Category Archives: Aed

Esimene ku-kuu

Tavaliselt lähen kohe ka metsa, raja lõpuni, et saaksin üle heinamaa vaadata, aga sel korral mitte, arvasin, et õige hetk alles tuleb. Täna, enne vihma läksin läbi metsa ja tegin oma tavapärase tiiru mööda heinamaa piiri, kui kägu kukkus esimest korda sel aastal. Kukkus kolm korda, tähendab õnn on üürike.

*

Teisipäeval hakkasid esimesed väikesed kirsid õitsema ja samal päeval sibulõuna ladvaoksad. Täna nägin, et minu aastaid tagasi istutatud väike pirnipuu õitseb. Võib-olla kannab ta sel aastal esimest korda vilju.

Lisa kommentaar

Filed under Aed, Õhk

Vana armastus

Ma ei tea, kas ma olen ühegi inimese keha tundnud nii hästi kui ma tunnen seda talu, seda maja, selle õue ja õunaaeda. Ega ole ma ka ühessegi inimesse olnud rohkem kiindunud kui siinsesse maasse, puudesse ja lilledesse; iga mätas ja taim, mis elab aastaringi järgi, on tuttav. Ometi olen selle jätnud ja naasnud, jälle jätnud ja tagasi tulles leidnud eest kõik oma kunagised tuttavad. Ei ole midagi ilusamat kui vaade mu õunapuuaiale, vaade üle lõunavärava Karja põldudele, kus on veel õhtulgi päikest, mida aias enam ei ole, sest metsa varjud on üle tema pikad. Sinibe kuningriik, nagu laste jutt või muinaslugu, mida ma alles hakkan jutustama.

Lisa kommentaar

Filed under Aed, Armastus, Õhk

Mul oli meeles, et vana vürst Volkonski pügas oma aias kohusetundlikult hekki vahetult enne 1917. aasta revolutsiooni, st eelolev (ennustatav) hävitustöö ei takistanud tal jätkamast oma elu ja tööd, ning mõtlesin kirjutada, et ka mina tean peatsest hävingust ette, kuid seda innukamalt lõikan, kujundan ja istutan uusigi puukesi, aga see oli pärast. Ma ei tea ka täpselt, mida ma 2013. aastal ette nägin, igatahes mitte seda, mis on nüüd pea õuele astumas.

*

Sarjast loobumise ja alandlikkuse suured õppetunnid.

*

Lisa kommentaar

Filed under Aed, Mälu

Serenaadi asemel

Lisa kommentaar

Filed under Aed, Õhk, Õhtu

This slideshow requires JavaScript.

Lisa kommentaar

by | Kolmapäev, mai 1, 2013 · 22:55

Muidugi see kõik hirmutab mind! Aga mul on just nüüd võimalus luua, olla juures paljude asjade sünni juures, kutsuda need ise ellu. Ja siis luua veel – kohti, vaateid, muljeid. Ka ilusa loomise ees on mul hirm. Isegi kui kõik hävineb (ja ma tean, et hävineb!) ja millelgi pole “tulevikku”, tuleb end täielikult pühenduada. Nagu krahv vürst Volkonski revolutsiooni hävitustööjärgses pargis hekki pügamas.

Lisa kommentaar

Filed under Aed, Armastus, Isamaa

kaks nädalat tagasi ilmusid pungadele sipelgad, pojengid eritasid kleepuvat ainet. maitsesin seda magusust. nüüd suudlesin puhkevil pungi. mõned peaaegu avatud, teised rebenemas tupplehtedega.

This slideshow requires JavaScript.

Lisa kommentaar

Filed under Aed, Iha, Mälu, Seks&Sugu, Surm