Hoovis

Vaade avaneb üle läve, üle sissepoole käiva rohelise toaukse õue. Väljas on hele päev. Pesu on riputatud kuivama üle õue. Pesunööri alla on joonistatud keksukastid. Keksuruutude üle on kummardamas, kukkumas? helesinises kleidis tüdruk. Ta on peaaegu toas, sest vaataja on toas, tüdruk on peaaegu käehaaramise kauguses. Teda saaks iga hetk tagasi tuppa kutsuda, tõmmata. Rentre! Aga ta on väljas. Veel sa mängid, aga pesupalikohustus ripub juba su kohal.

*

Pesu viiakse toast välja. Ajutiselt, kuni see on kuiv. Töö, mis tehakse ära toas või pesuköögis, aga mis saab valmis väljas. Siis tuuakse see töö jälle sisse tagasi. See on niipaljukest, kui palju saab majas, kodus talitaja välja.

Nii nagu saab koduhoidja kaevule (toast välja ja siis jälle tagasi tuppa veetoobritega), lauta loomade juurde või põllule toitu viima. Ma jutustan talutöödest, aga maalil on muidugi juba linnakodu, agul või plankaiatagune eramu. Võibolla käib too, kes pesu on pesnud, ka tööl? Kodus, st koduhoovis, uks majja, maja sisemusse pärani, on vaid tüdruk. Tüdruk, kes võib veel mängida, pesu pea kohal tuuldumas, joosta toa ja õue vahet ilmaasjata, töökohustuseta. Aga ta on lihtsalt hoovis, õues, plangu taga, see ei ole päris väljas või tänaval. Helesinises kleidis, puhtas, triigitus, keegi on seda tema jaoks korrastanud, sellisena peaks kleit õhtuni vastu pidama.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Seks&Sugu

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s