Need ümarate kehade ja kandiliste peadega matsisoost mehed, valjuhäälsed ja enesekindlad, nende enesestmõistetavus oma türa-õiguse üle, see ajas teda oksele, ta lootis, et tema kõrvale ei istu kedagi. Mõned inimesed lähenesid veel mööda vahekäiku.

Ta oli nautinud vestlust oma reisikaaslasega ning oli nüüd valmis pihtima: “Võimalik, et ma olin naeruväärne ja väljakannatamatu, mu ümber kogunesid äikesepilved, mina kõndisin nende all vähimagi ohutundeta kodu poole, kus ootas Tema, ise iga sammuga õnnest üha paisudes. Pühendunud naisukese ja eduka mehe rolle mängides tahtsin oma kirelõõmas vahel, et mulle kasvaks türa, millega ma Ta sisse saaksin rammida, arvates, et totaalset omastamist ja naudingut sellest saavad tunda vaid heteromehed.” “Teate”, ütles ta mõne aja pärast, justkui järele mõeldes, “lesbiline armastus on võimatus: Thérèse Desqueyroux ja Anne de la Trave, Laura Brown ja Kitty… ning ometi ei eita miski patriarhaati ning heteronormi samavõrd, kui teeb seda lesbilisus.” Miks arvas ta, et see teine inimene midagi mõistab, teda heatahtlikult jälgib.

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Õhk

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s