Hoovis

Vaade avaneb üle läve, üle sissepoole käiva rohelise toaukse õue. Väljas on hele päev. Pesu on riputatud kuivama üle õue. Pesunööri alla on joonistatud keksukastid. Keksuruutude üle on kummardamas, kukkumas? helesinises kleidis tüdruk. Ta on peaaegu toas, sest vaataja on toas, tüdruk on peaaegu käehaaramise kauguses. Teda saaks iga hetk tagasi tuppa kutsuda, tõmmata. Rentre! Aga ta on väljas. Veel sa mängid, aga pesupalikohustus ripub juba su kohal.

*

Pesu viiakse toast välja. Ajutiselt, kuni see on kuiv. Töö, mis tehakse ära toas või pesuköögis, aga mis saab valmis väljas. Siis tuuakse see töö jälle sisse tagasi. See on niipaljukest, kui palju saab majas, kodus talitaja välja.

Nii nagu saab koduhoidja kaevule (toast välja ja siis jälle tagasi tuppa veetoobritega), lauta loomade juurde või põllule toitu viima. Ma jutustan talutöödest, aga maalil on muidugi juba linnakodu, agul või plankaiatagune eramu. Võibolla käib too, kes pesu on pesnud, ka tööl? Kodus, st koduhoovis, uks majja, maja sisemusse pärani, on vaid tüdruk. Tüdruk, kes võib veel mängida, pesu pea kohal tuuldumas, joosta toa ja õue vahet ilmaasjata, töökohustuseta. Aga ta on lihtsalt hoovis, õues, plangu taga, see ei ole päris väljas või tänaval. Helesinises kleidis, puhtas, triigitus, keegi on seda tema jaoks korrastanud, sellisena peaks kleit õhtuni vastu pidama.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Seks&Sugu

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s