

Filed under Õhtu

Teie viied peas kumisemas

See on hea dokumentalistika. Kui seda peaks hindama romaanina, siis oleks mu hinne 3.

Hea kuis peegeldab argist keelekasutust ja Eesti mentaliteeti, kui selline asi olemas on – puhas ratio või püüdlus selle poole. Hea kuidas heiastab tagasi Eesti günekoloogide ja õdede kohati ebainimlikku või lihtsalt rabedat suhtlemisviisi. – Võibolla mõne aasta pärast loevad seda nooremad kui kurioosumit minevikust.

Aga mul on ka palju ette heita – raamat tundub vähe toimetatud, kirjanduslikku või kunstilist kujundit on väga vähe – v.a klaaslaps ise, mis on muidugi suurepärane leid.

Mulle ei meeldi, et kõik inimesed on oma nimedega ning nii äratuntavad, samas, see on dokumentalistika, eks. Autor avab end täiesti – ma ei mõtle eraelu või kehaliste kogemuste jagamist teksti kaudu, vaid poolfilosoofilistes või eetilistes mõtisklustes vaimu paljastust -, mul on tunne, et ma ei taha ilukirjanduslikus tekstis näha, et autori vaimusügavuse põhi on käes, see on siin käeulatuses. (Isiklikus plaanis olen ma nõnda erineva eetilise taustsüsteemiga, et mõned “ratsionaliseerimised” jäid väga kaugeks või internetifoorumi stiili laadseks).

Ja võõrkeelte kasutamine tundus edevusena; kui palju on eestlasi, kes suudavad kõiki neid keeli originaalis lugeda, kas pole see lugeja kiusamine!

Sellised mõtted. Lugesin, teie viied koguaeg peas kumisemas.

Lisa kommentaar

Filed under Õhtu, Lugemine

kui esimest korda siia tulin, oli videvik, rõdult nägi üle katuste õhtusina.

mulle meeldib, et olen kõrgel, et ma ei näe inimesi ega tänavat, ehkki ka siin on tänavapoolsetes tubades kuulda ronge, sireene ja automüra. köögi- ja vannitoaaknast paistab plinkiv teletorn. Berliin, Alexanderplatz. Olen oma tornis.

palusin kolijatel jätta mu kastid veel lattu, mul ei ole südant neid siia üles käsutada. hingeldan, kui viimast trepivahet tõusen; ka sportlik ning noorem Sofi hingeldas, kui võtmeid tõi.

seega olen raamatuteta – vaid üks kott topeltekseplare, mida ei saanud eestis maha müüa, on siin: Pentti vana tumesinine väike luulekogumik, Üdi Tiibadega raamat, üks Unamuno… ja viimasteks jõuludeks saadud raamatud. olen need hoolikalt magamistoa ja elutoa riiulitele ja kummutitele laiali laotanud.

lugesin ühel õhtul pentti luuletusi, need ei ole mulle kunagi nii head tundunud, kui loetuna tubades, mida alles kodustad oma raamatute, vanade kaaslastega.

*

peaksin kirjutama lesbidest ja nende emadest, kes oma tütreid vihkavad, aga see on labane ja kuri teema. pesen selle asemel põrandaid, küürin oma värske ja uue korteri pindu, et need läigiks…läigiks.

Lisa kommentaar

Filed under Õhtu, Linn

Patase-laulu kaks versiooni

15:26

(17:37 algava laulu sõnad:

Kogu lauluraamat: http://www.digar.ee/arhiiv/en/download/211775

11:32

Lisa kommentaar

Filed under Õhtu, Emakeel

Mis juhtub inimestega, keda on reedetud, kes on ise reetnud? Olen selle üle palju mõtisklenud. Ma arvan, et nad ei saa enam inimeste seas elada. Peab jääma ükski inimene, kes on truu.

romy-veneetias-1957

Ehkki bilanss on sitt, on natuke püsivara veel alles.

Lisa kommentaar

Filed under Õhtu

Käin aegajalt – umbes kolme kuu tagant – lõustalogi lugemas, et vaadata ega ma millestki ilma jää. Ei jää! Päris naljakad on kuulsate eestlaste teadetetahvlid, kus nad pidulikult rahva poole pöörduvad ning rahvas omalt poolt kõneleb neile vastu. À la “täna möödus 10 aastat..sellest või teisest..Me ei unusta eal… või Me õppisime sellest õppetunnist” ning näod lalisevad vastu: “Ei unusta! Kurb, kurb.” Või jällegi: “Täna juhtus/toimus/tehti ühte või teist…” ning näod ja nimed reageerivad: “Tubli-tubli” või “Ei või olla!” jne jne. Mõni kleebib teate peale ka kollase peakese, millel pisarad ojana voolamas. Ütlete, et inimestel on sellist virtuaalset tundlemist, ptüi, st emotikoonimist vaja, nad on ühenduses, suhtlevad, ja nii sünnib ehk isegi osadus. Mul on vaja aga teistsugust sidet. Sellist, mida võiks pakkuda Rataskaevu 5 taasavatav kulinaaria- ja meelelahutusklubi “Du Nord”. Kui sul on vaba õhtu ning ei tea, kuhu minna, siis ootab sind klubi “Du Nord” – esimesel korrusel väikesed külmsuupisted, marineeritud räim, keel tarretises, heeringas, pannkoogid hapukoorega, rosolje ja keefir… teisel korrusel portjeega klubirestoran, Vaid üks laud vaatega rõdule! Daamid, daamid, teie boad ja karusnahad siia nagisse, härrased, suitsuruum on tagapool. Igal paariskuupäeval elav muusika, kolmapäeval ja reedel lauad maletajatele. Kulinaarialeti tagatoas väikesed lauad kohvitantedele, siin ei kõlba oma kübarat ära võtta, linna parimad moorapead..jne jne. Ükski pind poleks katmata, kõikjal kardinad, vahatapeedid, sirmid ja vaipkatted, rullvaibad ja trepi jalgtekid, et summutada hääli, kontsaklõbinat, jalutuskepi kukkumise kõlksatust, aga kõnekõminat ei vaigista nii kui nii ükski riie. (Ma olen väsinud värvist, saati vaipadest paljastest põrandalaudadest, krohvi alt välja uuristatud kiviseintest, katmata vitriinakendest, nagu saaks avalikus restoranis ruumi paljusega sundida paljastuma ka inimest, saavutada kontakti. Mõni ime, et nad kõik elektrovõrku ei koli.) Kattekihtide vahel inimene riietes, pea kaetud, käed valmis saamaks iga hetk kinnastatud, sääred sukkades või viigipükstes…aga milline rõõm taaskohtumisest, läbi riiete tuntud teise riivest, elevus kujutelmast tema soengust looritatud nööpkübara all, piisab vaid nõela vallandamisest…

Lisa kommentaar

Filed under Asjad, Õhtu, Iha

Need inimesed…

http://www.lexpress.fr/actualite/societe/attentats-de-paris-hommage-129-morts-autant-de-vies-brisees_1736616.html

Screen Shot 2015-11-19 at 23.54.29

Lisa kommentaar

Filed under Õhtu