Vana armastus

Ma ei tea, kas ma olen ühegi inimese keha tundnud nii hästi kui ma tunnen seda talu, seda maja, selle õue ja õunaaeda. Ega ole ma ka ühessegi inimesse olnud rohkem kiindunud kui siinsesse maasse, puudesse ja lilledesse; iga mätas ja taim, mis elab aastaringi järgi, on tuttav. Ometi olen selle jätnud ja naasnud, jälle jätnud ja tagasi tulles leidnud eest kõik oma kunagised tuttavad. Ei ole midagi ilusamat kui vaade mu õunapuuaiale, vaade üle lõunavärava Karja põldudele, kus on veel õhtulgi päikest, mida aias enam ei ole, sest metsa varjud on üle tema pikad. Sinibe kuningriik, nagu laste jutt või muinaslugu, mida ma alles hakkan jutustama.

Advertisements

Lisa kommentaar

Filed under Aed, Armastus, Õhk

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s