Neitšöh’

Mulle meeldib sõna nature, kuidas see mu suus liigub, kõlab ja tähistab – loodus ja loomus. Kuidas inimesed neid kahte enesest, st sõnaujast, ja sõnast endast suuremaks peavad. Inimloomus seda ja teist, loodu seda ja kolmandat, loodus, Loodus…

Ja kuidas see sõna on ikkagi vaid lausuja suus, alguses lõuad laiali ja hambad ette – eitus -, siis väike hiinlase köhatus, keel vastu hambaseina ja seinast lahti. Nei-tšöh’.

grin

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Armastus, Asjad, Öko, Emakeel

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s