Seis! Kes sa oled?

Reede öösel jõudsime Kakerdaja lähedale, oli juba pime, teisi telkijaid kuulis häälte järgi, osad neist olid mitte-eestlased. Kalajärvel olid kalamehed, meie tegime vee ääres öist piknikku, sõime torti ja vaatasime tähti, vesiroose. Kalastajaid tundsime õngesulpsude järgi.

Laupäeval kakerdasime pärast pikka laiska hommikut rappa, jooksime vihma käes märjalt ja paljalt laudteedel ringi. Kõik oli selge, möödujad möödusid meist väga lähedalt, astusime laualt mättale, lubasime teised mööda.

Pärastlõunal olime teistega koos metsas mustikal, sääskede ja parmude eest kaitsesid meid kapuutsid ja rätid. Kaaskorilased tundsid meid kummargil kehaasendi järgi.

Pühapäeva hommikul vankusime magamatuna Kodru äärde, me käisime koos ühte porist teed, sinna ja tagasi, raskete kummikutega, spordijopedega, fliiside ja pontšodega. Porine pikk tee läbi võsa ühe metsataluni, ühe raba ääres.

Magasime ühe taluniku maal, sigade vaatlustorni vaateväljas, elasime torni kitsaste piiluakende vaateulatuses, sõime, suudlesime ja sittusime seal. See oli kõige kitsam koht neil päevil.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Õigused, Öko

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s