goth dyke style

Reserved, Zara, jt, teil pole aimugi, mis on unisex

http://rebirthgarments.com/#rebirthgarments

Joe Carstairs

https://therake.com/stories/icons/joe-carstairs/

https://en.wikipedia.org/wiki/Joe_Carstairs

http://www.nytimes.com/books/98/05/17/reviews/980517.17hughest.html

https://www.pride.com/lifestyle/2013/10/02/who-f-joe-carstairs

Ainult ooper oli väljakannatatav, mitte Draama, Linna, No, ammugi Teo, oma vulgaarsuste, katsetuste ja mõistuse kitsaste piiridega. Väljakannatavav, sest oli teada, mis tuli, ei olnud võimalik mitte magama jääda, nautida turvaliselt, meeliskleda juba teisest õhtusöögist, nussist. Mõelda, et oli teatriinimesi, kellele “läks korda”, kes “mõtlesid”, tegid sotsiaalset teatrit, tahtsid kõnetada inimesi poliitilistel teemadel, millest neil aimugi ei olnud; üks neist kirjutas arvustustelehes, piinlikult, end naeruvääristades oma tõsiduse ja huumorimeeleta. See oli jälestuväärne, ning nii hoidis ta sellest end kaugele. Ainult ooperiloožis oli võimalik end labasusest lahti lõigata, selle üle naerda, kaunile leedu brünetile kätt reie peale asetades.

Teatris

Kõik teatrifuajees ootavad inimesed on keskendunud on hoolikalt end kodus üritanud hooletult riidesse panna. Pigem teksad kui mustad püksid pigem massiivsed ülepõlve saapad kui madalad kontsakad Et poleks liiga range ega vanamoodsalt pidulik

Mina aga teen pingutusi, et keegi ei näeks, kui pese kammimata, tolmu kassikarvane triikimata & kulunud ma olen.

Silun tahtmatult oma lagunema kippuva räbalahunniku pealispinda sõrmed takerduvad riideaukudesse – ehk ükski ei märka seda hoolimatust.

Kuna kevad on külm, saadetakse mulle siia mandrile mu kolmas, must leinakasukas. Vaid üks kasukas jääb seega sel aastal tuulutamata. Veel on aega kuni Tallinna tänavatel hakkavad ümarad vene daamid kandma heledaid pükse ja heegelpitsist sviitrikesi. Mõtisklesin, kas suudan andestada vellele, kes ärasaatmisel triibulist salli ja musta asemel halli mantlit kandis.

Kõrgem tase

http://advancedstyle.blogspot.co.uk/ 

I Am Fucking Art

– selle peale ei tule võrgust ühtegi huvitavat kreisit kunstnikku, vaid porno, kus keegi nussib Arti.

Ja milleks üldse on mul vaja midagi väljast, välist, kui on superioorne absoluutne unikaalne täiusliku teostusega pilt mu peas.

Well, I am the fucking art.

Murda meestemoe alale

Vt http://www.dapperq.com/ ja loe/kuula nt Susan Harr’i mõtteid.

Kväärakas mood

http://www.autostraddle.com/top-7-style-blogs-for-the-aesthetically-oriented-queer-152836/

 

 

Üks armas moeblogi: http://curiousfancy.com/

Keha

http://www.broadist.com/

 

Mamma ütleb alati: Suurel Reedel – rohi ka ei kasva!

“Põhjamaa” inimesed, kes räägivad, et “lõunamaalaste” soojus ja avatus on pealiskaudne ning teeseldud (muide ka nt Põhja-Prantsusmaa elanikud räägivad seda oma koduriigi lõunamaalaste kohta!) … Ma ei või! Sa võid käia eestlasega läbi kakskümmend aastat ja ta ei emba sind spontaanselt kunagi, ei ütle kunagi, et sa oled ta palvetes (ta ei palveta esiteks!), et sa jääd alati tema südamesse. Kõik poolehoid ja armastus on väljendatud läbi tusase halli hillitsetuseudu pool-vastumeelses jumalagajätukallistuses. Ma ei kannata seda, sest ma ise olen veel kõige enam selline.

