Neitšöh’

Mulle meeldib sõna nature, kuidas see mu suus liigub, kõlab ja tähistab – loodus ja loomus. Kuidas inimesed neid kahte enesest, st sõnaujast, ja sõnast endast suuremaks peavad. Inimloomus seda ja teist, loodu seda ja kolmandat, loodus, Loodus…

Ja kuidas see sõna on ikkagi vaid lausuja suus, alguses lõuad laiali ja hambad ette – eitus -, siis väike hiinlase köhatus, keel vastu hambaseina ja seinast lahti. Nei-tšöh’.

grin

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Asjad, Öko, Emakeel

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s