Aga mu hingamine ei muutunud, ehkki ma teadsin nüüd.

Mis saab armastajatest, kes ei saa enam keelt kasutada? Ei või. Sest keel on reetnud, osutunud vale- ja valuallikaks.

*

Iga kord lähen Ta juurde mõttega lihtsalt olla, minna tagasi olemisse, mis saab olla vaid Temaga, kavatsen vaikida, kuulata ja vaadata, aga mitte rääkida. Alati planeerin olla vaid keha, meeled, aga mitte vaim, see neetud hälbiv vaim. Ja loodan, et Tema on niisamuti. Loodan, häbenedes seda lootust, sest tean, et ma ei tohi, ei tohiks, armastada vaid seda enda ootust.

Mu Kriitikule ei meeldinud, et ma kirjutan nii palju – siis jääb vähe aega lugemiseks ja seedimiseks. Aga ta kiitis heaks plaani lõpetada igasugune mõttetöö ning hakata sõduriks, kulturistiks, kekaõpetajaks, modelliks. See oli tema silmis diip, avangard, mäss, originaallooming. Ta tahtis, et ma lõpetan loomise ja hakkan tegutsema, olema, ta saaks siis ise kirjutada, mind luua, seletada mu rumalust autentse naljana. Teha intervjuu, et räägiksin, mida ma noores eas olin lugenud, et näitaksin, et nüüdseks on mu mõtlemisvõime hävinenud, ma olen vintage ese, cool retro noortele uudistajatele jne jne

Ma tahtsin, et mere ääres kõndides
tuleks mu juurde Saadik ja ütleks, et
ma suren. Ja ta tuli.
Ma tahtsin teada, kas ma hakkan elama teisiti, armastama vihkama tundma teisiti
Sööma magama kirjutama teisiti. Võitlema töötama rääkima teisiti.
Kui ma tean, et ma olen suremas.
Jumala Surma saadik. Millal
suren. Et ma suren. Tõesti suren.
Et sellele kõigele tuleb lõpp.
Et jääbki üksnes üks vana passipilt M-ist.
Ta oli.
Aga see on ka kõik.

Meie igapäevast…

Laurits on lõiganud endal ära parema käe vasaku käega. Meie tahtsime mõlemad saagida parema käega oma vasakut kätte – karistada oma kurakätt. (Vasak käsi on süüdi kõiges halvas, mida sa endale ei andesta.) Miks just parem? Et pildi vaatajal oleks tunne, et lõigatav on siiski vasem ja lõikaja parem? Reaalsus pole oluline?

Bloknoot

Face à l’extrême. T. Todorov

Miski minus hakkab ikkagi kohe mässame selle heroiseeritud poolakate desheroiseerimise vastu ja vastavalt teiste (väikeste) näidete ülistamise vastu. Ka mina olen oma positsioneeringust (!) läbi ja läbi mõjutatud.

Kuigi, see üks naiste näide pani mind avalikus ruumis lugedes nutma, teised retoorikad (st mitte niivõrd juhtumised) paisutavad rinda ja tõmbavad selle kummi nagu nad omal ajal sõjaväelastelegi pidid mõjuma.

***

Üks asi oli uhkus, ja see oli meile kõigile omane – mitte olla tööriist või tehnik, vaid otsustaja, juhtija, ellukutsuja, looja ja mõtleja, ükskõik, kas töötad keele, mõistete, normide, kõnede, poliitikate, ürikute, faktide vms-ga. Aga lisaks oli nõue, et ei tohi olla persevest, ja seda aspekti meite inimnatuuris rookisime kõik usinalt välja ja üritasime sellest puhastada ka endi ümbrust.

Nüüd on aga situatsioon teine. Paljude silmis kaasneb taltsumata rõlge loomusega võim (nii poliitiline, majanduslik, intellektuaalne kui ka seksuaalne). I don’t get this. 

 

 

C’est vieux, ça!

Ikka mõtlen

Kõndisime Taevaskojas, sügis, vähe inimesi. Ta hoidis mul käest. Eemal ees rajal näen järsku kahte inimest. Oht! Kas peaksin käest lahti laskma? Ah, ei pea! – Tuleb meelde, ma ei ole naisega. Ma olen sellisena ok, aktseptaabel. Keegi ei hakka mulle sellepärast molli andma. Suudan käetõmbluse alla suruda.

 

Enamik “kultuuri” on tülgastav, kuid seda võib ka lugeda: http://www.activeresistance.co.uk/ar/

*

Vaatasime jalgpalli MMi, see aasta, kui Pr võitis. Tuli hümn ja saadik tõusis püsti, prantslased vilistasid sel hetkel solidaarsuse peale. Ta jäi üksi seisma, ainult mina mõistsin kõik hukka. Täna Estonias sama, ainult et “laulurahvas” oleks ka kätest kinni võtnud. Piinlik ja masendav. Pimedate kuningriigis… Mul on vaja mu pimedat eraldatud kuningalooži. Kui juba võtate ja jätate võimu, siis elegantselt! Mitte nagu siin talupojariigis.

*

…

 

 

Ma võin olla igakell piinatud geeniuste seltsis, aga peamiselt tüütavad mind igavusega lihtsalt piinatud.

Ma tean millest, millal, miks ja arvatavasti kui kiiresti see on kirjutatud. I know you as if I’ve made you.

Parim asi, mis võib juhtuda, on see, et Soo tänav songitasse üles, liiklus lakkab, maasse kaevatasse kaevikud ja aetasse jälle kinni, homne päe’n niisamuti.