Monthly Archives: detsember 2008

Teadus ja essentsialism

Tänases Möttes võrdleb arheoloogiaprofessor Valter Lang eestlaste ja leedulaste kultuurilisi erinevusi muinasajal. Artiklis tõstetakse eriti esile sugude võrdsuse teemat, või seda võiks selles kontekstis nimetada ka võimuküsimuseks. Muinaseestlaste ühiskonnas polevat mehelik võim domineerinud niivõrd kui nt leedulaste juures. Lang opereerib peamiselt mõistetega “maskuliinne” ja “femininiinne” ning otsib leidude abil ja najal loogikat, mis võiks anda aimu sellest, millist rolli mehed ja naised tolleaegses kogukonnas täitsid. Kui muinasasulast ei leita rohkeid jälgi linnustest, sõjategevustest, suurematest relvadest ja tööriistadest, järelikult ei ole kogukond olnud väga maskuliinne. tollundi-meesSt algselt, mehe olemusest ja bioloogilisest eripärast või ei-tea-veel-millest-muust tuleneb arheoloogiaprofessori arvates mehe teatud käitumine, mehelik käitumine – linnuste ehitamine, sõdimine, üha raskemate tööriistade ja kahurite leiutamine? Sellele kirjutaks alla kahtlemata iga üheksas kümnest EPL lugejast, kuid “teadusringkondades” arutatakse ja, mis peamine, kaheldakse “kõva” 40 aastat inimese/mehe/naise olemuslike omaduste olemasolu (st mõistusliku tõendamise) võimalikkuse üle. “Kultuuriline konstruktsioon” ja kõik, mis sellele järgneb – kuni Judith Butleri “soorollide esitamiseni” välja (ei usu, et maailmas pole arheolooge, kes ei suudaks distsipliiniüleselt aktuaalsemaid teooriaid sünteesides oma uurimistulemuste teoreetilist raamistikku parandada!) -, on sõnapaar ja teoorialaam, mida peaks enne sooliste võimusuhete kohta kaugeleulatuvate järelduste tegemist mingilgi määral tundma.

Näiteks väidab arheoloog veel, et feminiinsus (ühiskonna või kogukonna omadussõnana) tähendabki soorollide võrdsemat jagunemist. Seda väita on väga riskantne. Sellega saab nõustuda vaid siis, kui võtame kriitikata omaks essentsialistliku eelduse, et üks sugu esindab a priori pehmemaid väärtusi, teine jõulisemat ja sõjakamat (et mitte öelda vägivaldsemat) käitumisviisi – st väljaspool ajaloolist kultuuri ja tava kujunemist. Mis ei tähenda, et oleks välistatud, et teatud ühiskonnas ongi see nii välja kujunenud, et naised oma kogemuse/kohustuste/ikke tõttu (!) oskavadki lapsel hellemalt pead silitada, mehed klassivendade togimise pärast äkkvihaga jalaga päikesepõimikusse virutada [Miks ma siia negatiivse näite panin? Kas ma tahan professorihärra kirjutatu pärast kõiki mehi karistada?  Parem oleks olnud: iidse majaehitustraditsiooni – st mehed ehitavad – tõttu ka riigi alustalasid püstitada – viide teatud laulule]. Ja siis me kõneleme ikka ja jälle nendest soolistest “oskustest” ja kinnistame nad igavesest ajast igavesti. Kõneldes “muinasajast”, kõlab selline argument eriti valusalt. Tagasi juurte juurde. Aegade alguses(t) on olnud… Tahetud on head – feministki haarab kohe e-lehe kõvema haardega kätte ja tõstab selle lähemale prillistatud ninale -,  kuid välja on kukkunud sama “teaduslik” kui üle Eestimaa perede jõululaua ääres kõneldu-praktiseeritu: “Naistele valame magusat napsi. Meie oleme aga suured tugevad karastunud mehed ja võtame valget!” [valged jõulud!] või “Emm, lase säärtel käbedalt käia ja too ometi see kapsapott lauale! või “Saag anna ikka issi kätte, kuuse saebmõrvab [ütlesin-hoiatasin ju et hullusehoog “tuleb peale” – suurepärane kujundlik väljend] tema. See on me-e-ste tööriist.” jne jne kuulen seda oma kõrvus kuni kärvan selle kõige kätte, võibolla peaks endal kõrva(d) “maha saagima”?

PS Loodan, et varsti olete valmis lugema mu “lugemispäeviku” märkmeid Butleri “Gender Trouble’i” (juba pealkirja tõlkimine on väga keeruline! soonuhtlus, sooprobleem, samas ei väljenda see ingl “gender’i” erinevat tähendust võrreldes sõnaga “sex” – sugu; peaks leiutama uue sõna, nagu venelased – neil on ΓΕΗΔΕΡ, nuta või naera) kohta. Või peaks lugejat umbusaldama – teda enne rohkem ette valmistama?

