Category Archives: Kunst

Aia eeskuju

Nagu Vertumnus esinenud voorusliku ja targa vana naisena.
Seeliku alt paistmas tugevad jalad, suured kämblad haaramas puuvilja hoidva käe küünart. Valge tanu peitmas soovi olla tüvi, mille ümber viinapuuväät sõlmub, et see rõõmustaks südameid enama kui lehevarjuga.
Miks ei võta sa eeskuju oma aias kasvavast?

Esinenud sõbrana, kes muretseb viljade valmimise eest hoolitseja heakäigu eest, tunneb aga lähedalt paanide ihkamisi.
Miks ei võta sa eeskuju oma aias kasvavast?

Pununud hoolega tüve tugevdamise asemel uimastavat ihavääti.
Nõnda järginud aia eeskuju.

 

Melzi_Vertumnus_and_Pomona

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Aed, Iha, Kunst

Dokumenteerida luulega

     Mõnu taga helendab tõde
Triin Soomets

kujundiga, mis on päris ja ise tulnud me juurde. Tulla tagasi sõna juurde, kui mõni on veel oma.

poetry and love

*

Üritan ikkagi kirjutada, ka mitte omas keeles, aga juba on pildifaas. Siis tuleb teha pilti.

*

Neist purudest, mis iha laualt kukuvad, neist saaks söönuks terve linn, terve Berliin, ja Tallinn takkapihta. Kui oleks jaksu kui hommikune tänavapühkija teiste järel ja eel terad kokku pühkida.

 

 

Lisa kommentaar

Filed under Kirg, Kunst, Linn

Judy Davis

https://www1.putlockertv.to/watch/husbands-and-wives.jv7o3/3939kr

Lisa kommentaar

Filed under Huumor, Ilu, Kunst

Kunstnikke!

Viimastel nädalatel olen otsinud trans ja queer illustraatoreid publikatsioonidele (raportid ja üldharivad infotrükised :) ), mille koostamise või toimetamise kallal juba pea aasta töötan.

Berliinis elava ja töötava Rory Midhani töid:

http://www.rorymidhani.com/

Screen Shot 2017-12-09 at 13.02.23

Screen Shot 2017-12-09 at 12.58.56

Lisa kommentaar

Filed under Kirg, Kunst, Seks&Sugu

Jaanus Samma “NSFW. Esimehe lugu”

Ma tegin märkmeid Jaanus Samma näitusest ning panin need koolilapselikud tähelepanekud ka hoolikalt kirja. (Tunnen, et tasun oma võlga, et pole kirjutanud olulistest sündmustest.)

Jaanus Samma “NSFW. Esimehe lugu” (kuraator Eugenio Viola) on nõukogudeaegsete geimeeste kohtutoimikute kontsentraat – ühe mehe lugu, millega loob Samma uue Eesti 20. sajandi ajaloo kangelase. Näitusel on muuseumilaadsete pedagoogiliste infotahvlite ja vitriinide kõrval lavastatud fotod ja videoinstallatsioonid, mis võimendavad loo mõju vaatajale.

Lähimineviku kunstiline käsitlus peab end paratamatult positsioneerima juba olemasolevate klišeedega nõukogude aja repressioonide, ohvrilugude jms kujutamisest. Samma paigutab end sellesse väga huvitavalt, kasutades lavastuslikel fotodel pea kitšilikke sümboleid kristlikust esteetikast ning popkutuuri kulunud võtteid nõukogude “halli” aja ja ruumi kujutamisest. Minu tähelepanu pälvis ka see, kuidas oli Samma lahendanud toonastes geielulugudes kesksel kohal olnud pinge eraelu ja avaliku sfääri vahel. – Vastamisi asetatud videod, mida vaataja võib jälgida samaaegselt, kõrvutavad ebakindla intiimsfääri avaliku kohturituaaliga, selle uurimismeetodite grotesksusega. Totalitaarse riigi uurimisasutused on tunginud inimese eraellu, tema magamistuppa, nii et ka kodusest elust saab kohtutribüünile sarnanev lavataoline dekoor, kus inimeste liigutused on arglikud ja teatraalsed.

