Käin aegajalt – umbes kolme kuu tagant – lõustalogi lugemas, et vaadata ega ma millestki ilma jää. Ei jää! Päris naljakad on kuulsate eestlaste teadetetahvlid, kus nad pidulikult rahva poole pöörduvad ning rahvas omalt poolt kõneleb neile vastu. À la “täna möödus 10 aastat..sellest või teisest..Me ei unusta eal… või Me õppisime sellest õppetunnist” ning näod lalisevad vastu: “Ei unusta! Kurb, kurb.” Või jällegi: “Täna juhtus/toimus/tehti ühte või teist…” ning näod ja nimed reageerivad: “Tubli-tubli” või “Ei või olla!” jne jne. Mõni kleebib teate peale ka kollase peakese, millel pisarad ojana voolamas. Ütlete, et inimestel on sellist virtuaalset tundlemist, ptüi, st emotikoonimist vaja, nad on ühenduses, suhtlevad, ja nii sünnib ehk isegi osadus. Mul on vaja aga teistsugust sidet. Sellist, mida võiks pakkuda Rataskaevu 5 taasavatav kulinaaria- ja meelelahutusklubi “Du Nord”. Kui sul on vaba õhtu ning ei tea, kuhu minna, siis ootab sind klubi “Du Nord” – esimesel korrusel väikesed külmsuupisted, marineeritud räim, keel tarretises, heeringas, pannkoogid hapukoorega, rosolje ja keefir… teisel korrusel portjeega klubirestoran, Vaid üks laud vaatega rõdule! Daamid, daamid, teie boad ja karusnahad siia nagisse, härrased, suitsuruum on tagapool. Igal paariskuupäeval elav muusika, kolmapäeval ja reedel lauad maletajatele. Kulinaarialeti tagatoas väikesed lauad kohvitantedele, siin ei kõlba oma kübarat ära võtta, linna parimad moorapead..jne jne. Ükski pind poleks katmata, kõikjal kardinad, vahatapeedid, sirmid ja vaipkatted, rullvaibad ja trepi jalgtekid, et summutada hääli, kontsaklõbinat, jalutuskepi kukkumise kõlksatust, aga kõnekõminat ei vaigista nii kui nii ükski riie. (Ma olen väsinud värvist, saati vaipadest paljastest põrandalaudadest, krohvi alt välja uuristatud kiviseintest, katmata vitriinakendest, nagu saaks avalikus restoranis ruumi paljusega sundida paljastuma ka inimest, saavutada kontakti. Mõni ime, et nad kõik elektrovõrku ei koli.) Kattekihtide vahel inimene riietes, pea kaetud, käed valmis saamaks iga hetk kinnastatud, sääred sukkades või viigipükstes…aga milline rõõm taaskohtumisest, läbi riiete tuntud teise riivest, elevus kujutelmast tema soengust looritatud nööpkübara all, piisab vaid nõela vallandamisest…

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Asjad, Õhtu, Iha

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s