Nos vérités ne valent pas plus que celles de nos ancêtres. Ayant substitué à leurs mythes et à leurs symboles des concepts, nous nous croyons “avancés”; mais ces mythes et ces symboles n’expriment guère moins que nos concepts.
Cioran, Œuvres, Gallimard, lk 706
Ma loen Marju Lepajõe suurepärast artiklikogumikku “Roomlaste taltsutamine”. Ettekanded, artiklid, raamatuarvustused – kõik, mida olen seni lugenud, on terav, vaimukas, kaunis ning kirjutatud vastutustundega (lubage siia väike sulustatud naeratus:). Vaimustav lugemine! Ja nõuab viidatu ning algallikate lugemist. Hakkasingi eile Nurrit külastades lugema Paul Veyne’i. Nurril on (kreeklastest) ka kõike!
***Planeerisin paar päeva tagasi kirjutada paar rida soovist saada vana-testamentlikult nahutatud, sinna kõrvale sobinuks mõni Sextose sentents (Lepajõe, lk 115) à la Iga kehaliige, mis veenab sind mitte mõõtu pidama, rebi enda küljest. On parem elada mõõdukuses ilma kehaliikmeta kui hävida koos sellega (13.). Mõni teine kord.