Category Archives: Biograafia

2008.a intervuu Imre Kertésziga

http://www.franceculture.fr/litterature/apres-auschwitz-le-bien-et-le-mal-selon-imre-kertesz

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Õhk, Biograafia, Kirjandus

Ma lugesin vanu kirju, mida ei suutnud varem lugeda, mida esmakordsel avamisel lugesin hoopis teistmoodi. Nüüd näen selgelt mõtteid, mida varem seal minu jaoks polnud.

Kui teistmoodi on elu võrreldes sellega, mida meile on jutustatud elust.

Lisa kommentaar

Filed under Biograafia

Ma rääkisin oma Vabaduse-tuumsõnast lähtuvast harguurimisplaanist. Ja tema mainis piire. Masingul on mu lemmikraamatus “Vaatlusi maailmale…” arutlus “Piiride juurde” (ma ei mõista päris, miks sel selline pealkiri on), selle lõpus on mulle vajalik (!) kujund või sümbol (Masing kaitseb teoloogiat ja viitab kõigele, mis on kõigest sümbol) et kirjeldada tänast joovastust, mis tuleb iseenesest või enesest. M i n u maania on “apokalüptiliste ratsanikkude hoog lõpmatusse.” Kui seda siin kasutan, siis on see nüüd ka minu oma, võin seda muuks kasutada kui teoloogia apoloogiana. Kuigi ka see hoog võib olla Jumala järele.

Lisa kommentaar

Filed under Biograafia, Iha

Muidugi ta teadis seda, aga see oli vaid teadmine. See teadmine ei andnud talle midagi. Nagu ta teadis ka, et see teadmine ei ole tõde, tema oma rumal süda oli selle loonud, mida ta ise hävitada ei suutnud.

Lisa kommentaar

Filed under Biograafia

Tagasi Tejo kaile

http://joseluispeixoto.blogs.sapo.pt/tag/english

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Õhk, Biograafia, Kirjutamine, Linn

Jah, alati on paralleelid! Mina sain ka avalikult peksa, üle päeva, aga see ei seganud mind, mind segas rohkem see, kui mu kallim  minuga rääkides nina nokkis. Vaevalt see aga kedagi naerma ajab, ei praegu ega tulevikus. Nagu mind ei aja sugugi naerma paralleelid!

Lisa kommentaar

Filed under Ajalugu, Armastus, Biograafia, Kirg, Kirjutamine

Mida eesti naisele naistepäevaks soovida

Nagu tavaliselt, hakkavad juba veebr lõpust tooma siia blogisse internaute otsingud à la “odavad kingid naisele”, “mida naistepäevaks kinkida” jne jne. Ühest nimekirjast esialgu piisab. Siinsed soovitused, kui neid ka veel annaksin, on niiehknii sisuliselt sellised, mis ütlevad: Osta vähemalt naistepäevaks kallile naisele (eesti) naise kirjutatud raamat!*

Olen juba kirjutanud, et loen Eesti ajakirjandust väga valikuliselt (peamiselt EPLi ja Sirpi). (EPLi kirjanduse rubriik (sest lisaleht see enam ei ole?) “Arkaadia” ei ole mu teravdatud tähelepanu all, sest üldjuhul suudavad selle toimetajad/autorid minule huvitavast teemast üsna ebahuvitavalt kirjutada.) Aegajalt tuleb aga peale usina koolitüdruku stiilis kihk oma infolünki likvideerida. Lugesin lõpuks (pärast kära vaibumist) paari ajaleheartiklit, mis käsitlesid Kiini Underit (EEs Erelt, Urmet EPLs ja Palli Maalehes). – Minu reaktsioon taandub sisuliselt ühele küsimusele: Miks ei või naine olla seksinäljas? Miks ei või poetess olla seksinäljas? Miks peaks naine oma seksinälga ikka veel nii väga varjama, olgu poetess või mittepoetess?

Naistepäevasoov on sellega seoses järgmine: soovin, et eesti naised võiksid olla häbenemata “seksinäljas” ja seda ka väljendada ning et “seksinälja ilmutamine” viiks hea kepseksini**, mitte artikliteni à la Erelt EE-s vmt.

*…eestlaste moraalseid sättumusi ja soodumusi silmas pidades peaks ehk ka kordama esimeses kingisoovide nimekirjas domineerinut – st naistarbijatele suunatud sekstooteid (jah, ka Tõeline Eesti Naine/Ema/Vanaema kasutab vibraatorit, dildot, kuule jne jne), need kuluvad ikka ära.

** Minu keelevaist ja seksialased teadmised ütlevad, et “keppimine”, “nussimine” ja “nikkumine” viitavad eelkõige heteroseksuaalsele seksile, sestap parandasin!

Lisa kommentaar

Filed under Ühe käega lugemiseks, Biograafia, Meedia, Seks&Sugu