– selle peale ei tule võrgust ühtegi huvitavat kreisit kunstnikku, vaid porno, kus keegi nussib Arti.
Ja milleks üldse on mul vaja midagi väljast, välist, kui on superioorne absoluutne unikaalne täiusliku teostusega pilt mu peas.
Well, I am the fucking art.
Ma ei otsinud teadlikult, aga leidsin, nagu iseenesest leidsin. Ja hoidsin siis neist kinni.
Süvenesin, vaatlesin lähedalt, sügavalt, pikalt. Juurdusin nende kõrvale ellu. Minus puudus see tunne, et küllap on kuskil kedagi veel. Kõik oli olemas siinsamas.
*
*
Iga inimsuhte all on mingi käegakatsutav aine, ja kõik tõestused ja ponnistused on asjatud, see tõde ei muutu. (95)
*
Mis maksab selline sõprus, kus me armastame teises inimeses voorusi, ustavust, vastupidavust? Mis maksab igasugune armastus, mis tahab tasu? Kas me pole mitte kohustatud kohtlema truudusetut sõpra samamoodi nagu ustavat ja ennastohverdavat? (80)
*
Sümpaatiad, mis inimeste vahel minu silme all välja kujunesid, vajusid lõpuks ikka isekuse ja edevuse rappa. (79)
*
Millega ta harjutab? Mälestustega, et üksildus ja aja uim ei lepitaks tema hinges ja südames midagi. (75)
*
Sest sellises saladuses, nagu peitub sinu ja minu vahel, on eriline jõud. See põletab elu kude nagu kuri kiirgus, aga ühtlasi annab elule ka pinget, kuumust. Sunnib elama… (74)
*
“Tead, see oli minu jaoks maailmas helihark. Ütelda seda nime – /…/ – oli nagu lüüa heliharki ja siis jälgida, mida kuuleb sellest helist see teine, kellega ma äsja olin juttu ajanud. Nii eksamineerisin ma inimesi. (62)
*
/…/ nii nagu joobnu jälgib seltskonnas oma maneeri: ta käitub ülearu rangelt, et tema kirge tähele ei pandaks, ta on täiesti sundimatu, korrektne ja hästikasvatatud… Aga tema sees on midagi muud. (59)
*
/…/ möödunud /…/ aastat, eemaloleku aeg, mil nad teineteist nägemata olid ometi iga päev, iga tund teadnud teineteise olemasolust, polnud neile arme jätnud. Kannatasime selle välja, mõtles kindral. Ja külaline mõtles erilise rahuloluga, milles kehalise katse eduka sooritamisega segunesid ka pettumus ja kahjurõõm – pettumus, sest teine seisis tema ees värskelt ja tervelt, ja kahjurõõm, sest ta oli suutnud siia tugeva ja reipana tagasi tulla: ” Ta ootas mind, sellepärast on ta nii tugev.” (54)
*
Kui petab ka see, kes ei jää ustavaks truudusetule, siis kas ka mitte tema ei vääri andestust?
Jeesusel oli kaks isa ja üks surrogaatema.
“Mieux vaut une paire de mères qu’un père de merde.” (Parem paar emasid kui üks sitapeast isa)
Filed under Öko
Parem astuda julgelt sellesse teise maailma, mingi kire täies säras, kui aegamisi nukralt hääbuda ja närtsida.
Lugesin Surnuid alles nüüd; kui esimest korda Dublinlasi lugesin, siis ma seda ei lugenud, Jumal teab, miks mitte.
S. vaatas mind kaastundlikult ja arvas, et just nüüd oled eriti elus, lisas kohe, et ka siis, kui oled õnnetipul… Ma nagu mõistsin, aga ei mõistnud ka.
Kas me armastame erinevalt? Kas armastajad armastavad üksteist tegelikult erinevalt, lihtsalt teatud ajal ei tea nad seda, või muutub armastus ajaga? Ja kas mõni, kes ütleb, et armastas, tegelikult ei armastanud? Mõni ei armastagi?
Filed under Köök & süda
24. jaanuar 2013 Reimanis
Erinevalt varasemast ei tunne ma, et mul on midagi öelda, ehkki ma tean, et mul on reaalselt rohkem öelda kui iial varem. Ja võimalusi öelda on tulnud juurde, võimalusi on ehk peaaegu piiritult. Kogumiseaeg? Ma kardan, et keegi ei anna enam teist kogumiseaega. Ma võtan kohtadest, kust ei ole enam midagi võtta, kus ei ole midagi enam anda.
Seega vaatan kõneluste eel üle oma vanad hallid mõttekäigud ja turgutan neid uute andmetega – ja avastan, et “uued andmed” kordavad aastate eest avastatut. Või on uusimad andmed ikkagi aastatetagused.
Jääb võimalus, et kui rääkida uutele inimestele, kes huvituvad, sünnib suhtlus või isegi teadmine. [No see viimane lause ajab mind ennast oksele – hea veel et ei kasutanud sõna kommunikatsioon.]
*
Sisemine kellavärk on viidud kõige aeglasemale käigule. Ja nii on hea. Lubate mulle mu talveune, mu tuku ja tuikamise.
Filed under Kino
Mida rohkem on täiskritseldatud lehekesi ideeräbalate, mõttekeste, märkusealgetega, mida rohkem ilmub pildikesi, lingikesi, jms, jne, jop tvoi mat, seda tühjem kõik on.
Filed under Iha
http://beautifulagony.com/public/main.php?offset=2640
Kui saadate oma video, saate 200.- + 30 päeva agoonialehte kasutada.
Lainelöögist vee ja maa piiril kõrged jääkurrud, valge kleidi kraevolangid, mille ääre all sosistab, sahistab meri täis lumesaari, kreemitorte. Tule, tule! – me kanname, veel liigume, veel pole jää, aga mitte ka vesi. Kaljuseinas pahemal turdub klaasjas liha, mida lõikab piitsutav vesi – ja jää annab järele. Palju kaunim – sest elavam – kui muuseumi klaasteravike palee, on väike kaljukabel teiselpool jääklaasi.
aga emakojas peavad toimuma regulaarsed missad.
*
See, kuidas üks primaat käitub ning kuivõrd algeline tema tegelikkus on, ilmneb siis, kui ta end avada püüab – teid usaldama hakkab. Siis paistavad kogu tema kitsuke primaadi mõtteulatus ja hingemadalikud kenasti kätte. On võimalik, et vaadeldava soo ja perekonna esindajate seas ei olegi mitteprimaate. [Ääremärkus: Miks Vana Testament selle koha pealt vaikib ning miks meil ei ole adekvaatset teaduskirjandust selle soo needusest?]
See ei ole üksnes õelus või pettumus, mis lahkab ja alavääristab tundelist materjali, algne emotsioon on ikkagi empaatia, armastamise võimalikkus, mis läheb oma objekti tundmaõppimisel üle kaastunde ja põlguse seguks. Ja kurb, lõpmata kurb on nende pärast ja loomulikult endast – meist!
Filed under Seks&Sugu
näitus 