Lisa kommentaar

Filed under Kunst, Mälu

/../

Thus they both took an oath

In love and friendship they sealed a pact.

Then the two slept together

And spoke about the past.

Gurgani

This slideshow requires JavaScript.

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Füüsiline, Kirjandus, Kunst, Kuulutus, Mälu

Pinacoteca

Esimesest korrast mäletan, et jäime reserveeritud ajale hiljaks, teised olid juba muuseumis sees, napilt jõudsime kohale. Sellest külastusest on üks pilt, kus vaatame arvatavasti muuseumi plaani, mina väga tõsine ja kaitseseisundis nagu ikka, temal tundlad püsti, et mõista mind. Me oleks välimuselt nagu vastandid ja seda huvitavamaks ja ilusamaks teeb see pildi.

Ma ei mäleta teoseid, ehk mäletan mõnda momenti, kui ta mind varrukast mõne oma meelistöö juurde tõmbas. Kas ma olin ikka siis veel nii armunud, et ei näinud midagi muud? Ööbisime kaugel Rooma südalinnast, kauni aiaga äärelinna hotellis, kus ta kordagi meie ühise viie öö jooksul ei nõustunud minuga armatsema, tundsin end hetketi kui petetud noor abielumees, kelle naine on ta mesinädalate sihtkohta vaatamisväärsuste, mitte armastuse pärast viinud. Rooma tänavatel kõndides säras ta aga nagu ei kuskil mujal ning see täitis mind rahu ja õnnega.

Teisel korral, oma kolmanda abikaasaga, lähenesime müüridele aeglaselt, sest elasime Vatikanis, suurepärase vaatega toakeses, mille ta meile oli välja valinud. Kõik oli ideaalne, et Vatikani rikkusi avastada, aga olime vaevalt sisenenud varakristliku kunsti – ühe mu lemmiku – saali, kui tal hakkas paha. Ma arvan, et vaatasin mõnda suurepärast Monaco Lorenzo tööd vms, ning tundsin arvatavasti väikest sadistlikku mõnu juhtides tema tähelepanu töödele, mis tema haiglast surmahirmu pidid suurendama. Aga ta ei pidanud kaua vastu ning järgnenud tunni või enamgi veetsime karabinjeeride kahtlustavate pilkude all muuseumi avaras esmaabitoas. Kõigile oli selge, et tegu on ärevushäirega, üksnes ta ise nõudis täielikku läbivaatust või soovitust minna mõnda suurde haiglasse ning kinnitust, et ta ei hakka surema. Minu meelehärmiks nõudis ta ka veel ataki möödudes, et loobume muuseumi külastusest ja lähme omal käel haiglasse. Mõtlesin, et ta on naeruväärne ning pidin kogu jõu kokku võtma, et paista toetav ja mõistev. Ma ei olnud nõus lahkuma, piletid olin mina ostnud, võimalik, et need olid mulle maksnud kokku ca 70 euri, ning tugeva veenmise ja survestamise peale veetsime muuseumis vähemalt neli-viis intensiivset tundi, mina külastasin mulle olulisemaid saale mitu korda.

Elasime selle nädala temaga väga erinevates hotellides ning mõnedel öödel ka eraldi, olin vist jälle ületöötanud ning tema seltskond koormas ning tüütas mind, kui ta tegi järjekordse ettepaneku proovida anaalseksi, tahtsin teda ignoreerida üleüldiselt, tahtsin teda karistada, siduda ta hotelliks muudetud kiriku askeetliku toa raudvoodi külge, et tekitada valu ta roosakale lihavale pehmele ihule, ma arvasin, et ta ei eruta mind enam iial.

Lisa kommentaar

Filed under Kunst