naised on liiga head

et ihaldada võimu, et teostada võimu, et võistelda, et kavandada, et saboteerida konkurente jne jne.

Naasen algeliste essentsialistlike “tõdede” juurde, et ka neid hüpoteesina testida, sest why not – ma olen selle teemaga nii kaua tegelenud, et ma luban endale juba pea igas seltskonnas vana värvika matrooni/muti iseäratsevat käitumist* (ma tean paremini, ma võin väljenduda seksistlikult, sest ma juba ise olen meta, mitte ei vaja meta-analüüsi jne jne). Sest ma kuulasin täna läbi ukse P. kõne mingi prantsuse vennaga, kellega ta peab lipitsema, oma n-ö madalama mehe positsiooni taluma, ja see on tülgastav. Püüan meenutada, kas naiste vahel esineb seda ka. Esineb, aga harva, sest neil pole võimu, võim on nende käeulatusest väljas ja nad on õppinud (!) seda mitte ihaldama, seda põlastama nagu mina just tegin. Pole lihtsamat kui töötada vaid naistega, keegi ei tundle ega tõmble koosolekutel nagu mehed seda pea alati oma egodega seoses teevad, kohe saab asja juurde minna, kohe tehakse töö ära jne jne. St olen sarnane meesjuhile, kes eelistab töötada agarate naisalluvatega, kes ka tööd teevad.

—* ja selle kõrval vaatan lakke ja torutan huuli, kui mõni mu voodi kandidaat hakkab mulle soost või naistest-meestest rääkima. Ma ei kuulnud seda, kallike, st ei pea vaidlema ega sind parandama.

you look sick and tired today!

Su(v)ine lauluke

I scream for ice cream

I scream for ice cream

Ice cream for ice cream

Kohalik stracciatella Sinibe vaarikatega

aitab euroopa liidu õigust lugeda

kui mu keelt ei vaja ühegi õnarus

jään ikkagi elama sest

I scream for ice cream

I scream for ice cream

türannidest

Lugu ise oli lihtne. Heategijast kunstnik, maailmavalitsemise kihuga türann, armus. Et muuta maailm heamaks ja hoida armastust, sulges ta armastatu vanglasse ja kongi läks ka õukonna laulik, keda armastas armastatu. Olimegi siis kolmekesi vangitornis. Ometi olime kunagi olnud ballisaalides, laulik oli seisnud kuninganna kõrval, ilus võõras oli tantsinud all põrandal jne jne.

Ühel päeval tuli türann armastatu kongi. Too pakkus pakti – luba mu kallil minna ja ma saan päriselt sinu omaks. Türann võttis armastatu hinge ja sidus selle kui paela ümber vasaku käe. Poeet pääses vabadusse. Armastus suri vanglas ja maeti müüri taha. Kui türann tundis, et käes on tema viimane tund, lasi ta kutsuda lauliku, et öelda, kes oli end ta vabaduse nimel ohverdanud ja näidata talle kätte tolle haud. Juba küürus laulik kummardus haua kohale ja lasi kuuldavale nuukse. Hauast tõusis käsi ja haaras lauliku järele. Sinna ta kivines. Sellest ajast peale teeb rahvas oma poeetidele kivikujusid.

Guibert

variatsioonid

mees/naine, keda ei olnud

teise armastus tõmbab olemisse, mis pole kunagi päris vaba. kui ei armasta, siis ei ole. olemisse tõmbamist saab takistada sõnadega. nõnda lobises ta katkematult autos, köögilaua taga, teatripuhvetis ja isegi turismitalu terrassi sohval või voodis lebades. sõnu kuuldavale tuues oli ta kindel, et ta ei ole vangistatud sellesse reaalsusesse, milles oli ja armastas teine. ainult keel oli tõeliselt vaba. vabadus oli võimalik vaid läbi keele, mille mänguväli ja -reeglid olid piiramatud. olemine ja keha olemises olid alati piiratud, vangid või orjad isegi siis, kui kehad olid nautimas, rahuldamas enda või oma isanda – vaimu – ihasid.

ta võis jääda varjule olemise eest vaid siis, kui ta vastustas teise pealetungi – mis muud oli armastus!

lõpuks teda ei olnudki. vabaduseiha ja isetus* olid taandanud ta olematusse.

*Isetus nõuab eraldi selgitust, aga täna olen selle andmiseks liiga väsinud.