Category Archives: Armastus

sünnipäevakleepse

Screen Shot 2017-11-22 at 22.30.36Screen Shot 2017-11-22 at 22.34.53

Advertisements

Lisa kommentaar

by | Neljapäev, november 23, 2017 · 00:36

7 päeva voodis ja umbes 20-25 filmi. Vaatan, muidugi, lemmikuid ja lihtsalt vaadatuid üle, ja avastan neis uut. Nt Jarmuschi Only lovers… tantsustseenis võtab kaamera ülevalt. Mitte ükski teine rakurss ei saaks edasi anda seda, kuidas vana paar pikaaegsed kallimad tantsivad. See on selline üks tõmbab ees ja teine lohiseb järel liikumine, aga see on intiimne, ilus ja liigutav.

 

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Õhk

Üks mälestusväärseim osa Kinski memuaaridest on tema üle võlli kirglik Shakespeare’i harjutamine (vannituba, kus ta kord harjutas, jäi temast maha rusudes). Tänane leid:

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Huumor

Käisin L.-ninal – iga-aastasel palverännakul. Pullist möödumise kohas ei olnud ühtegi pulli, aga kui rannalt ära hakkasin minema, piilus üks  mind puude tagant, oli arvatavasti jälginud mõnda aega, sain ta pildile.

Vesi oli soe, kivid veetaimi täis ja libedad. Keegi oli rannale kobarroose toonud; ka mina peaksin sinna mälestusmärgi püstitama.

Lootsin, et torni on korrastatud, et trepp on parandatud, et saaksin seal ühe talve elada, nt 2019ndal, kuid kõik on nii nagu enne. Peaksin õppima puutreppi ehitama, ehk lubataks mind siis seal ehituse ajal elada, aga ka kõrvalhooneid ei ole korrastatud, peaksin maja oma seljas kohale tooma. Ajutine katus näeb välja räbal, väga tahaks maas vedeleva tornikiivri ja raudbalustraadi üles vinnata… mõttes elasin seal aasta.

 

Lisa kommentaar

Filed under Armastus

Lauri Leesi 80ndatel kirjutatud prantsuse keele õpikus algajatele oli üks tekst, mis kõlas umbes nii: “Jules armastab Lucie’d. Lucie armastab aga Gérard’i. Keda armastab Gérard? Ta armastab Pauli, kes on loll nagu lauajalg.” Suhete käekäiku jälgides, tuleb mulle alati see tekst meelde, ning vastamata armastuste traagika on korraga koomiline.

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Elu, Füüsiline

Kortsus paberilipakas veereb mööda tänavat, kord on üks nurk vastu maad, siis järgmine, nutsak jookseb ise kuhu tahab. Või on see ikkagi tuul, mis teda pillutab

Kas see on filiaalse suhte aseaine, tagasi soovimine, asendusest raudse haardega kinni haaramine või on see Armastus   Veendumusega Ühte klammerdumine, kehakeemia eripära või ikkagi Armastus

Kas sa lähed ise, valid intensiivsuse või passiivsuse kasuks, või lükkab sind Elu ise, ka aegluse ja passiivsuse suunas

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Õhk, Elu, Füüsiline

“Küll oli ilus mu õieke”

screen-shot-2016-12-11-at-04-12-11Oma armastatule olen eesti luuletajatest saatnud enim Anna Haava luulet. Olen lugenud, üle lugenud Haava luulet, et leida sealt tuttavlikku kõla, mida enda kirjade teksteisse põimida. Ei ole seni pidanud Anna Haavat lesbiluuletajaks, ei ole selle peale tulnudki, kuid täna, kui lugesin “Südameta” ja tema kuulsat “Küll oli ilus mu õieke”, tulin mõttele, et arvatavasti oli Haava üks armastatutest naine, kellele mõeldes on kirjutatud mitmed luuletused (ehk nt ka “Sa kõige armsam mulle”, mis kõneleb armastuse salgamisest – teema, mis on mitmes teiseski Haava luuletuses, nagu “Võin”: “Võin aga põue põhjas Sind kanda keelmata.”). haava-kahe-tundmatugaAnna Haava ei oleks ehk nõus väljendiga “üks armastatutest”, sest mitmes tema luuletuses on väljendatud mõtet, et inimene armastab vaid korra, kui armastusele järgneb teine, st ei olnud armastus (“Ja uuel’ armul’ aset annab, See – armastus ei olnudki.”).screen-shot-2016-12-11-at-01-12-00

Arvamust, et noorelt surmale kaotatud peiu kõrval oli Haaval veel teinegi armastus, toetab see, et tema lembeluules esineb kaks suurt teemat. Üheks on kaotatud või kaugel oleva kallima idealiseerimine (armastatu on ingel, püha kuju luuletaja südames, mida ei saa sõnadega väljendada. Vt nt luuletused “Ei ole sina minu ingel” ja “Sinu nimi”, milles read: “Ei sinu nime iial ma teistel’ nimeta”.) ning pidev igatsus tema järele. Teisal on aga Haava armuluules pinge, isegi kiivus ja viha (luuletuses “Sa kõige armsam mulle”, milles: “Sa kõige armsam mulle, Ja siiski vihkan Sind! Võin haavu lüüa sulle – Ja endal lõhkeb rind!” ning luuletuses “Siis mine!…”: “Kui sina mu silmist ei loe, mis heliseb südames mul, Siis mine! Sest igavesti Siis võõrad oleme küll!…Luuletuses “Ma vihkan sind”: “Ma vihkan sind nüüd, igavesti!…Kuid suurem on mu armastus!…) ning keelitus, et tema süda rahule jäetaks (luuletuses “Tead küll, mu kuldakallis”: “Sind tahan unusta’, Su kuju kustutada Mu põuest jäljeta.”).haava-vasakult-teine

Poetess pöördub mitmes luuletuses ka kõiksuse poole, kust leida üleivamat, millega oma kallimat ehtida (luuletuses “Oh võiksin”: “Oh võiksin taevatelgilt Kõik tähed paluda /…/ Sind, sind siin elu vilus Siis krooniks sellega!”).

a-haava-1955

A. Haava luule kohta Villem Grünthal-Ridala: http://www.digar.ee/arhiiv/en/download/113869

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Iha, Isamaa, Lesbid, Luule