emade-isade õrnad egod

Olime sadamasse sõidul rääkinud noorema generatsiooni teadurite aupaklikkuse ja uurimiseetika puudumisest, olin püüdnud M-i lohutada, et “ah üks lollakas” ja “ära lase naha alla” jms, ise teades, et mu reaktsioonid on sarnases olukorras identsed. Tegin samal õhtul kodus arvuti lahti ja loen kirja, mis täpsustab, mida minult oodatakse üritusel, kuhu olen kutsutud rääkima. Mulle on kirjutatud ette konservatiivse, et mitte öelda reaktsioonilise kõneleja roll valdkonnas, kus olen olnud enda arvates avangard, revolutsioon. Jääge oma nooruslikku ma-ei-ole-midagi-lugenud-ega-teinud-aga-tean-kõige-paremini faasi, aga jätke teised sellest välja. Mitu korda elus jaksab kuulata mingi teema arutamise taasalustamist Ast ja Bst. Miks peaks noortega koostegemiseks enda tehtu unustama. Naiivsus jätkugu ilma minuta.

miks just tema? juhus või see, et mõnikord satud kellegi peale õigel momendil ja ta tekst uuristab endale sinu sisse tavalisest sügavama pesa.

miks nagu tema? sest ta ehitab millestki väikesest – nii on ta ise rääkinud – uue koha, millesse tahad minna ja sinna mõneks ajaks jääda. kui ma tema raamatuid “uurin”, st ei libista end lihtsalt sinna sisse, lastes end siinsest kohast lahti, siis ma näen, et need on vaid meisterlikud, kindlasti mitte geniaalsed, pika nikerdamise, kombineerimise ja lihvimise vili. tegelased on tõesti nagu Dickensi maatriksi järgi. ta on ise öelnud, et lapsest saati on ta armastanud raamatuid, kuhu saab kaduda, mida lugedes unustad enda. (ma arvan, et ei oleks nauding selliseid kirjutada.)

ta raamatute keskmes on laps või keegi väga noor inimene. arvan, et ta teeks kõik, et täielikult ennast varjata, ta ei ütle enda kohta üheski intervjuus midagi, rääkimata oma raamatutes. laps, kes mängib enda loodud maailmas, et ei peaks siin olema.

ükski

Piisab ühestki suurepärasest või ilusast momendist, transtsendentsest hetkest, neid on seal aga kümneid, need jätkuvad öösel magades, kui ma näen mööda Fabbrit või S. Gallot Casanovat enda poole kõndimas, ta on perekonnatuttav või naaber, pole üldse kummaline, et ta mind enda poole kutsub, et oma kassi näidata, siis olen ise Casanova ja mu noor väga valge nahaga pruut jookseb mu eest ära, ehkki olen päeval lugenud Byronit, tema pikkadest ujumisretkedest, perekonna ja armukeste paralleellogistikast. Ära siis kommenteeri mulle, et kas juuli ei ole mitte niiske või kanalid haisvad, ma arvatavasti lasen selle kõrvust mööda.

väljatulemine

Ärkasin öösel ta kõrval kolm-neli korda. Iga kord tulin teadvusele unest, milles olin ikka veel Veneetsias, kõndisin pimedatel tänavatel, vaatasin veele, õhk oli soe ja lõhnas magusalt. Ma pidin kõndima, see oli mu ainus eesmärk, olema täienisti õndsas linnas.

Pehme väljatulemine – nektariinid, avokaadovõileib ja Napoli türa.

Lugemist

https://genderindetail.org.ua/season-topic/dosvidy-viyny/the-not-end-of-history-what-s-wrong-with-the-western-view-of-the-ukrainian-lgbt-community.html

Ari Hirvonen 1960-2021

https://nuorivoima.fi/lue/juttu/oikeusfilosofi-oli-draaman-tekija-ari-hirvonen-1960-2021

https://www.hs.fi/muistot/art-2000008244482.html