Kõigile lugejatele …XXYZZ£∞♥ soovides, uuel aastal uue hooga jne jne võibolla kirjutan veel täna, ja harin uuel aastal ennast ja teisi, nüüd polegi ju inimesel muud teha, kui lehti uskuda – uus progressiajastu, moraalne progress tuleb ikkagi, isegi kui majanduslik langeb tagasi muinasaja lähedale, ja rahvas sünnib ümber rahvuseks (seal on ka vahe-etapid: mõttetust massist saab kogukond, rahvas, riik, rahvusriik jne jne), blogijad, kes on küünilised/kriitilised/rahulolematud, pannakse kinni (loodan vähemalt, et istun Harkus kõrvutikambreis Elo Viidinguga; hakkan juba täna morsetoksimist õppima), samuti abielurikkujad ning sellele õhutajad, puhtast šokolaadist ei tohi enam jäätist teha; ausalt öeldes tunnen oma reite rippuvaid tagakülgi vaadates seda viimast kuuldes kergendust. Rikkusingi jälle ilusa soovi ära. Vähem terav-kujukaid (angl graafilisi) mõttepilte ja unenägusid! (nägin täna jälle unes oma heitunud-hüljatud mesilasõdedepere – I had not asked for such a blood sisterhood -, ma olin kutsutud Majja ja õigusetult “täis-värvides” ning kõik tuhastasid mind pilkudega, vähemalt nii mulle tundus! Mina aga tahtsin vaid tunnustust, armastust, imetlust – seda, mida üks Pere sulle kunagi anda ei saa.) [Sain jõuludeks Freudi “Unenägude…”, loodan sellest väga palju :-)]

Mari K.

1 kommentaar

Filed under Ajalugu

Aasta lõpp

Mõnikord on hea tunda, et hullemad päevad on seljataga. Eriti kui aimad lähenevat hulluseperioodi.

Tegelikult võiks autor olla ükskõik kes

Lisa kommentaar

Filed under Varia

Julmuseteater

Julmuseteater tähendab teatrit, mis on raske ja julm eelkõige mulle enesele, […] teatrit sellest kohutavast ja vajalikust [vältimatust?] julmusest, mida asjad meie vastu toime võivad panna. Me pole vabad. Taevas võib ikkagi meile kaela sadada. Ja teater on loodud eelkõige selleks, et meile seda õpetada.

Antonin Artaud

artaud_30ndatel

Kui tõsi tundub see mulle just täna, ning mitte eile pärast etendust (“Artaud meenutab…”).

PS Tippige vaid otsingumootorisse “Artaud+théâtre+cruauté” või inglise vastandid (st teater+julmus) ja laavana tuleb igasugust huvitavat, aga ka pretensioonikat infot.

Lisa kommentaar

Filed under Haigus, Kunst

Rohkem ausust palun, Julk-Jüri!

Kas saab olla veenev esinedes korraga kahes (vastandlikus) rollis (või luues endale kahte kuvandit)? 30ndate stiilis enesekindel taluperemees ja eliitülikooli kasvandikust mõtleja-poliitik, Intellektuaal. Võibolla ei ole Ta isegi kummaski veendunud. Kummaski leeris päris kodus. Samas ma mõistan seda, Teda. Nostalgiat, soovi jätkata katkestatut, aga elada tuleb praegu (juba 70ndatel tuli). Mingi konflikt peaks temas olema. Mind ennast see konflikt huvitab, on sümpaatne, oluline ja tuttav. Igatahes ei lahka ta seda sügavuti, või ei näi lahkavat. Või pole tal võimalust ennast väljendada(!) (juutuubi ja rahvustelevisiooni eetriajast hoolimata). Sellisel kujul pole aga teda kuulata huvitav – ei lihtsal maamehel ega haritud linnanaisel. Milleks siis üldse? Vormi ja žesti pärast? Seda hajevil või enesest ära- või eemalolekut rõhutab veelgi keel – räägib, aga silmad väljendavad, et mõtleb muule. Mhm, this evening I’ll  be gulping the rabbit foie flushing it down with the best of… “Aga teie, head inimesed, teatke, et eestlased on ka hullemaid aegu üle elanud!” [Milleks selline pöördumine? Nii ütlevad inimesed, kellel ei saa elu lõpuni olema muresid raha, kindlustatuse või enesekindlusega.] Võõras onu. Nagu saksa aktsendiga eesti keeles eesti lapsi õpetav onu.

… Aga mis puudutab rahvusküsimust…noh, sakslased on ikke olnud uhked, kannavad oma säärsaapaid ja nende piits võib  hoobilt matsi turjale tantsima hüpata. Ja karakter avaldubki selles. Venkud, ooh venkud…. Kultuuri küsimus. Kultuur, vot see on alles õige sõna!

1 kommentaar

Filed under Isamaa, Meedia, Võim

Kui me isaga jõulupuud ehtima hakkasime, oli ema juba väga…

Lisa kommentaar

Filed under Haigus, Huumor, Seks&Sugu

“Rõõmsad jõulud igal pool…”

Lisa kommentaar

Filed under Huumor

Puised sõnad vs hirrrmsad sõnad

1 kommentaar

Filed under Huumor