Category Archives: Aed

aed, armuke

Rohtu ei ole, on üksikud resistentsemad libled ja kõrred, nende all sammal, mis on ka kuivanud, aga üldmulje on aias siiski lopsakas roheline. Kõik pojengipõõsad õitsevad – õisi on palju, suured rasked tuutud on vajutanud oksad kaarjalt maha. Olen neid kastnud kogu kuiva aja. Tunnen roosade pojengide uimast roosilõhna veel ka oma voodil, ehkki eesukse juba ööseks sulgenud olen. Mõtlen köögiaknast eesõuele vaadates, et selles on mingi ebakõla, et ta on kuskil seal, mina üksi siin. Samas pole ootamist ega tuntavat igatsust, aiaarmuke hoiab mind oma rüpes. Väsitab mind välivoodil päikese käes, kütab ja jahutab, paitab ja piitsutab. Loen päevas mõned veerandtunnid veel vaid moe pärast, pelk keha ja selle ihad.

Päikeseloojangu järel on aias kollakasroheline valgus, mis tavaliselt on siin augustiõhtutel. Kõik on vara, varem kui teistel aastatel. Kas kõik saab ka enneaegselt läbi?

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Aed, Õhtu

Aia eeskuju

Nagu Vertumnus esinenud voorusliku ja targa vana naisena.
Seeliku alt paistmas tugevad jalad, suured kämblad haaramas puuvilja hoidva käe küünart. Valge tanu peitmas soovi olla tüvi, mille ümber viinapuuväät sõlmub, et see rõõmustaks südameid enama kui lehevarjuga.
Miks ei võta sa eeskuju oma aias kasvavast?

Esinenud sõbrana, kes muretseb viljade valmimise eest hoolitseja heakäigu eest, tunneb aga lähedalt paanide ihkamisi.
Miks ei võta sa eeskuju oma aias kasvavast?

Pununud hoolega tüve tugevdamise asemel uimastavat ihavääti.
Nõnda järginud aia eeskuju.

 

Melzi_Vertumnus_and_Pomona

 

Lisa kommentaar

Filed under Aed, Iha, Kunst

Esimene ku-kuu

Tavaliselt lähen kohe ka metsa, raja lõpuni, et saaksin üle heinamaa vaadata, aga sel korral mitte, arvasin, et õige hetk alles tuleb. Täna, enne vihma läksin läbi metsa ja tegin oma tavapärase tiiru mööda heinamaa piiri, kui kägu kukkus esimest korda sel aastal. Kukkus kolm korda, tähendab õnn on üürike.

*

Teisipäeval hakkasid esimesed väikesed kirsid õitsema ja samal päeval sibulõuna ladvaoksad. Täna nägin, et minu aastaid tagasi istutatud väike pirnipuu õitseb. Võib-olla kannab ta sel aastal esimest korda vilju.

Lisa kommentaar

Filed under Aed, Õhk

Vana armastus

Ma ei tea, kas ma olen ühegi inimese keha tundnud nii hästi kui ma tunnen seda talu, seda maja, selle õue ja õunaaeda. Ega ole ma ka ühessegi inimesse olnud rohkem kiindunud kui siinsesse maasse, puudesse ja lilledesse; iga mätas ja taim, mis elab aastaringi järgi, on tuttav. Ometi olen selle jätnud ja naasnud, jälle jätnud ja tagasi tulles leidnud eest kõik oma kunagised tuttavad. Ei ole midagi ilusamat kui vaade mu õunapuuaiale, vaade üle lõunavärava Karja põldudele, kus on veel õhtulgi päikest, mida aias enam ei ole, sest metsa varjud on üle tema pikad. Sinibe kuningriik, nagu laste jutt või muinaslugu, mida ma alles hakkan jutustama.

Lisa kommentaar

Filed under Aed, Armastus, Õhk

Mul oli meeles, et vana vürst Volkonski pügas oma aias kohusetundlikult hekki vahetult enne 1917. aasta revolutsiooni, st eelolev (ennustatav) hävitustöö ei takistanud tal jätkamast oma elu ja tööd, ning mõtlesin kirjutada, et ka mina tean peatsest hävingust ette, kuid seda innukamalt lõikan, kujundan ja istutan uusigi puukesi, aga see oli pärast. Ma ei tea ka täpselt, mida ma 2013. aastal ette nägin, igatahes mitte seda, mis on nüüd pea õuele astumas.

*

Sarjast loobumise ja alandlikkuse suured õppetunnid.

*

Lisa kommentaar

Filed under Aed, Mälu

Serenaadi asemel

Lisa kommentaar

Filed under Aed, Õhk, Õhtu

This slideshow requires JavaScript.

Lisa kommentaar

by | Kolmapäev, mai 1, 2013 · 22:55