Category Archives: Armastus

“Küll oli ilus mu õieke”

screen-shot-2016-12-11-at-04-12-11Oma armastatule olen eesti luuletajatest saatnud enim Anna Haava luulet. Olen lugenud, üle lugenud Haava luulet, et leida sealt tuttavlikku kõla, mida enda kirjade teksteisse põimida. Ei ole seni pidanud Anna Haavat lesbiluuletajaks, ei ole selle peale tulnudki, kuid täna, kui lugesin “Südameta” ja tema kuulsat “Küll oli ilus mu õieke”, tulin mõttele, et arvatavasti oli Haava üks armastatutest naine, kellele mõeldes on kirjutatud mitmed luuletused (ehk nt ka “Sa kõige armsam mulle”, mis kõneleb armastuse salgamisest – teema, mis on mitmes teiseski Haava luuletuses, nagu “Võin”: “Võin aga põue põhjas Sind kanda keelmata.”). haava-kahe-tundmatugaAnna Haava ei oleks ehk nõus väljendiga “üks armastatutest”, sest mitmes tema luuletuses on väljendatud mõtet, et inimene armastab vaid korra, kui armastusele järgneb teine, st ei olnud armastus (“Ja uuel’ armul’ aset annab, See – armastus ei olnudki.”).screen-shot-2016-12-11-at-01-12-00

Arvamust, et noorelt surmale kaotatud peiu kõrval oli Haaval veel teinegi armastus, toetab see, et tema lembeluules esineb kaks suurt teemat. Üheks on kaotatud või kaugel oleva kallima idealiseerimine (armastatu on ingel, püha kuju luuletaja südames, mida ei saa sõnadega väljendada. Vt nt luuletused “Ei ole sina minu ingel” ja “Sinu nimi”, milles read: “Ei sinu nime iial ma teistel’ nimeta”.) ning pidev igatsus tema järele. Teisal on aga Haava armuluules pinge, isegi kiivus ja viha (luuletuses “Sa kõige armsam mulle”, milles: “Sa kõige armsam mulle, Ja siiski vihkan Sind! Võin haavu lüüa sulle – Ja endal lõhkeb rind!” ning luuletuses “Siis mine!…”: “Kui sina mu silmist ei loe, mis heliseb südames mul, Siis mine! Sest igavesti Siis võõrad oleme küll!…Luuletuses “Ma vihkan sind”: “Ma vihkan sind nüüd, igavesti!…Kuid suurem on mu armastus!…) ning keelitus, et tema süda rahule jäetaks (luuletuses “Tead küll, mu kuldakallis”: “Sind tahan unusta’, Su kuju kustutada Mu põuest jäljeta.”).haava-vasakult-teine

Poetess pöördub mitmes luuletuses ka kõiksuse poole, kust leida üleivamat, millega oma kallimat ehtida (luuletuses “Oh võiksin”: “Oh võiksin taevatelgilt Kõik tähed paluda /…/ Sind, sind siin elu vilus Siis krooniks sellega!”).

a-haava-1955

A. Haava luule kohta Villem Grünthal-Ridala: http://www.digar.ee/arhiiv/en/download/113869

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Iha, Isamaa, Lesbid, Luule

Kõige kurvem eesti laul

on “Aeg läheb, aga õnn ei kao” ning Tootsi pulma rõõmsad pulmalised ümber laua, kelle nägusid järjest Suves lähedalt kadreeritakse, süvendavad minus seda tunnet. Võibolla pidasin lapsena abiellumist lõplikuks lapse-mina hülgamiseks, omamoodi surmaks, kust ei ole tagasiteed tõelisse mina-autonoomsusse, mis on võimalik vaid lapsena. Tänini, alati kui seda stseeni vaatan, koorub südameroosi ümbert üks kiht kroonlehti ja langeb põrmuks. [Türa, minust ei ole lüürikut! :D]

(Pärast ca 20 vaatamist oli mul meeles, et proviisor räägib enne laulu, aga eksisin.)

(Paremat versiooni ei leidnud:)

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Elu, Ilu, Isamaa, Kino

/../

Thus they both took an oath

In love and friendship they sealed a pact.

Then the two slept together

And spoke about the past.

Gurgani

This slideshow requires JavaScript.

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Füüsiline, Kirjandus, Kunst, Kuulutus, Mälu

…When, like your narcissus,

I go to sleep,

A dream I have, more dishevelled than your hair.

Mahasti Ganjavi

screen-shot-2016-11-14-at-23-49-49

Mir Afzal Tuni, 1640.

Lisa kommentaar

Filed under Armastus

Kui lahutus jõustunud

võib hakata pulmakleiti valima

This slideshow requires JavaScript.

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Õigused, Iha

See, just osadele vene kultuuriruumi inimestele omane pidev oma mõtte ja südamega raiumine elusse, põhilisse, aktuaalsesse, lähimasse, on mulle väga armas ja väärib austust:

Kasvamine kannatuse kaudu

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Emakeel, Füüsiline, Geograafia

See (vt all) juhtub ikka, kui liiga pikalt lugeda ühe teatud riigi meediat. Nädalavahetus oli aga mulle väga tore, lõbus ja südamlik ning tahan selle siin ära märkida. Ülases toimus queer-pidu, ehk üks esimesi, mis end nii selgelt ka välja reklaamib, samas paika pannes peo reeglid – igasugune homo- ja transfoobia ja seksism pole teretulnud. (Peolt paluti nt lahkuda mehel, kes haaras ühel naisel kannikast. Korraldajate silmis ei olnud küsimust, kuidas sellise vägivallatsejaga ümber käia. Nii peakski see alati olema.) Kui suudame luua koha, kus queeril on turvaline, on see väga suur samm. Kui selles kontekstis tahab ja oskab osaleda ka hetero ja/või cis, ei ole see  välistatud, kuid primaarne on luua kodune tunne inimestele, kel turvatunnet paljudes kohtades ei ole.

Tekkimas on üks uus tugev kooslus, mis tekitab seal osalejates sooje tundeid ning mille nimel ollakse valmis ühiselt töötama. Väga hea tunne on olla selles osaline.

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Perekond, Ruum