 

 

 

Silencio

Uned on tagasi antud.

Kohtusin Tähtvere pargis Eesti keskeas kirjandusteadlastest ühe silmapaistvaima mehe ja keskeas kunstnikest ühe silmapaistvaima naisega.* Nad olid paar, mõtisklesid ühest (teisest), rahvusvaheliselt tuntud!, eksistentsialistliku mõtlemise esipaarist. Hakkasin mehe mainimise järel ütlema, et loomulikult Tema-Naine. Kuid ma eksisin. Eesti kirjandusteadlane-kunstnik mõttetander pidasid silmas üht teist naist. Nimega oli seotud mingi sõnamäng, mis hõlmas rahvusvahelise kõrval eesti naiskunstniku nime. Tundsin end väga rumalana. Eesti paar väitis, et too naine olevat mehele maandaja, ühendus maaga, kark ja jalapakk ühtaegu. Piltlikustajana ilmus naiskunstniku kaenlaalusesse jämedast ümarast plasttorust helesinine kõver kark – ühtaegu piksenool ja maandusvarras.

*

Siin on nii mitu tasandit, ürita ometi kaasa mõelda! Tallinna noored (keskealised on ju meil noored, sest vanad on lihtsalt nii vanad!) Tartu Tähtvere pargis – konservatiivsuse kantsis. Tänavanurga filosoofiline vestlus, milles ei ole midagi demokraatlikku… Oluline pole mitte substants, vaid Nimi. St mitte tegelik naine, tõeline abikaasa, vaid Nimi. Minu nostalgia, segadus, mis tuleneb suurlinnast. Ka põhilises tuleb vaadata üles autoriteetide poole. Ja muidugi Iha! mängida paarid ümber!

PS Kas teate seda tunnet, et kõik on olnud väga hästi, korras, aga ühel päeval ärkaksid justkui unest ja näed selge pilguga – kõik sind ümbritsevad “teised” inimesed paistavad välja armetult idiootlikud, haledad oma käitumises ja püüdlustes.

* Nn nais- ja meeskategooriat kasutamata, st üldarvestuses.

Prioriteedid ehk vihm paraadil

Kõik räägivad ihast, aga kirge ei ole kusagil. Kirg on halb maitse Seewaldi tagatoas, keskealiste naiste (kas on kedagi, kellesse suhtutakse Eestis suurema põlgusega kui üksikusse lastetusse keskealisesse naisesse, kes ilmutab (veel) kire võimalikkuse tundemärke!?) raamaturiiulitel jne jne. Iha-pidu on pettumuse, hirmu ja kibestumuse, täitmatuse (?) tähistamine (st selebreerimine :). [See blogi on mh sellest! :)] Oi, ma olen sellest tüdinenud!

 

Keeran päikesele selja

Jälle. Ristikivi päevik. Ta ei ole lihtsalt hirmul mees. Hirmuga, hirmust hoolimata on ta kirjutanud & avaldanud. [Romaan peab tulema valuga ja ta on lugejale kohe väärtuslikum :)]

Vein. Šokolaadi vulkaanid. Milleks õu, maailm, päike?

Milline valgus kollases elutoas, salongi uksevitraažil, sellest valguspildist saab mu pelgupaik, mantra, mõtluse objekt.

Magame kõik, aga mina ikkagi ei maga.

Oraalsed naudingud.

Keha. Kaha. Vaha.

Peen. Pudel. Proosa.

Pruudid.

– Kuidas ootan seda “lihtsat” elu tulevikus.

Pea meeles!

Vaikusest

Ma imestan ikka, kuidas mõte võib kapata tuhatnelja, kui ma tulen oma sisemuse vaikusest.

Sootundlik eelarvestamine

Sõbrapäeva eel(mäng)