Seis! Kes sa oled?

Reede öösel jõudsime Kakerdaja lähedale, oli juba pime, teisi telkijaid kuulis häälte järgi, osad neist olid mitte-eestlased. Kalajärvel olid kalamehed, meie tegime vee ääres öist piknikku, sõime torti ja vaatasime tähti, vesiroose. Kalastajaid tundsime õngesulpsude järgi.

Laupäeval kakerdasime pärast pikka laiska hommikut rappa, jooksime vihma käes märjalt ja paljalt laudteedel ringi. Kõik oli selge, möödujad möödusid meist väga lähedalt, astusime laualt mättale, lubasime teised mööda.

Pärastlõunal olime teistega koos metsas mustikal, sääskede ja parmude eest kaitsesid meid kapuutsid ja rätid. Kaaskorilased tundsid meid kummargil kehaasendi järgi.

Pühapäeva hommikul vankusime magamatuna Kodru äärde, me käisime koos ühte porist teed, sinna ja tagasi, raskete kummikutega, spordijopedega, fliiside ja pontšodega. Porine pikk tee läbi võsa ühe metsataluni, ühe raba ääres.

Magasime ühe taluniku maal, sigade vaatlustorni vaateväljas, elasime torni kitsaste piiluakende vaateulatuses, sõime, suudlesime ja sittusime seal. See oli kõige kitsam koht neil päevil.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Õigused, Öko

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s